www.militaar.net

Mu sisetunne ütleb, et Putin palub Kremlis oma puusliku, et Trump ei võidaks. Baabasid on lihtsam ümber näpu mässida frau Ribbentropi näitel. Ja Clintoni muti on kah pehmo, oleks litsaka mehe paika pannud saaks veel aru ...
Õnnis Margaret raudne viskleb hauas ja ei saa rahu. O tempora o mores.

kaugeltuuriv kirjutas:Muideks USA pikendas sanktsioone aasta.........pole eriti hea uudis Kremli seltskonnale.

oletame et Trump saab presidendiks? Edasised arengud..?

Nii vabariiklaste kui demokraatide hulgas on nii poliitikuid, kes näevad USA rolli tsiviliseeritud maailmakorra ülalhoidmises laiemalt kui neid, kes ühel või teisel moel välispoliitilise isolatsionismi poole kalduvad. Vabariiklaste poolel võib ühelt poolt nimetada Ronald Reaganit või George W. Bushi ja teiselt poolt Donald Trumpi; demokraatide poolt vastavalt Hillary Clintonit ja Barack Obamat.

Kui Trump saab presidendiks, siis on see osa viimastel aastakümnetel politoloogidele hästi tuntud nähtusest, mida nimetatakse berluskonismiks. Asja mõte siis selles, et Berlusconi elektoraadi silmis tulid tema rohked afäärid talle ainult kasuks. Teatud osale rahvast meeldivadki sellised mürakarud, tundudes "tõeliste meestena". Võib arvata, et osaliselt elatakse sellise figuuri toetamisel välja ka enda tegematajätmisi mõnes valdkonnas.

Selliste poliitikute suhted Putini Venemaaga on kahetised. Ühelt poolt kuulub ka Putin mürakarude hulka ja viljeleb nendega sarnast agressiivset populismi. Berlusconiga olid neil lausa südamlikud suhted. Teiselt poolt on Putin kahe sel pinnal loogilise liitlase - Poola ja Türgiga - osanud rängalt tülli minna.

Ma prognoosin kokkuvõttes, et Trump üritaks nagu Obamagi teha reset'i, kuulutades algul, et pole sel Vladimir Vladimirovitšil suurt häda kedagi ja terroriste peabki mõnikord pommitama. Kui aga Putin teda lõpuks kuidagi alt tõmbab, siis võib reaktsioon olla palju ägedam kui Obama inin.

Kahjuks on aga praegu käimas mõned protsessid, milles aeg ei oota, et uus POTUS isikliku kogemuse najal aru saaks, kellega tal tegemist on. Ukrainale võib tema reset'i katse väga kalliks maksma minna.

Lisaks, Trumpi isik toidaks kindlasti Euroopas levivat nõmedat Ameerika-vastasust.

Eelnevale lisaks eksisteerib Trumpi presidendiks saamisel suurem võimalus, et aetakse ikkagi senist välispoliitist joont ja suund ei muutu, lihtsalt vahest Trump ise "mitmekesistab" seda oma värvikate väljaütlemistega.

Midagi peaks siiski muutuma - minul on raske ette kujutada, et Obama ülimalt kõhklev ja vastuoluline välispoliitika Trumpi juhtimisel jätkuks. Praegu on juba üldse raske aru saada, milles see "senine joon" seisneb.

aht0 kirjutas:

kaugeltuuriv kirjutas:Muideks USA pikendas sanktsioone aasta.........pole eriti hea uudis Kremli seltskonnale.

oletame et Trump saab presidendiks? Edasised arengud..?

Päris OT see pole, sest venega vägagi seotud, eriti moskoviitide poolt vaadatuna. Esiteks, Trump pole veel president, isegi kanditaat mitte. Teiseks, kui mingi imega tal see õnnestub, siis on kaks varianti: ta hukkub näiteks terrorirünnaku tõttu (kaunitar rooside ja pommiga, moslemite hulgas on palju kauneid naisi, jne) või kaevatakse kõik ta mahhinatsioonid välja ja lükatakse valitsusaparaadi poolt raamidesse.

