Oi, kui palju on meie Maarjamaa pinnal neid järvi, kus kõik tankid ja lennukid sees. Ning, mis eriti huvitav ja tähelepanuväärne - praktiliselt kõik nimetatud objektid on parasjagu nii sügaval vees olnud, et teabe jagajad said neil püstijalu kas siis tankitornil, lennukisabal või -tiival seista. Enamikul juhtudest on olnud tegu ka supluskohtadega, kus siis neid mainitud objekte hüppealusena kasutatud on.
Veel on eelnevaga seoses huvitav täheldada eestimaise pinnase teatavat perioodilist struktuurimuutust. Tuleneb see järgnevast: Ca. 40 aastat tagasi teabe jagajad rääkisid, et olla sama oma lapsepõlves läbi elanud ja konstateerisid sama, et, noh, sooritasid vettehüppeid jne., aga praeguseks (s.t. siis 40 aastat tagasi) olla need sõjamasinad juba nii-ii sügavale vajunud, et ei olla enam jalge all tunda ja kohtagi ei saavat enam täpsemalt määratleda.
Nüüd aga, ca. 40 aastat hiljem, räägivad juba need samused teabevaldajad (kes toona neid lugusid vanemate meeste suust kuulsid) sama juttu, et poisikesena olla nad siin ja seal tankitornilt, lennukitiivalt-sabalt peakat pannud, kuid - oh, mis kahju - nüüd olla need sõjajäänused juba jälle end maapõue sügavusse tõmbunud.
Seega võib eelnevast tuletada tõsiasja, et meie maapinnal on erinevalt muust maakera osast, selline unikaalne omadus - veega kaetud osas on pinnasel omadus ca. 40 aastase intervalliga sellele sattunud objekte kord välja suruda ja seejärel taas endasse tõmmata.
Arvata on, et järgmise teabe pinnasest väljunud iidsete sõjamasinate kohta saame ca. 40-45 aasta pärast. Seda küll n.ö. tagant järele, sest "pinnasepumba" senine tegevus lubab oletada objektide väljumist just praegu.
Nii, et - tähelepanu, otsijad! Just praegu ja lähima paari aasta jooksul on tõenäosus leida meie järvedest, soodest ja jõgedest miskit tõeliselt väärtuslikku märkimisväärselt tõusnud.
P.S.
Eks meie rahvamütoloogiagi on täis kirjeldusi järvedesse-soodesse vajunud kirikutest, lossidest ja liikurobjektidest (hobukaarikud jne.), missugused siis kindla perioodilisusega oma olemasolust küll visuaalses, küll auskultatoorses vormis teada annavad. See on ilmne viide meie pinnase anomaalsetele omadustele, missugust aga millegi pärast seni vähimalgi määral tõsiselt pole võetud. Miks küll? Teadmata. Küll aga leiavad maailmas vägagi tõsimeelset uurimist erinevad rahvajutud, legendid ja muu sarnane, kui need on seotud kas siis tulnukate või mingite teiste maaväliste eluvormide maal viibimisega. Markantseimaks näiteks on juba aastasadu kestnud legendidel ja rahvajuttudel põhineva iidse kirjatüki, piibli, uurimine.
Tööle, kamraadid! Ja teie nimi saab kuldsete tähtedega olema kirja pandud meie kodumaa (ja miks mitte, ka maailma) teaduslukku.
