www.militaar.net

Üldjoontes nõus, et enamasti annad ise rikkumisega alust enda tülitamseks – see asi ei ole alati aga nii must/valgelt ühepoolne vaid minu meelest ka selles, kuidas politsei rikkumistele reageerib. Toon ühe kogemuse päris elust, minu juhtumis prügikastide taga passinud patrull ei tülitanud ei kiiruse ületamise ega lahtise turvavöö pärast: läksin ühel külmal talveõhtul koju ja ületasin vaikse tänava, mis oli sellel kellaajal nii inimestest kui autodest täiesti tühi, isegi kauguses polnud ühtegi liikumist näha. Tänava ületasin ette nähtud sebral aga punase tulega, sest ei näinud mõtet õhtul talvetuules täiesti tühja tänava ääres niisama külmetades rohelist tuld oodata. Kui mind siis kinni võeti ja prügikasti varjus passinud autosse pakiti, siis ega vastu hakanud, ka ei eitanud ma rikkumist (kuigi see neil kaamerasse ei jäänud) ja suhtlesin ka muidu korrektselt ning ka karistusregister on puhas.

Ometigi aga hakati hooga trahvi kirjutama ning jäi mulje, et oli soov iga hinnaga trahv ära väänata. Ja millega seda siis põhjendati? Nimelt olin ma punase tulega üle inimtühja tänava minnes tekitanud liiklusohtliku olukorra – kellele ja kuidas sellel täiesti tühjal tänaval konkreetselt, selgitada ei osatud. Samuti olevat ma andnud lastele halba eeskuju – millistele lastele sellel tühjal tänaval, kus olime vaid meie, taaskord vastata ei osatud. Ning kui küsiti, kas mul on kunagi politseiga kokkupuuteid olnud, siis vastasin ausalt et poisikesena eelmisel sajandil küll vales kohas üle tee minekuga – ja siis öeldi rõõmsalt, ahhaa aga te olete siis ju korduv liiklusrikkuja (!) ja hoiatus ei tule kõne allagi, nüüd vaja ikka trahv teha?! Nendele läks olukord lõpuks ebamugavaks, sest vaatamata minu küsimisele ei osanud nad trahvimist ära põhjendada.

Suhtlesin pärast prefektuuriga, kus lõpuks nõustuti, et asjad on vähe pahasti, kui politseinik ei suuda oma tegevust adekvaatselt põhjendada. Olen sellest juhtumist rääkinud ühele endisele ja kahele praegusele politseinikule ning ei hakka nende sõnu siin kirjutama.

Täiesti nõus, et rikkumist nägev politseinik peab sellele reageerima – aga arvan, et minu kasvatamiseks oleks täiesti piisanud vestlusest ja/või hoiatusest karistusregistrisse, mitte iga hinnaga trahv ära väänata. Või kui seda teha, siis selge põhjendusega ja mitte lollakate ettekäänetega. Hea küll, selle patrulli esindaja sai end maksma panna ja riigile ca 45 minuti usina menetlemise järel ka 16 eurot trahviraha, kuid selline väiklane iga hinnaga trahvi ära väänamine ei teinud minu silmis politseile au. Mundriau maksab ka midagi, enda oma hindas see ametnik küll odavalt.

Paarimees oli tal vait, ei tea kas häbenes oma kolleegi käitumist või mis. Ei pea politsei vastu erilist viha aga ei ärata selline tavakodaniku absurdne peedistamine poolehoidu. Igatahes ausus politsei vastu sai küll tasutud, sest „korduvrikkujaks“ tegemine tõmbas mul patrullautos küll juhtme kokku ning tekitab soovi järgmine kord politseiga suheldes kalasilmadega otsa vaadates tuima panna, sest kunagi ei tea mis mõtted „sõbral“ peas käivad.

PS: saatuse irooniana oli umbes samal ajal ajakirjanduses teemaks politsei reageerimata jätmine teedel ohtlikult liiklevate veokite osas, sest pole piisavalt patrulle – kuid tühjal tänaval hilisõhtul prügikastide taga passida ja ühe punase tulega patustaja kolmveerandtunniseks peedistamiseks oli küll patrull võtta ...