No Obama üheks "tagasihoidlikuma" välispoliitika põhjuseks on ahenenud rahalised võimalused, sõdade meeletu maksumus ja inimeste väsimus igasugustest Bushi alustatud demokraatia ekspordi missioonidest. Jah, mõningatele sündmustele reageerimisel on ta tõesti liiga pehme olnud, kuid nüüd ametiaja lõpus on ta "kõvatanud" Hiinaga ja Venemaa sanktsioone pikendatakse, mitte ei minda järjekordse andeksandmise või reseti teed. "Senine joon" seisneb välismissioonide vältimises, näiteks Bushi ajal oleks ISIS-ga ammu sõdimas USA regulaarväed.

Päris OT see pole, sest venega vägagi seotud, eriti moskoviitide poolt vaadatuna. Esiteks, Trump pole veel president, isegi kanditaat mitte. Teiseks, kui mingi imega tal see õnnestub, siis on kaks varianti: ta hukkub näiteks terrorirünnaku tõttu (kaunitar rooside ja pommiga, moslemite hulgas on palju kauneid naisi, jne) või kaevatakse kõik ta mahhinatsioonid välja ja lükatakse valitsusaparaadi poolt raamidesse.

Esimene teooria on jama, kuid tema esindatav partei pidi teda tugevalt jälestama ja kaevad juba praegu p....ka Tumpi kohta kokku.

Jah, välismissioonide vältimine ongi see isolatsionismitendents, millest rääkisin nii tema kui Trumpi puhul. Aga Obama tõmbas endale ka "punase joone" afääriga vee peale. Raske uskuda, et Trump sama teeks.

---

Ma lihtsalt ei saa ütlemata jätta... See, kuidas EPL on leidnud mingisuguse suvalise Silicon Valley eestlase ja laseb siis tollel numbrist numbrisse Bernie Sandersit promoda, on juba lihtsalt koomiline. Sotsiaaldemokraatlikul propagandal pole selles väljaandes enam mingeid piire.

Nõustun Berniega, et NATO laienemine oli viga
Bernie Sandersi eestlasest valija Delfile: USA vajab tasuta haridust, raha võiks tulla kaitse-eelarvest

Kui BS peaks presidendiks saama, oleks see palju suurem õnnetus kui Trump. Mingi Ukraina teema on tema jaoks täiesti ни при чём. Õnneks on tal lootust vähem.

No pärast superteisipäeva tulemusi on suht keeruline näha, mismoodi Trump EI SAA kandidaatiks nomineeritud. Võimatu see pole, aga hetkel tundub et see nominatsioon on tal pigem sisuliselt taskus. Trumpi äriliste möödalaskmiste ja laussigaduste välja tirimine ei ole talle igatahes seni kuidagi mõjunud. Küll on hetkel üsna raske räha kuidas Trump päris presidendiks saaks.

Ütleme et saab. Mis on siin oluline märkida, siis olgugi, et USAs on pigem presidentsiaalne demokraatia, kus peabossil on üsna palju praktilist võimu, on kongressil siiski võimalik muuta riigivalitsemine presidendi jaoks suhteliselt võimatuks. Liiatigi - oleks Trump ka oma partei sees äärmiselt ebapopulaarne, sa võid ju CNNis midagi karjuda, aga kui esindajatekojas ja senatis pole sul isegi OMA PARTEI toetust, on väga raske midagi väga hullu korda saata. Ja rahakott on kongressi käes. Ehk siis - tulemuseks oleks palju vahtu, valjud sõnad ja olematud teod. Ilmselt läheks kogu süsteem järgmiste presidendivalimisteni sisuliselt tühikäigule. Ja mitte keegi ei tea, millist poliitikat siis Trump kavatseks ajama hakata. See on sisuliselt kõigi jaoks totaalselt tume maa. Ma arvan et tal pole endal samuti õrna aimugi

