www.militaar.net

Ajan vee keema, lahustan seal suhkru ära. Lasen hästi natukene jahtuda ja väänan maltoosa sisse. Lasen veel veidi jahtuda ning siis panen pärmi sisse, lisaks veel veidi mett.
Seejärel asetan lahtises anumas ta kuhugi toanurka seisma (~toatemperatuuril).
Tekkis kaks küsimust veel:
1) Kui lahtine see anum olla võib? Kas piisavalt lahtine on see, kui ma jätan selle leeme nt. kolmeliitristesse piimapurkidesse seisma või see, kui ma kallan aine näiteks ämbrisse, mis on ülevalt ~25cm diameetriga ning jätan lahtiselt seisma.
2) Kas "käimiseks" nimetatakse seda, kui ülalpoolnimetatud aine hakkab kihisema ja vahtu ajama? Kui jah, siis kui kiiresti peaks see laadung "käima minema" ning kui kaua "käima" ?

Mina tudengiaegadel tegin ühikas 40- liitrisesse ankrusse. Ankur oli enne seda olnud kasutusest maas ca 15 aastat. Loputasime, mis loputasime, roostesitta jäis ankru sisse veel kuhjaga. Sellest hoolimata otsustasime õlle käima lükata. Ei mäleta enam, palju maltoosat sai panna, suhkruga pingutasime igatahes üle. Vee keetsime enne kiirkeetjatega läbi. Ise lasin asjal jahedas seista- pakun, et mingi 10 kraadi celsiust. Ja vast mingi nädalakese. Seda pean ütlema, et kui oleks korralik roostevaba ankur olnud, oleks väegade hää rüübe tulnud. Igatahes ära me selle tarbisime ka niisama, suurema osa paari päevaga. Maitse oli selline sadomaso:) Ühest küljest nagu päris hüva, teisest küljest justkui oleks radikat lakkunud:). Igatahes koolis ei saanud koristajamutid ilmselt järgmised kaks nädalat teps mitte aru, mis ilge pasarünnak tualettpottidele tehtud oli- kaane jättis see õllekraam peale, aga põhja katkus natuke ära:D

See Maltoostas ölu on üks mandrimeeste solk, ega igaüks ,kui paremat pole saanud kiidab oma solki

Aga isetegemise mönu on see köikse suurem!

Ma olen ka proovind nii ankrusse maltoosast kui ka pulbrist (Cibuse Õlle- ja kaljapulber) ja viimane tuli nõks parem, kuigi sai tehtud 3l purki. Algaja asi.

Olen teinud nii ja naa - maltoosast ja pakipudinast. Ei ole kunagi saanud midagi sellist mida nüüd kohe võtaks ja kiidaks. Olime toona ka noored ja uljad, panime ikka ankrusse pudelist viina otsa kui muidu ei kõlvanud, ja käis küll. Aga ühel ilusal päeval ma ütlen - kavatsen minagi õige õlle pruulida!

Ärge mehed jamage klaasnõudega, valutum on vanadelt lahinguväljadel mõni lõhkekeha otsida.
Õiget retsepti asjatundjad ei loovuta. Ise olen katsetanud nii maltoosa kui kaljapulbriga. Maltoosa iseenesest ei vaja suhkrut, see eest kulub maltoosat rohkem. Kaljapulber annab hea maitse, kanguse saab suhkrust.

Olen ise näinud, mida võib rõhk õlleankrus teha. Metallkork lendas aida lakke ja sinna jäigi!

Pulbrist tehtud kraam on vinge ja hirmasasti salakaval. Ülikooli ajal tegime kah ühikas 40 L vaadis koduõlut. Kiirkeedu kannuga oli vee keetmine paras tükk tegemist aga mis sa hing teed, kui õlle isu on. Kui kõik hästi läks, siis pulbrist tehtud õlu võttis pääst lolliks peale mõnda kruusi. Kalja pulbrist tegemisel oli see jama, et tööd oli palju, kurnamist jms. Aga asi tasus ära. Õlle tegemisel peab puhtust ka hoidma ja anumad hästi ära puhastama, muidu võib hää rüübe raisku minna.
Ps. netist peaks retsepte leidma küll.

soadf kirjutas:See Maltoostas ölu on üks mandrimeeste solk, ega igaüks ,kui paremat pole saanud kiidab oma solki

Vaidleks vastu, koduõllet ei saa solgiks nimetada, muidugi kui sa ei oska õieti teha , või ei ole õieti tehtud koduõlut maitsnud siis ei tasu arvustama hakkata et mingi solk on. Täiesti joodav kraam,

Mina olen ikka korralikust viljast koduölle peal ülesse kasvanud!

Kust võib kah juua...
3L purgis või pesumasinas tehtud asi ei ole õlu.
Hankige korralikud riistad ja siis hakake proovima. Ja õllenõule kindlasti manomeeter koos ventiiliga ülerõhu jaoks.

T-62 kirjutas: Olen ise näinud, mida võib rõhk õlleankrus teha. Metallkork lendas aida lakke ja sinna jäigi!

Meil lendas kraan minema ja hea kraam purskas ühika tuppa laiali. Sügisel andsime selle toa rebastele.

Ei lähe teemasse aga naabrimehel kombeks kevadeti õlleankrusse kase ja õunamahlast va "sampust" teha. See tuleb tal muidugi rohkem sellise kange portveini moodi jook. On juhtunud , et hommikul kell 9 toobid täis ja kell 11 taas põhku norisema.

Tuli veel meelde, et sugulane rääkis kuidas NL sõjaväes korjasid põllult arbuuse, tegid sinna augu ja lisasid pisut pärmi. Podises paar päeva ja siis oli "kehvade olude märjuke" valmis. Autoriks oli olnud keegi Saaremaalt pärit mees.

Siin Sulle kuldaväärt nõu eespool anti-hangi RIISTAD! Saab ka lahtises potis miski vussu valmis sussitada, a see pole see. Ja nii 90 datel kui ise õlut tegin siis sai laenutusest ankrut laenata! Uuri, äkki veel tänapäevalgi selline võimalus on. Ja ,,mängimise,, vaeva ää pelga-et õige aja hoiad soojemana, siis jahedamana, vajadusel lisad suhkrut pisut jne, jne. A kuurrraadi salalik kraam see koduõlu on-mind ennast ka muhumaa mehed õpetasid tegema-tegin ankrutäie ja tundus et....p...s kogu see laar, miski lahja kahvatu hiirepiss a mitte õlu-et parimal juhul kalja asemel kangemale kraamile peale rüübata, ei muuks see sodi sobi. Resultaat-tervel malevagrupil sussid püsti, minul kaasa arvatud-sai ikka HIRMKANGE see krdi ollus! Nii et-ära lase end välimusel petta-salakaval on see jook, oi kui kaval!

kvaliteetne ja korralik koduõlu on minu meelest kõvast parem kui ükskõik missugune vabriku (pudeli/purgi) õlu. See siis põhineb isiklikel kogemustel, aga kes teab äkki kuskil maailmanurgas valmistatakse vabrikus veel paremat märjukest