EDIT: antud juhtmis ei ole minu meelest asi nii väga politseis kui ametiasutuses (süsteemis) üldiselt vaid pigem ilmestab see, kuidas reatöötajad oma käitumisega ja/või ego väljaelamisega kujundavad riigistruktuuri mainet kodanike silmis. Võibolla satusin mina s*ta mehe otsa, võibolla olid ka nemad sundseisus tööplaani või "trahviplaani" täitmise kohustusega - ei tea.

Nojah, mina kohtasin üliagarat noorpolitseiniku üliõpilasena 2002 Eurovisiooni aegu. Nimelt jõin sõbraga pudelist õlut ööklubi ees. Iseenesest pole viisakas tegu, kuid tavaliselt piirdub politseinik hoiatusega, pane pudel ära või muidu....Nähes lähenevat patrulli sai "trahvihirmus" pudel kaarega prügikasti visatud. Noorem patrulli liige nägi seda ja kargas kohe ligi (tegu oli vist maapiirkonnast linna komandeeritud üliagara noorpolitseinikuga). Võidurõõmsalt teatas noorpolitseinik mulle, et nüüd läheme ja otsime koos prügikastist selle pooliku õllepudeli ülesse ja siis läheme kesklinna politseijaoskonda trahvi vormistama. Üliõpilasest nolgina teatasin muidugi, et isegi kui leiame pudeli prügikastis, peab ta tõestama, et see mulle kuulub. Tekkis tuline vaidlus, mida vaatas pealt kah õlut joonud sõbramees, kellel oli kogu vestluse aja poolik õllepudel käes (???) ja noorpolitseiniku paarimees. Õnneks oli paarimees asjalikum ja kui vaidlus väga tuliseks läks, siis lihtsalt ütles teisele, lähme minema, need on üliõpilased, pole mõtet rohkem jamada. Lõpuks võttis noorpolitseinik paarimeest kuulda, kuid veel edasi minnes hõikas mulle üle õla ähvardusi.
Samuti sattusin umbes samal ajavahemikul või isegi natukene varem mobiili varguse ohvriks. See kuidas asja uurija trükimasinal käsitles ja kogu jaoskonna suhtumine, purustas usu politseisse võimekusse (mobiil oli võrgus ja pätid küsisid mult vene keeles pappi mobiili tagasi saamise eest) Ala täna tipime trükimasinal valmis kirja kriminaalasi algatatud ja kuu ajapärast paneme teise kirja teele, et tõendite puudumisel lõpetatud.
Kas see pani mind politseid vihkama või neid "mentideks" kutsuma, siis vastus on ei. Pigem nägin, et neil on tõsiseid struktuurseid probleeme ja inimressurssiga on asi kesine. Tänasel päeval on asi vähemalt minu arvates niipalju arenenud, et lollused vaidlustades sa ka võidad, lisaks on kuritegevus võrreldes 90-ndate ja 2000-ndate algusega ikka korralikumalt kontrolli all. Vargustega tegelemisel on muidugi arenguruumi.

Noneh. Tekkis Amburi lugu lugedes tahtmine täiendada.
Erinevaid lugusid on suht palju, aga üks neist oli eriliselt haige minu hinnangul (etteruttavalt - see jäigi ainult minu hinnanguks )

Et siis pika pideva juhistaažiga üldiselt kaasneb/areneb välja (vbl mitte kõikidel) selline liiklusalane "kolmas silm ja seitsmes meel".
Elik sa ei mõtle ega arutle enam "pikkade lausetega" ja 90% tegevusest muutub automaatseks. Sealhulgas ettenägemisvõime, et mis kohe juhtuma või toimuma hakkab (no või siis mis võib tõenäoliselt toimuma hakata). Aju registreerib ümber sõiduki ja ka kaugemal eespool/tagapool toimuvat pidevalt, teiste liiklejate tegevus, manöövrid ja sõidustiilid, ning nendest manöövritest ja sõidustiilidest tulenevad järgmised tõenäosed arengud talletuvad kusagile alateadvusesse. Tekib võime alateadvuses adekvaatselt toimuvat hinnata. See võime tagab tihti selle, et ei satuta ega tekitata liiklusohtlikke olukordi ning avariisid ka siis mitte, kui keegi teine oleks tegelikult süüdi ja käituks valesti. Kellel need võimed ja kogemus on, need saavad aru, mida ma mõtlen.