Hillaryt loetakse pigem jõulise välispoliitika pooldajaks ja ma pakuks, et siitpoolt julgeolekut vaadeldes on Hillary täitsa hea valik. Aga no et Trump lõbubosside lõpulahingus tegelikult võitjaks jääb, ei usu enne kui mu silmad on seda näinud. ETV-s Lauri Tankler vahendas ka Washingtonist arvamust, et oma partei ei julge kuidagi protseduuriliselt kah Trumpi nurka mängida, isegi kui selline võimalus peaks leitama, sest kardetakse, et see maksab kongressi esindajatekoja valimistel rängalt kätte. Jänkid võtavad sellist asja tõsiselt ja ei andesta seda, kui rahva poolt valitud kandidaat kuidagi parteipoliitikaga välja mängitakse. Aeg on selleks too-late Ja Trump on ka juba too-big selle jaoks, et seda õnnestuks kuidagi vaikselt ära susserdada.

Kriku kirjutas:
Lisaks, Trumpi isik toidaks kindlasti Euroopas levivat nõmedat Ameerika-vastasust.

Kohe peale Bushi kindlasti. Aga praegu: paar kuud tagasi küsis üks vasakpoolse maailma vaatega sõber, et miks USA midagi ei tee? Ma jälle vastasin et alles eelmine president ju sai hoogsalt kriitikat Iraagi sõja eest. Nüüd aga saavad Prantsusmaa ja Saksamaa rahulikult asju lahendada. Ei ole enam jumalalt nõu küsivat Bushi risuks jalus. See pani tüübi veits kukalt kratsima.

tympsa kirjutas:Samas Trump on vabariiklastest ainus, kes võib enda poole kallutada protestihääli ja nn. "sood", kel pole selgelt erakondlikku eelistust.Suur reserv on need, kes tavaliselt üldse ei käi hääletamas, sest neile tundub see mõttetu, kuna mõlemad suurparteid on nii sarnased .Samasugune uue mehe efekt oli ka Obamal esimestel valimistel, kus valima tulid paljud need, kel oli senisest kahe partei kemplemisest kõrini ja kellele ta lubas "change`i ". Mis muuseas lubaduseks jäigi.

Samas ei maksa unustada, et Obama edu taga oli osaliselt ka tema nahavärv: see suht üldteada asjaolu, et neegrid ja latiinod valisid ülekaalukalt teda ning Obama reaalsetel valitsemis tulemustel oli suht nulli lähedane mõju tema populaarsuse vähendamisel nimetatud sihtgruppide seas.

http://edition.cnn.com/2016/03/01/opini ... index.html
Väga huvitav arvamus olukorrast,mis meenutab aega,millal Johnsoni vastu kanditeeris Barry Coldwater.
Huvitavad paraleelid......ka siis toimus sõda,tollal Vietnamis.....veel ei olnud asi suureks läinud.Aasta oli 1964 ja enamiku tööd tegid seal eriväelased või instruktorid ja õhulõõgid.
Toimub ka sõda praegu....ning samuti enamiku tööd teevad ära instruktorid ja eriväelased ning õhulõõgid.
Taustaks mõlemale valimiseelsele situatsioonile on NSVLiidu/Venemaa püüdlus saada suureks mängijaks.
Vietnamis see õnnestus.....hetkel Venemaa oma Süüria/Ukrainaga ütleksin 50/50.
Huvitav on see,et seal märgitakse seda,et Coldwater oli samuti väga populaarne,just oma populistlike avaldustega eelvalimistel aga,kui asi läks vastakuti teise partei kanditaadiga ja tuli elektoraadi saamiseks hakata tegema kompromisse,visises pall tühjaks.
Sama siin,kui vaadata latiinode ja mustanahaliste osakaalu,siis tuleb vist mehel hakata natuke sõnu sõõma,kui asi puudutab seda suurt aeda piirile ja latiinode kallal populaarsuse saavutamiseks näägutamist või KKK suhtes ebamäärase seisukoha säilitamist.
Fakt,et need rahvusrühmad eriti hästi mehesse ei suhtu,teeb ta haavatavaks,kui läheb ikka protsentide kalkuleerimiseks.
Küll aga on seal mainitud,et erinevalt teistest juhtivatest demokraatidest arvab Bill Clinton,et meest ei tasu alahinnata ja lahing tuleb äge.

