www.militaar.net

Minu 2 senti: sõja aktiivses faasis ei hakata mitte kedagi mööda metsi taga ajama.

See pole päris õige vastus.
Õige vastus on selline, et varitsusvastaste tegevuste aktiivsus sõltub, palju varitsused kahju tekitada suudavad. Ja kui kiire vastasel on.
Teatud punktist alates loobutakse passiivsest mööda teed sõitmisest ja varitsuse korral ringkaitse sissevõtmisest/läbisõitmisest.
Meil, kel soomust ja pardarelvi vähevõitu on, asub muidu see lävi palju madalamal kui vastasel.
Tendipataljon peab teeääri kammima varem hakkama kui soomukipataljon, sest talle on üsna ohtlik juba käsirelvadega tulevaritsus.

Oma eelised (ja probleemid) on nii võsal kui raiesmikul. Kautada tuleb mõlemaid, sest vastane peab kogu aeg olema pinges ja ei saa keskenduda ainult ühele MO-le.

Mina näen pigem probleemi nendes 60-100 m laiustes, kuivendatud ja kandva pinnaga teekoridorides, mida 2+2 teedega meile iga aasta juurde ehitatakse.
Sellise maastiku umbe tõkestamine/mineerimine on tohutult ressursimahukas, samas need teed on tõenäolised vastase põhisuunad (Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu-Luhamaa).

Lisaks kätkevad taolised teed ka endas pikki ja suhteliselt tasaseid otsenähtavusega sirgeid, kus eelis on suurema tuleulatusega vastasel.

Nendes teeäärsetes raiesmikes ma erilist probleemi ei näe, esiteks on neid tükati, mitte pidevalt ja teiseks varitsejale sobiks ka need. Just TT relvade mõttes.

Mul on tunne, et HLT teooria tuleb kaheks lüüa. Üks mida teevad konventsionaalsed üksused (millest kirjutas ka siin foorumis Herem) ja mittekonventsionaalsed üksused (millest kirjutab Toomse). Täna on enamus KLi ikka veel Heremi koolkonnas aga oleks vaja kihku-kähku Toomse koolkonnaga tuttavaks saada.

..minul nääd on jälle tugev tunne, et kogu sellel teemaaretusel siin pole selle teemapaneeliga mitte vähimatki pistmist

Sest see teemaaretus siin kuulub puhtal kujul kõrvalpaneeli nimega TAKTIKA...

Oleneb minu arvates küsimuse püstitusest: kas jutt on maastikule objektide planeerimisest sõjalisi vajadusi arvestades või olemasolevate objektide taktikalisest ära kasutamisest.

..kogu text siin läeb juba teist teemalehekülge järjest eranditult taktika "auku".

Aga eks sa Kriku oled muidugi ise piisavalt pädev siin vahet tegema

Läheb küll - vaatame, mis edasi saab.

Lugesin teemaalgatanud esimese postituse läbi - kogu küsimus ongi algusest peale vaid taktikalisel tasemel, siin ei lõhna ka ei strateegia ega operatiivkunsti ega "geopoliitika" järele

Lisaks on teemaalgataja pannud oma teemale täiesti eksitava pealkirja (mille õnge ilmselt Kriku on ka läinud ). Raiesmikkude tekitamisega ei "kujundata maastikku sõjalisi vajadusi arvestades" - see lihtsalt ongi maharaiutud lapike metsa, mis isegi taktikalisel tasandil mängib väga väikest rolli ja kõrgematel tasanditel ei mängi enam üldse mingit rolli

"Sõjalisi vajadusi arvestades" muuseas ei "kujundatagi" mingit maastikku - maastiku järgi mugandutakse. Ja seda teevad nii strateegid kui taktikud - lihtsalt kaardimastaap on neil erinev
Ainsad "maastikukujundamised sõjalisi vajadusi arvestades", mida ma tean, on regulaarsed tammide lõhkumised // üleujutuste tekitamised näit Madalmaades - et 3.Reichi viimane asehaldur Hollandis Seyss-Inquart poodi mu teada justnimelt sellise süüdistusega Nürnbergis..

Teemaalgataja pani ühte teise teemasse lihtsalt lingi, eraldi teema sellest tegi moderaator.

Nii ja naa.

Saksa maastikuarhitekt Wiepking-Jürgensmann kirjutas II ms ajal pikalt sellest, kuidas metsast maad on parem kaitsta ning kuidas Saksamaa peaks maastiku planeerimisel seda silmas pidama.

Teedevõrku rajades peetakse tihti silmas, mis mõju sel on kaitsevõimele. Lõuna-Korea kiirteede süsteemi puhul näiteks rõõmustati omal ajal, et enam ei saa Souli ühe silla õhku laskmisega isoleerida: https://www.nytimes.com/1970/03/01/arch ... twork.html

Groznõi taastamisel peeti planeeringuid tehes väidetavalt silmas, et bojevikkudel oleks seal raskem tegutseda.

Kunagi oli meil teema "Mets kui kaitseressurss": viewtopic.php?f=25&t=38284 . See algas suurejooneliselt:

iFly kirjutas:Metsa on alati raiutud, ent RMK on viimastel aastatel palju aktiivsemaks muutunud. Paistab, et valitsus keerab vinti veelgi juurde http://arvamus.postimees.ee/v2/3904141/linda-mari-vaeli-vahearuanne-eesti-korruptiivsest-metsapoliitikast. Kui eelnev info õige, siis on ju asjapulkadel lausa tuli rummus. Ehk võiks ja saaks neid arenguid riigikaitselistel kaalutlustel veidi kontrollida?

Borja kirjutas:Hea küsimus
Ma mõtlen just eelmise posti viimast lauset..

Aga sumbus lihtsalt metsanduse üle targutamiseks. Mulle tundus, et avapostituses tsiteeritud töö arutelul võiks olla veidi laiem haare kui taktika - aga võib-olla muidugi valesti tundus.

Kapten Trumm:

Mina näen pigem probleemi nendes 60-100 m laiustes, kuivendatud ja kandva pinnaga teekoridorides, mida 2+2 teedega meile iga aasta juurde ehitatakse.
Sellise maastiku umbe tõkestamine/mineerimine on tohutult ressursimahukas, samas need teed on tõenäolised vastase põhisuunad (Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu-Luhamaa).

Lihtsalt küsin või siis mõte arutluseks: kas poleks mõttekas rajada ehitatavate teede alla/kõrvale/sisse fugasside/miinide kiiret paigaldamist võimaldavad kohad näit. torude/truupide/kaevude näol?
Iga 5-10 km takka üks selline mõnesaja meetri ulatuses piki teed ja asjad paukuma panna vajalikul ajahetkel.
Mu teada töötab seoke süsteem ja plaan Shveitsis.

https://99percentinvisible.org/article/ ... rderlands/

..et kuda need taktikalised (ja betoonipõhised) teetõkked ka teemapealkirjaga // teemapaneeliga seostuvad

Kriku kui vällapaistev asjatundja ehk selgitab raffale

Akf Trumm muretses teede pärast. Sel murel on nii strateegilisi kui taktikalisi lahendusi. Strateegiline lahendus: ehitada teid teisiti või ehitamata jätta. Taktikaline lahendus: tekitada võimalus blokeerimiseks. Strateegia tasandil meil nähtavasti ignoreeritakse probleemi. Kuidas seda taktikaliselt kompenseerida kavatsetakse, ei tea - sellist maja nagu ülal pole kuskil silma hakanud.