www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru

Krunt väike, KOV detailplaneeringu piirangud, Harjumaal tihti paekivi vastas, selle piikamine vaevaline ja kui naabritel majad püsti, siis kipsplaadilt pahtel pudeneb, kui rokson paugutab.

Antud juhul detailplaneering mälu järgi mingeid piiranguid maaküttele ei pannud ja ilmselt mul polekski olnud vaja seda kellegagi kooskõlastama hakata, kuna mingeid maaaluseid trasse minu krundilt läbi ei jookse. Paekivi poleks probleemiks olnud, sest pinnas on mul liivane. Probleemiks oli esmajoones krundi väiksus – ehitaja hinnang maaküttele oli toona (u 2015) selline, et krunt on liiga väike, et sinna normaalselt „matta“ toona üldjuhul horisontaalselt paigutatavad maakütte „torud“. Jah, juba toona olid vist ka lahendused matta torud vertikaalselt, kuid ehitaja ütles, et tema ei julgeks sellisele riskile välja minna. Lisandus ka õhkvesiküttega võrreldes suuremad soetuskulud vs küsimus, kui kiiresti see asi ennast ikkagi tasa teenib. Ühesõnaga - ma selles olukorras ei viitsinud toona enam sellele asjale mingit "teist diagnoosi" küsima hakata ning liikusin edasi kiireima ja mugavaima lahendusega - ja seni pole eriti kahetseda tulnud.

Juhtudeks, kui elekter peaks pikemaks ajaks kaduma, lasin majja esimesele korrusele sisse ehitada ka soojust-andva kamina. Tervet maja ja korralikult sellega talvel ära ei küta, aga mingi pikema katkestuse vm kriisi korral ei jää pere vähemalt täiesti külma kätte.

Kui maja on normaalselt soojustatud, siis esimene 24 tundi peab rahulikult vastu ka ilma igasugu kütteta, lihtsalt tuleb pikad püksid-asjad selga panna.
Sealt edasi läheb juba keerukaks.

Kapten Trumm kirjutas:Kui maja on normaalselt soojustatud, siis esimene 24 tundi peab rahulikult vastu ka ilma igasugu kütteta, lihtsalt tuleb pikad püksid-asjad selga panna.
Sealt edasi läheb juba keerukaks.

Kui eluruumi välisseinte sisepinna temperatuur langeb alla +12C hakkab neile kondenseeruma õhust niiskus. (Kipsplaadi ruutmeeter seob umbes 1L vett õhust.)
Kui välisseina pind õhust niiskust piisavalt vastu ei võta, siis tõuseb õhuniiskus toas 100%´ni ja seljas olevad riided muutuvad ebamugavalt märjaks ning külmaks.
Mõistlik on teha tuppa telk (kasvõi käepärastest asjadest, laua alla) ja sinna pugeda, et kondenseerumine toimuks kehast kaugemal.
jne.

ranel kirjutas:Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru. Õhk-vesi sõltub väga palju välistemperatuurist.

Lisaks omalt poolt, et Õhk-vesi soojuspump ei ole nii efektiivne. Soojuspumba kasutegur oleneb keskonna temperatuurist kuhu soojuspump oma külma ära annab. Mida külmem on keskkond seda raskem on tal jääkkülma ära anda. Külmakraadidega hakkab soojuspumba välisseade jäätuma ja seda vaja aegajalt sulatada. Selleks kulub jälle elektrit.
Maasoojuspumba investeering on suurem. Peab ju hulga maapinda üles kaevama või siis puuraugud tegema. Selle asemel, et kuhugi õue panna soojuspumba välisosa.
On lahendusi ka kus õhk-vesi soojuspumba välisosa on hoone ventilatsiooni väljaviskes. See õhk tüki maad soojem kui õues aga seda mis mahus seda teha saab jne oskavad vastavad insenerid kommenteerida.
Teine asi on veel soojuspumpadega see, et nende väljund soojus ei ole kuigi kõrge. Kõige ökonoomsem lahendus on kui kasutatakse vesi põrandas kütet. Seal temp. ei ole üle 35 kraadi. Radiaatorites oleva vee temp. on palju kõrgem ja soojuspumbad peavad elektriga lisa andma.

kraal kirjutas:

ranel kirjutas:Miks uuele majale õhk-vesi panna maakütte asemel, ei saa aru. Õhk-vesi sõltub väga palju välistemperatuurist.