Meid hirmutatakse Trumpiga, sest Putin olevat teda kiitnud. On alles argumendid, täielik lasteaia tase. Kui vaatame eelmisi USA presidente, kus üks nägi Putini ilusat hinge ja teine kasutas Venemaaga suhete taastamiseks "restart" nuppu jne., siis võiks küsida, kes siin tõeliselt venemeelne on?

Ei maksa ka ära unustada, et kuigi USA on presidentaalse riigikorraldusega riik, ei ole see siiski ühe mehe diktatuur. Ei otsusta see üks isik mitte midagi. Jutt-jutuks, konkreetsed otsused langetatakse koos erinevate huvigruppidega, kelledest ühed olulisemad on suurtöösturid. See on palju keerulisem otsustussüsteem, kui välja paistab. Eestile oleks ohuks, kui NATO artikli nr. 5 kallale mindaks. Üks mees seda ei muuda, pealegi pole Trumpi endagi partei tervikuna tema taga.

Nii uskumatu kui see ka pole, siis paljud latiinod ja neegrid hääletavad ka Trumpi poolt. Miks? Sest nad saavad aru, et kui jätkub praegune illegaalide-immigrantide invasioon, suureneb ühtlasi ka konkurents sotsiaalabile ja lihtsamatele töökohtadele.

Obama on presidendina selgelt läbikukkunud. Sellist Venemaa ülbitsemist, nagu praegu, pole pärast N Liidu lagunemist enne nähtud. Tema õnneks pole ka eelnevad presidendid eriti õnnestunud olnud. Kirsiks tordil on muidugi Obama islamimeelsus, mis paljudele vastu hakkab. Sellest on raske aru saada aga ju USA on siis nii tugevalt saudidest sõltuv. Oma osa on siin kindlasti ka Brack Husseini päritolul. Vaadake ise - https://www.youtube.com/watch?v=7mliwoQVX5s
http://www.nowtheendbegins.com/40-mind- ... istianity/
https://www.youtube.com/watch?v=UYz49amQLA0
https://www.youtube.com/watch?v=wmuE-kNgeSA jne.

Konservatiivse Trumpi populaarsusest on silmnähtavalt paanikas sotsid ja liberaalid. Kõik kes nende maailmavaadet ei jaga, tõrvatakse maapõhja. Poola presidendiga juhtus ka alles äsja kummaline õnnetus. Meenub kohe Austria ja Haider. Vandenõuteooriad...

krizz kirjutas:Obama on presidendina selgelt läbikukkunud. Sellist Venemaa ülbitsemist, nagu praegu, pole pärast N Liidu lagunemist enne nähtud.

Venemaa ülbitsemisele panid aluse kõrged gaasi, nafta maailmaturuhinnad ja Bushi administratsiooni katastroofiline välispoliitika, mis hävitas USA mõjuvõimu, maine ning rajas teed uue multipolaarse maailmakorra tekkele. Obama oli oma tegemistes siiski üllatavalt edukas...

1. tõi väed Iraagist, Afganistaanist välja
2. suutis vältida USA tõmbamist Lähis-Ida jamadesse Iraani, Süüria pommitamine jne.
3. seisis edukalt vastu Iisraeli lobbigruppide survele
4. Iraani tuumalepe

Kindlasti on neid positiivseid momente veel.

Kuidas võtta. Vägede kiire väljatoomine on selline populistlik ja lühiajaliselt kasulik mainele. Pikaajalises strateegilises plaanis on see pigem läbikukkumine ja paljudele, sh USA-le kahjulik. Selline jaanalinnulik käitumine.