Niisiis sõidan mina mööda linna ja hakkan jõudma reguleerimata ülekäigu rajale. Ühesuunaline, kahe sõidurajaga lõik. Mina paremas reas. Paremal pargib üks kaubik otse sebra ees jätmata nõutud 5 meetrist vahet sebrani. Seepärast varjas ta tegelikult ära ülekäiguraja parempoolse alguse ja seal ei oleks olnud võimalik üldse näha, kas keegi astub ülekäigurajale või mitte. Kuna ma alateadlikult kohe fikseerisin selle nüansi ja võimaliku ohtliku olukorra, siis ma pingsalt jälgisin just kaubiku poolset kõnniteed juba enne, kui ma kaubikuni jõudsin.

Ja paremalt tuli üks eakas paarike, hästi aeglaselt. Seega hindasin enda ja jalakäiate kiirust ning leidsin ilma pikalt mõtlemata, et nad ei jõua ülekäigu rajani enne mind.
Igaks juhuks reastusin kohe ka vasakusse ritta ümber, et selle kaubiku taha paremini näha. Näen siis, et vanapaar jäi seisma ca 2-3 meetrit enne ülekäigurada ja papi keeras selja ülekäiguraja poole. No ma sõitsin kiirust vähendamata siis rahulikult üle sebra.

Aga taga tuli mul politsei patrullmasin. Paremas reas. Mina reastusin ümber aga nemad jäid paremasse ritta.
Vaatan siis peeglisse, et politsei masin jäi ülekäiguraja ette vanapaari üle tee laskma. Need aga ei tahtnud minna
Ühesõnaga politsei seisis ja vanapaar seisis ja keegi üle tee ei läinud. Mina kaugenesin. Ja siis vaatasin uuesti peeglisse ja politsei masin võttis kohalt, vanapaar ei läinudki üle tee, pani vilkurid tööle võttis mulle kiirelt sappa.

Ühesõnaga ma sain trahvi selle eest, et tekitasin liiklusohtliku olukorra ja ei lasknud jalakäijaid üle vöötraja.
Ma ütlesin, et need jalakäiad ei tahtnudki üle tee minna, milles said ju veenduda ka patrullpolitseinikud.
Seepeale küsiti, et kas ma olen mingi selgeltnägija või? Et kust mina tean mida keegi tahab või ei taha?
Ma siis ütlesin, et aga nad ju ei tahtnud minna, kuigi politsei ju seisis ja ootas.
Seepeale öeldi, et vanapaar ei julgenud enam üle tee minna, sest minusugune liiklushuligaan, kes KIHUTAB üle vöötraja ja võib nad igal ajal alla ajada hirmutas nad ära.
Ma oleks tahtnud küsida, et kust nad tevad? Et on nad mingid selgeltnägijad või? Aga et pingeid mitte kruvida jätsin küsimata.

Siis kui mind juba politsei autosse paluti ja protokolli vormistati ma küsisin, et miks te ei trahvi seda kaubikujuhti, kes pargib otse vöötraja otsas ja rikub räigelt ilma igasuguse kahtluseta liikluseeskirju (siis olid veel liikluseeskirjad, mitte liiklusseadus). Seepeale nähvati, et see ei ole minu asi. Et teiste rikkumised pole minu asi ja praegu teemaks.

Vot tak.

***

Ma olen saanud trahvi veel:
1985 Maardu miilitsaputka juures kus kõik veoautod peeti kinni ja kontrolliti KÄSIAPTEEKE, ohukolmnurkasid, tõkiskingi ja tulekustuteid.
Mul oli käsiapteek põhimõtteliselt tühi karp, sest ATB Nr.2 ei suutnud mulle anda pädevalt komplekteeritud apteeki laost.