Lisaks omalt poolt, et Õhk-vesi soojuspump ei ole nii efektiivne. Soojuspumba kasutegur oleneb keskonna temperatuurist kuhu soojuspump oma külma ära annab. Mida külmem on keskkond seda raskem on tal jääkkülma ära anda. Külmakraadidega hakkab soojuspumba välisseade jäätuma ja seda vaja aegajalt sulatada. Selleks kulub jälle elektrit.
Maasoojuspumba investeering on suurem. Peab ju hulga maapinda üles kaevama või siis puuraugud tegema. Selle asemel, et kuhugi õue panna soojuspumba välisosa.
On lahendusi ka kus õhk-vesi soojuspumba välisosa on hoone ventilatsiooni väljaviskes. See õhk tüki maad soojem kui õues aga seda mis mahus seda teha saab jne oskavad vastavad insenerid kommenteerida.
Teine asi on veel soojuspumpadega see, et nende väljund soojus ei ole kuigi kõrge. Kõige ökonoomsem lahendus on kui kasutatakse vesi põrandas kütet. Seal temp. ei ole üle 35 kraadi. Radiaatorites oleva vee temp. on palju kõrgem ja soojuspumbad peavad elektriga lisa andma.

Kui eelmise aasta kevade lõpus võtsin hinnapakkumise soojuspumbale, siis õhk-vesi oleks maasoojuspumbast umbes 1500€ odavam tulnud, nii et vähemalt minu maja puhul suurt vahet polnud.
Tänapäeva soojuspumbad suudavad enamus 60°C-ni vee soojendada. Tõsi, efektiivsus siis väheneb võrreldes 35°C kütteveega.
Radiaatorid on ka võimalik panna 35°C peal tööle. Enda majas on esimene korrus põrandküttega ja teisel korrusel kahes toas radiaatorid. Kõik on sama küttegraafiku peal.

Hästi oluline on küttevesi maksimaalselt alla saada. Vesiradikate puhul tähendab see radikate suurendamist - või siis külma ilmaga lisaelektriradikat. Lisaelektriradikas võib olla isegi ökonoomsem, kui küttevee temp tõstmine.

Ega mingi eramu ventseadme väljaviskesse mingit terve maja ära kütmise soojuspumba välisosa ikka ei pane. Üldjuhul kasutatakse seda lahendust kui kütte otsa on keerukas vedada ja/või väikestes seadmetes, el. kalorifeeri asemel. Ses mõttes hea lahendus, et suvel jahutab ja talvel kütab, a noh, kui mingi 100 l/s ventseade siis mingit maja kütmise võimu sealt ei ammuta kuidagi. Samas projekteerijad suhtuvad kerge ettevaatlikusega neisse, et väljaviske T läheb kole alla. Korraliku soojustagastusega on see ka madal, aga kui sealt veel soojus täitsa ära võtta siis on see oluliselt külmem, kui välisõhk. ilmselt mingid kondensatsiooni, isoleerimise teemad.

wolfgang kirjutas:Ega mingi eramu ventseadme väljaviskesse mingit terve maja ära kütmise soojuspumba välisosa ikka ei pane. Üldjuhul kasutatakse seda lahendust kui kütte otsa on keerukas vedada ja/või väikestes seadmetes, el. kalorifeeri asemel. Ses mõttes hea lahendus, et suvel jahutab ja talvel kütab, a noh, kui mingi 100 l/s ventseade siis mingit maja kütmise võimu sealt ei ammuta kuidagi. Samas projekteerijad suhtuvad kerge ettevaatlikusega neisse, et väljaviske T läheb kole alla. Korraliku soojustagastusega on see ka madal, aga kui sealt veel soojus täitsa ära võtta siis on see oluliselt külmem, kui välisõhk. ilmselt mingid kondensatsiooni, isoleerimise teemad.

