LVT-4 Water Buffalo

[vaoinas]

Tere jälle.

Rambi tõstemehhanismiga olen nüüd peale mitmenädalast katsetamist ja erinevate variantide proovimist jõudnud toimiva tulemuseni.

Hingede läbi puurimine rambi liikuma saamisel oli üsna lihtne vaev. Oluliselt rohkem peavalu valmistasid trossid, mis vajasid töötavat ja mudelisse peidetud tõstemehhanismi. Luugi kinnises asendis fikseerimiseks kasutasin rambi ja kere nurkades magneteid, selleks et tross piisavalt pinges oleks peitsin enne kinni liimimist rambi sisse 12g jootetina. Trossina kasutan ilmselt võrdlemisi peenikest niiti töödelduna PVA ja värvidega sarnaselt selle nagu kunagi Brückenlegeri peale läksid. Praegu pildil olev jämedamat karva niit on ajutine lahendus katsetamise eesmärgil).

[vaoinas]

Veoruumi seintele on nüüd ka detailid lisatud. Reeling seina keskosas on karbis olevaga täiesti ümber ehitatud nagu need varajast tüüpi masinatel olid, kasutades 0,5mm toru millesse on 0,3mm traadist jalad joodetud.




Tagumistele parrastele on lisatud luugid ja ka pisut detaile. Suured luugid on lahtiselt küljes, väikesed kinni liimitud. Tagumistes sisenurkades olevad detailid tuli maha lõigata ja veidi ümber paigutada, et rambil olevad keeled neisse rambi kinnises asendi korralikult asetuksid. Kasutasin siin siis ka võimalust ja asendasin poldid veidi täpsemate Master Clubi omadega. Rambi kinnitushaagid on veel puudu.




Tagaosas olevad kastikujulised veesuunajad olid Voyageri plekikomplektis ilusti olemas, kuid mul õnnestus need suht pekki keerata - oma osa on sellel ka Voyageril, kes on need veidi liiga laiad teinud, ning struktuuri nii palju ebatäpse, et kogu see kast jäi kokku pannes viltuselt kiiva kiskuma. Niisiis said mudeli külge ainult nende ülemised osad ja nii ta jääbki. Aga üldiselt pole sellest äpardusest hullu, sest esiteks ei ole minu masina tagaosast ühtegi pilti ja pilte lapates kohtab ilma veesuunajateta masinaid üsna rohkesti - ilmselt kui peamiselt plekist koosnevad veesuunajad ekspluatatsiooni käigus liialt kannatada said, siis monteeriti nad lihtsalt maha.




Pootshaagi asetasin kabiini tagaservale ja hoidjad tegin erineva diameetriga messingtorudest ise. Poosthaagivarre vahetasin samuti 0,8mm toru vastu.




.30 cal ja .50 cal kuulipildujad on samuti Aber'i torudega järgi aidatud ja statiividele pandud. See nõudis mõningast improviseerimist, sest plekisettides olevad variandid on nagu pudru ja kapsad ja raske on aru saada mis sealt kokku tulema peaks. Seetõttu on ka Laskemoona konteinerid ja nende hoidjad veel puudu






Ja üldpilt on siis hetkel selline:

[vaoinas]

Upitan enda teemat ka.
Asi on üldjoontes kiskunud vähe värviseks.

Kõigepealt igasugune kola, mis lastiruumi nurka paigutatud saab. Kõigist kanistritest ja laskemoonakastidest enne värvimist küll lähemaid pilte ei teinud, kuid siin on väike rivi .30 cal laskemoonakastidest:




Siin on suurem jagu mudelist eraldiseisvaid detaile tikkudele ja kleeplindile aetud ootamaks esimest värvikihti:




Roomikud saivad mattmusta krundi ja Testorsi metallizeri koos kinnitiga. Pildil olev seisukord oli siiski veidi liiga helehõbe minu maitse jaoks, seepärast olen nad hiljem tumedama metallizeriga üle udutanud, kuid selleks kahjuks pilti pole.




Esimene krunt ning seejärel uurded ja servad tumeda metallizeriga üle käidud. Proovisin alustoonimist ja seekord vist jäi isegi enamvähem põhivärvi alt aimatav.






Lastiruumi põhja katsin tervenisti metallitooni alusvärviga. Seejärel läks juukselakk (tegelikult küll Mig'i chipping fluid, mis põhimõtteliselt töötab samamoodi) ning punane krunt. Peale aluspinna välja nühkimist läks teine kiht lakki ja põhivärv, millele järgnes uus nühkimise-etapp. Foto on küll hetkel ainult kahe etapi vahepealt.