1987 Moskvas, kui tegin öösel tühjal tänaval tagasipöörde ristmikul, kus võis ainult vasakule keerata (siis ma ei saanud trahvi vaid augu juhilubade hoiatustalongi).
Analoogselt Amburi looga passisid miilitsad seal võsas, sest see tagasipöörde keeld oli mingi nädal aega vana seal ja enne võis tagasi pöörata.
1987 Moskvas, kui parkisin vales kohas (natšalnik käskis ) sain teise augu talongi.
1988 Moskvas, kui bussis oli rohkem inimesi kui lubatud max (jälle natšalnik käskis ) sain kolmanda augu.
* Tegelikult piinati paar korda Moskvas veel, aga siis sai A-76 bensutalongide eest ennast "vabaks ostetud".
Tavataks oli 40 liitrit. Väike viperus 20L ja suurem prohmakas läks maksma tavaliselt 60L

1991 kui kooperatiivis "Kirsi" erataksot sõitsin ja limusiinil polnud esimest kaitserauda küljes (no mul aeti enne seda just limu ära ja pandi sellega bambusesse, ning varuosasid Lada 2107-le lihtsalt polnud kusagilt võtta), ning esimene number oli kinnitatud poripõlle külge kusagile poolviltu jne.

1997 või 1998 kui ei põlenud tagumise numbri valgustus. Vea leidsin kohapeal kohe üles - numbrivalgusti kaabel oli pagasiruumi hingede juures/vahel puruks läinud. Parandasin vea kohe, aga see ei päästnud trahvist, mis oli mäletamist mööda vist isegi 500EEK

2000 lõikas vanamees puid tehes Družba saega kogemata veenid läbi. Kiirabi ütles, et ekipaažiga läheb natuke aega ja kui võimalik, tooge ise vigastatu EMO-sse.
Ma viisingi ja siis jätsin vanamehe sinna õmblemisele ja tulin ise kohe tagasi riideid vahetama ja närv oli nii must, et ei pannud turvavööd kinni. No sõita oli ka ca 600 meetrit ainult. Ja sain trahvi turvavööta sõidu eest.

2005 sain linnas kiiruse (50km/h oli lubatud, radar näitas 62km/h, 7km/h lahutati maha kui radari max viga ja protokolli läks 55km/h) ületamise eest trahvi.
Oma viga, kuigi ma ei kihutanud niisama nagu igavlev rullnokk, vaid oli ka põhjus miks riskisin ja miks just selles kohas.

Midagi pole teha. Liiklushuligaan mis liiklushuligaan

Ma ei tea, kuidas täna PPA tegevus organiseeritud on, aga vanasti oli liikluspolitsei omaette üksus ja nende tegemisi ülejäänud politseiga ühte patta panna pole vist päris õige

Jah, trahviplaanist ja pisirikkumiste kallal n****mistest ja muust frusteeruvast võibki jääda omi kogemusi heietama.
Inimest, kes 100% liikluseeskirju, vabandust, liiklusseadust täidab, pole vist olemas. Või kui ongi, siis saaks talle trahvi teha liikluse põhjendamatu takistamise eest. Küsimus on hoopiski selles, kes ja millega jalgu jääb.

Nooruses on saadud piisavalt trahvi küll kiiruseületamise, küll muu eest. Oli mõistlikke liiklusmehi ja oli sitakeerajaid. Enamus kordadel sain küll asja eest, aga vahel ka tundsin, et tehti liiga.

Markantseim näide oli kusagil 90-te alguses, kui sõitsin vanaisa mossega kloostrimetsa kandis. Isegi ei mäleta, miks, aga venisin aeglaselt ning kiirus oli 40km/h. Just vaatasin spidot. Järsku tuleb põõsast välja sau ja politsei näitab mulle radarit, millel number 77. Ma nagu tõsiselt vihastasin see hetk. Et mismõttes, see ainus kord, kui ma täiesti teadlikult molutasin, keeratakse mulle kaela täiesti absurdne süüdistus. Ju ma olin ikka nii solvunud, et paarimees müksas radarit näidanud pollat ja ühmas a'la jäta ta rahule, ma ise nägin ise ka, et tuli tõesti aeglaselt. Pääsesin trahvita, kuid olin südamepõhjani solvunud.

Olukord muutus kardinaalselt, kui ma sain 2000-te alguses endale mõne aasta vanuse rohelise Peugeot 306. See auto oli NÄHTAMATU. Kuue aasta jooksul ei peatatud mind MITTE ÜHTEGI KORDA. Ei Eestis, ei välismaal. Ei rutiinseks kontrolliks ega ka mitte siis, kui maanteel ei viitsinud jalga gaasilt maha võtta ning +10km/h spido järgi (+5...6 reaalselt) lubatust kiiremini patrullist mööda sõitsin.