Ja hetkel olen jõudnud põhivärvini. Kuna see on Ameerikamaa masinatest esimene, mida teen, siis oli palju tegemist silmale kõige sõbralikuma Olive drab'i valimisega. Katsetasin erinevaid variante, aga lõpuks osutus valituks Ammo-by-mig'i "Olive Drab Base", millele lasin korralikult heledamat "Olive Drab Light Base" peale. Esialgu tundub et sai umbes see, mida ma vaimusilmas ette kujutasin. Lõplik tõde selgub muidugi peale lakkimisi. Siin pildid tehis- ja päevavalguses:






Neil päevil käibki nüüd suurem lakkimisetöö ja varsti on lootust markeeringud peale saada.

Kristjan

[Bodyguard]

No täiega vägev. Kas oled Mig akrüüle varem ka katsetanud, no et kuidas kõikvõimalikule kulutamisele-täpitamisele-nühkimisele vastu peavad? Mul kipub värvikiht kole õhuke jääma, ka eelneva krundi ja hilisema lakkimisega. Tavaline must pesu kergitab ka üles...

[vaoinas]

Tänud heade sõnade eest.

Mig'i akrüül on mul varem põhivärvina läinud Mark V peale ja seal küll probleeme ei täheldanud. Tõsi, seal mul läks põhivärv üsna paksu kihina ning samuti katan ma värvi ka korraliku kihi läikivlaki ning seejärel akrüül-satiinlakiga, mis värvikihti kaitseb. Siin ma püüdsin küll edumeelsemalt üsna õhukest värvikihti hoida, et alustoonimine paremini mõjule pääseks, aga praegu on korralik läikivlaki kiht jällegi sinna peale lastud. Ning peale dekaale läheb ka akrüül-satiinlakk tulemuse ühtlustamiseks.

Samas olen Mig'i akrüüle nüüd mõnevõrra kasutanud ka väiksemate elementide puhul, nagu kanistrid ja laskemoonakastid, kus ma kaitsvate lakikihtidega väga palju vaeva ei näe, aga ka siin pole pesudega hilisemaid probleeme siiani olnud. Pesud on olnud hiljem tärpentiini- ja lakibensiinipõhised, mis akrüül-aluspõhja ei kipu väga ärritama.

[fossiil]

No põnev, väga põnev ootamine - värv hakkab peale saama - tulemus on küll juba aimatav, aga kibelus on sees, näha tahaks juba, no valmiskujul muidugi. Aga ootame veel. Nende tehis- ja päevavalges tehtud piltide vahe on ikka üsna muljetavaldav, see ongi põhjus, miks peaks värvima päevavalguses, aga no on siis alati sellist võimalust...
Ise olen oma AT-T-ga suht lõpusirgel, kui kojameeste roopidega ühele poole saan (ehk homme? - optimism..mmm) saan pildid üles panna.

[vaoinas]

Tänud, Urmas. No eks ootan kannatamatult pilte ka sinu teemas.

Enda mudeli puhul on raporteerida nii palju, et käesolevaga läks viimane lakikiht peale ja värvimise etapp on laias laastus ühel pool.

Dekaalid on Bison Decals'i 35187 lehelt ja ainus asi, mis neile ette heita on, et minu isendi omad on fotoga võrreldes õige pisut liiga suured. Aga kuna terve mudel on ehitatud sellesama konkreetse eksemplari eripärasid silmas pidades, siis tuli mõru pill alla neelata ja sellega leppida. Positiivse poole pealt tuleb mainida, et kiri "Blood and Guts" on kummagi poole jaoks veidi erineva paigutusega ja ka seda et number ja ninapealne täht on õige pisut väriseva servaga, mis annab markeeringu loomulikkuse koha pealt palju juurde. Valged ristkülikud kabiinil ja külgedel on maskitud ja meelega veidi lainetava servaga tehtud.

Lippudega nurga pidin tegema kaks korda - esimesel korral paigutasin dekaali veidi liiga viltu, pärast hakkas koledasti häirima, nii et lasin kihi värvi peale ja panin uue dekaali, sedakorda otsemini.(dekaalilehel olid mõlema poole jaoks tõusva päikese lipud, mulle tundus algusest peale, et tõenäoliselt olid need ainult ühel pool, aga sain siin teise poole oma uuesti kasutada)

Värv jäi peale lakikihte üsna täpselt sellist tooni, nagu vaimusilmas ette kujutasin - selline hallikaskahvatu oliiv.