Ei tahaks ära sõnuda, aga ka praeguste autodega (Renault ja Wrangler) ei ole viimase 11 aasta jooksul rohkem peatatud, kui ühe korra "kõik puhuvad" aktsioonis ning eelmise talve alguses korra rutiinseks rehvikontrolliks. Isegi dokustaate ei kontrollitud, sooviti vaid naeratades head teed.

Küllap siis automark pluss pika staaziga tekkinud sõidustiil on sellised, et lihtsalt ei ärata enam mundrimeeste tähelepanu. Või on mul lihtsalt hea õnn viimase 16 aasta jooksul.

Paar aastat tagasi pidas politseipatrull pärast Tondi ülesõidust alanud järelsõitmist mind kinni Pärnu maanteel, tee keskel oleva eraldusriba pöörderajal ning käskis tulla oma autosse pabereid vormistama, kuna turvavõõ oli lahti. Seejuures seisis politseibuss minu sõiduki taga ja selle eest väljaastumisel vuhises (lubatud kiirusel) nina eest läbi auto, mille ette oleks kindlasti astunud inimene, kellele kohtumine politseiga esmakordne ning seetõttu "pea laiali".
Oma trahvi maksin vaidlematult ära ja kinnipidanud noorte politseiametnikega ka teemat arutama ei hakanud - mis on ohtlikum, kas turvavööta sõit või inimese suunamine iakistuse tagant autovoolu - kuid nende ülemusele küll helistasin ja soovitasin patrullide väljaõppega veidi rohkem tegelda.
Just väljaõppes on tihti puudujääke - õpetatakse küll rikkumiste menetlemist ja seadusi, kuid prioriteedid, mis on mingis olukorras esmatähtis ja mis teisejärguline - jäävad kahjuks teinekord varju. Ja see kahjuks õõnestab usaldust kogu politsei vastu.
Oma tühisuskompleksi vormi abil väljaelavaid tüüpe on õnneks küll väheks jäänud. Enamikku politseiametnikest võib vaid kiita.

Walter2 kirjutas:OT aga täna jumalat et sina ja su pere pole pidanud ppa -ga SÜGAVUTI kokku puutuma. Ma olen ka seaduskuulekas kodanik mitte kriminaal.

Minul näiteks on sügavam kokkupuude olemas. Väga negatiivsete kogemustega. Põhimõtteliselt sõitis süsteem teerulliga üle. Kui metsa langetatakse, siis laastud lendavad. Pole kuigi oluline, et oled seadusekuulekas, sest absoluutselt iga isiku saab vajadusel kinni panna.

Seda kogemust pole tagantjärgi võimalik küllaldaselt arusaadavalt kirjeldada. See on igaühel individuaalne ja selleks peab seda ise kogema aga ei soovita muidugi kellelegi.

Selle teema puhul pole vahet, kas üksik ment või süsteem tervikuna, sest ehkki ilmselt on kuskil ka niiöelda "häid mente" (väljaspool hea võmmi/kurja võmmi mängu ülekuulamistel), on nende osakaal kaduvväike ja kuna "hea võmm" ei tee ka ilmselt erilist karjääri, on tõenäosus teda uurijana vmt kohata väga väike. Võibolla alaealised moosivargad tunnevad selliseid?

Ment on osake üldisest politseisüsteemist ja kui süsteem on selline, siis peavad ka selle osakesed olema vastavad. Pole võimalik, et kole ja kliendivaenulik politseisüsteem koosneb üdini headest ja toredatest mendikestest.

Nagu ma juba kirjutasin: mente õpetatakse ja treenitakse inimesi (kahtlusaluseid) peedistama. Täpsustuseks: siinkohal ei räägi ma patrullpolitseinikest vaid uurijatest. Uurijaks ei saa peaaegu mitte kunagi õiglane ja heatahtlik inimene. S.t. võib saada, aga ei püsi seal kaua või suundubki tattnokkadest moosivarastele epistlit lugema. Uurija olemine nõuab väga kindlaid isikuomadusi, sealhulgas soov oma nina igale poole toppida, kontrollifriiklus, võimujanu, valmidus teiste inimeste eludest üle rullida, vajadusel oskus unustada eetika ja moraal jne. Et olla edukas ment, peab inimesel olema teatud kindel meelteseisund. Seda pole võimalik õppida politseikoolis. Seal õpitakse vaid nippide detaile. Ka mina tunnen neid nippe aga ma isegi ei kujuta end ette neid teiste peal rakendamas, sest need on suures osas alatud.