Ülejäänud kraam on samuti valdavalt värvitud ja dekaalitatud. Kõik värvilised õlikanistrid loomulikult sinna lastiruumi ei lähe - tegin neid veidi rohkem, et oleks hiljem mille vahel valida.




Kristjan

[Joss Metsast]

Väga uhke, see olive drab näeb tõesti väga ehe välja. Korra torgatas pähe mõte et selle mudeli peale paistab alati päike...
Metallikuga servade eeltoonimine tegelikult väga hea tulemuse andnud. Igastahes ootab järge ja tahaks tegelikult ka lives seda vee-elukat näha

[vaoinas]

Natuke vett on jälle merre voolanud.

LVT on endale saanud erinevaid pesusid ja väheke ka roostet. Esimene kogemus olive drab'iga kulutas ta üsna luitunuks, samas ega ta fotol ka päris esimeses värskuses enam ei paista, nii et vist on suht okei. Roostega pingutasin meelega veidi üle et teda pärast tolmukihi alt ka näha oleks. Olid ju LVT'd, kui lisasoomustus ja soomuskabiin välja arvata, pehmest rauast ja Vaikse Ookeani tandril avatud mereveele ja -õhule.










Roomikud on ka oma osa saanud:




Ja siin on igasugust muud nodi, mis selle mudeliga kaasneb.

[fossiil]

No ikka väga äge paistab, kuigi roostega pingutasid vist liiga vähe? Ehk võiks rohkem olla?

Urmas.

[vaoinas]

Terv

No omale tundus esialgu, et roostet sai palju, aga ega see nüüd tolmu ja pori alt väga välja ei paista.

Aga vahepeal on roomikud alla saanud. Ja roomikud osutusid ikka tõeliseks õudusunenäoks. Võrdlemisi peenekoeline plast muutus peale õlivärvi- ja pigmenditöötlusi veelgi rabedamaks ja roomikud pudenesid sõna otseses mõttes peale vaadates tükkideks. Vahepeal oli olukord nii lootusetu, et vaatasin juba Ebay'st Friulid valmis, et kui lõplikult pekki läheb, saab kohe "Buy it now" vajutada. Kuidagi ma siiski nad peale sain ja tugevdasin seejärel seestpoolt ohtra tsüanakrülaadiga, et maapinna vastu käiv osa enamvähem siiski ka hilisema tõstmise ja asetamise käigus vastu peaks.










Nüüd on jäänud kasti kulutamine, asjade sisse asetamine ja viimased viimistlustoimingud.


Kristjan

[Bodyguard]

Ehk raatsid nimetada peamised pigmendid mida kasutad? Ilmselt segad neid omavahel ka, et sõltuvalt siis lahingutandrist.

[vaoinas]

Ehk raatsid nimetada peamised pigmendid mida kasutad? Ilmselt segad neid omavahel ka, et sõltuvalt siis lahingutandrist.

Ikka raatsin. Alloleval pildil on sahtlis olev valik, millest tolmu ja mudapigmente võtan. Konkreetse mudeli puhul, kuna taotlesin seekord pigem kollast tooni ja liivapinnast, siis läks aluspõhjana Russian Earth ning sinna ohtras koguses Dry Mud'i ja ka Gulf War Sand'i.

Üldiselt alustoonina armastangi kasutada Russian Earthi, sest ta on suht mustjas. Dark Mud on minu silma jaoks liiga punane ja sestap kasutan seda pigem harva. Aga pigmentide variatsiooni ei anna mitte ainult erinevad toonid, aga ka töötlus. Ma reeglina ei piirdu lihtsalt pigmentide peale kandmisega, vaid kannan nad peale, seejärel pesen neid lahustiga maha, vajadusel lisan juurde ja seejärel liginen jälle lahustise pintsliga, kuni saavutan enamvähem soovitud tulemuse.

[Hertsog]

ja lahustiks on?
vesi?
viin?
tärpentin?
(laki)bensiin?

[vaoinas]

ja lahustiks on?
vesi?
viin?
tärpentin?
(laki)bensiin?

Lahustina meeldib mul pigmentide juures kasutada lakibensiini. Tärpentiin on ka päris okei variant. Viina ja vett kulutamise osas lahustina eriti ei kasuta, liiatigi, et värvid on viimasel ajal rohkem akrüülid, kui emailid.