Ilmselt on mentide seas enam-vähem pooleks nii selliseid, kes lihtlabaselt võimu naudivad kui ka selliseid, kes küll omast arust võitlevad headuse ja õiguse eest, ent on selle käigus õigluse, eetika ja inimlikkuse unustanud või "töö tõttu" kõrvale lükanud. Kuna aga ment jääb mendiks ka kella viiest õhtul kui kaheksani hommikul, võib vist öelda, et kokkuvõtlikult on nad lihtsalt inimkõnts.

Loomulikult on ka seda kõntsa vaja, mis puutub võitlusse kuritegevusega ja kui nad peedistaks vaid kurjategijaid, vaataks ma sellele läbi sõrmede. Kuna aga pidevalt satub hammasrataste vahele ka süütuid, siis on see raske. Eriti muidugi tänu isiklikele kogemustele. Probleem on selles, et mndid "töötavad etteantud materjaliga" ja neid õpetatakse eeldama (või eeldavad nad seda juba sünnipäraselt?), et kõik, kes nende ette satuvad, on süüdi ja püüavad neile valetada. Edasine on juba klassika. Tavainimene, kes menti õiguse esindajana usaldab, ütleb midagi ja leiab end mõni kuu hiljem süütuna trellide tagant. Miks? Sest kogenud ment mõjutas teda aina edasi ütlema ja seejärel seda ütlema, mida ta kuulda soovis ja lõpuks tunistasid sa põhimõtteliselt kõik üles. Edasi polegi sul midagi teha. Sealt algab juba juriidika. Sulle tehakse advokaadi poolt selgeks, et kuna sa lolli peaga (loe: teadmatusest, heauskselt) sisuliselt kõik omaks võtsid, pole võimalik sind enam efektiivselt kaitsta. Ülestunnistus JÄÄB kohtus väga mõjukaks tõendiks isegi siis kui sa selle hiljem tagasi võtad.

Sellest võiks raamatu kirjutada, seepärast ma siinkohal katkestan...

Satakas kirjutas:Pole kuigi oluline, et oled seadusekuulekas, sest absoluutselt iga isiku saab vajadusel kinni panna.

See on tjiblade juures niimoodi.

Beebilõust?

Kes see veel on?

Just väljaõppes on tihti puudujääke - õpetatakse küll rikkumiste menetlemist ja seadusi, kuid prioriteedid, mis on mingis olukorras esmatähtis ja mis teisejärguline - jäävad kahjuks teinekord varju. Ja see kahjuks õõnestab usaldust kogu politsei vastu.

See probleem on vana kui Metusala. Näiteks võttis kunagine miilits Villu Vane tipptunnil praeguse metodisti kiriku ees maha kiirust ületanud masina, parkis end poolpõiki selle taha ja hakkas südamerahus protokolli vormistama. Et ummik teisele poole Russalkat ulatas, ei vaevanud mainit kalapilguga isandat kopika eest.

Kui ma mõni aasta tagasi trahvi sain (vist turvavöö - sõitsin parklast välja ja arvasin, et panen sõidu peal kinni - ma üldiselt sõidan ikka turvavöö kinni, nurga taga oli aga varitsus) tekkis asja menetletud ametnikuga päris huvitav mõttevahetus - mispeale selgitasin talle seda, mida mäletasin ülikooli õiguse aluste kursusest. Nimelt seletas ametnik, et soolane trahv, mida taheti määrata, on tingitud politsei sisesest "nulltolerantsist" ja juhtkonna prioriteetidest. Mina seepeale, et õigusemõistmisel on ammendav raskendavate asjaolude loetelu ja mingi PPA kontori "nulltolerants" seal hulgas ei sisaldu miskit moodi. Peale väikest õhu ahmimist leppisime siiski kokku (jutt ei ole siinkohal "sidrunitest"), et teeme selle "nulltolerantsi maja" nõutud "hinnakirjast" minimaalse ja lähme sõbralikult lahku.

Tegelikult soe soovitus - võtke endale autosse kaasa info trahvisummade kohta, mida määrata saab. Mind on näiteks üritatud ka tõsimeeli petta selle "minimaalse võimalikuga". Mul polnud tõesti varasemaid karistusi, juhtunu ei kujutanud mingit ohtu ja kahetsesin juhtunut (protokolli märkida!). Pärast kodus uurides selgus, et sain ikka petta, minimaalne oli siiski 60 eurot väiksem, kuigi ametnik kinnitas, et teeme vähima võimaliku. Siis oled aga juba prokollile alla kirjutanud ja kohtus pole sul mingit õiguspärast ootust minimaalsele trahvile. Seega, läbi rääkides teadke summasid.
Tegelikult on ikka nii, et kui antud rikkumise eest karistatakse hoiatusega või rahatrahviga kuni xxx eurot, siis minimaalne karistus on ikka hoiatus, mitte 60 eurot. Kui sa oled aastaid ontlik liikleja, kahetsed juhtunut (protokolli selgesõnaliselt märkida) ja sündmus ei toonud kaasa ohtu, siis minuarust oleks sobilik piirduda hoiatusega.

Olen ise täheldanud (loe autos on ametnikud rääkinud), et politseil on mingi (minu silmis küsitava legaalsusega) "hinnakiri" trahvide tegemiseks - see on vist korruptsioonivastane meede. Et kui kahetsed - on kuskil tabelis näiteks 60 eurot, hakkad vaidlema, on 120 jne. Ja politseinike katsetest minimaalse trahviga mütsi pähe tõmmata saab küll järeldada, et trahviplaanid ja sellest sõltuvad preemiad elavad endiselt oma elu. Ja karistust nimega "hoiatus" ei näi enam eksisteerivat.

Ja muidugi äsja politseikoolist pääsenud tattninad võiks enda vanemate vanusele (ja sadu tuhandeid km sõitnud) juhile moraalilugemisest hoiduda - ei ole kuigi veenev. Sõjalistes kategooriates umbes sama, kui äsja lennukooli lõpetanud kollanokk asub 3000-tunnise staažiga F-16 piloodile õpetama, kuidas lendamine käib. Ei maksa.

Kriku kirjutas:

Satakas kirjutas:Pole kuigi oluline, et oled seadusekuulekas, sest absoluutselt iga isiku saab vajadusel kinni panna.

See on tjiblade juures niimoodi.

Mitte ainult - eesmärk pühendab abinõu. Ära unusta kus süsteemist me pärit oleme. Einseln ütles kunagi õigesti et eesti rahvas on haige - lisaks siia juurde et ühiskond on samuti haige. Mitu põlvkonda see võiks aega võtta et rahvas ja ühiskond terveneks oskad vast ise paremini pakkuda.

Toon väga mõjusa karistuse näite - mida praktiseeris Julgestuspolitsei, kui nad veel liiklusega tegelesid.
Tabades kiletatud esimeste küljeklaasidega auto, anti juhile valida - kas kraabid kohapeal maha või lähed erakorralisele ülevaatusele.
Enamik valis kraapimise.

Ilmselt nende klaaside mustaks toonimisele maha visatud raha ongi mõjusam kui trahvimine-sanktsioneerimine.

Kriku kirjutas:Kes see veel on?

https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Elbing

Umbes samasuguse mentaliteediga ja jutuga tegelane nagu satakas.

Kapten Trumm kirjutas:Toon väga mõjusa karistuse näite - mida praktiseeris Julgestuspolitsei, kui nad veel liiklusega tegelesid.
Tabades kiletatud esimeste küljeklaasidega auto, anti juhile valida - kas kraabid kohapeal maha või lähed erakorralisele ülevaatusele.
Enamik valis kraapimise.

Ilmselt nende klaaside mustaks toonimisele maha visatud raha ongi mõjusam kui trahvimine-sanktsioneerimine.

Kui ma 90-date lõpus jäin politseile vahele (2x järjestikku KOLLASEGA ristmiku ületamine) oli karistuseks ajutised 30p kehtivad load mille jooksul tuli sooritada uus teooriaeksam. Usutavasti mõjuks selline karistus praegugi...paremini kui miski rahatrahv.