5 aasta jooksul, mis kütte- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerijana töötasin, ei puutunud kordagi väljatõmbeõhul töötava soojuspumbaga kokku ega teadnud ühtegi hoonet, kus seda kasutatud oleks.
Tegu pigem üksikjuhtumite korral kasutatava seadmega.

Sa ei puutunud kordagi kokku ventseadmega, mille väljaviskesse ja sisse puhkesse on soojuspump paigaldatud? Paar aastat tagasi olla IV PRODUKTIDE enamus soojuspumpadega. Ikka üsna levinud tänapäeval.

Mul on õhksoojuspump sooja tegemas , olen kolmel ööpäeval kulu jälginud ja viimase 3 ööpäeva elektrikulu 30 kW/h , vast saaks vähema kuluga ka aga , ma tahan sooja tuba , 23 kraadi on mugav .

wolfgang kirjutas:Sa ei puutunud kordagi kokku ventseadmega, mille väljaviskesse ja sisse puhkesse on soojuspump paigaldatud? Paar aastat tagasi olla IV PRODUKTIDE enamus soojuspumpadega. Ikka üsna levinud tänapäeval.

Kui mõtled ventseadet, kus soojustagastina kasutatakse soojuspumpa, siis neid ise sai paarile kortermajale projekteeritud ja mõni töökaaslane ikka kasutas neid rohkem.
Aga kui rääkida soojuspumbast, mis pannakse ainult väljatõmbe peale, siis neid pole ise projekteerinud ühtegi. Samas tegelesin ka väga vähe eramajadega. Suurematel hoonetel ventseade ikka enamasti üritatakse rootoriga teha.

A4 kirjutas:Juhtudeks, kui elekter peaks pikemaks ajaks kaduma, lasin majja esimesele korrusele sisse ehitada ka soojust-andva kamina. Tervet maja ja korralikult sellega talvel ära ei küta, aga mingi pikema katkestuse vm kriisi korral ei jää pere vähemalt täiesti külma kätte.

Tõenäoliselt tahtis akf öelda soojustsalvestav kamin. Ma ei olegi täpselt aru saanud, misasjad need on. Kamin on loomulikult tore, aga ma soovitaks selle külge ikka normaalsete lõõridega soemüüri ehitada. See on juba vaese mehe ahi näiteks kahe 4x4 toa vahel.

Esimene ettejuhtuv otsingutulemus kõlab nagu BS:

Erinevalt laotud kaminatest annavad kokkupandavad kaminad soojust vahetult ja kiiresti tänu koldeukse suurele klaaspinnale. Ülejäänud soojus salvestub kamina välispinnal

http://hansakamin.ee/est/tooted/soojust ... d-kaminad/

parkija kirjutas:ma tahan sooja tuba , 23 kraadi on mugav .

Nojah, minu norm on 20. Sealt edasi ei viitsi enam pingutada.

Vastus sõltub selles, mis on eesmärk. Kui näiteks hoida elektri või soojuspumbaga mingit baastemperatuuri, et ruumid niiskeks ei läheks (nt +15), siis koju tulles juurde kütmiseks on soojamüür viimane asi, mida sa tahaks (inerts suur).

Kui eesmärk on aga ollagi puuküttel, siis on soojamüür (ja ahju suur mass) vältimatu. Sellisel juhul, kui pole päev läbi kodus, tuleb muidugi arvestada, et kehvema soojapidamisega õhtul koju tuleku hetkeks normaalse temperatuuri saamiseks tuleb ahi öösel ja hommikul suht särtsuma kütta.

Kunagi olid hipsteride hulgas moes Kalamaja korterid. Mul üks tuttav kirjeldas oma elu rutiini seal - hommikul vead vastumeelselt end sooja teki alt välja - ahju kütma. Õhtul töölt tulles astud külma tuppa - ahju kütma. Ainult ökohipsterid suudavad seda.

Kaua sooja andvad suure inertsiga lahendused tähendavad ka pikka üleskütmise aega - tuleb võrrelda enda elugraafikuga.

Esiteks, soemüüri küljes on kolle, pliit või kamin. See annab tuppa kohe sooja pliidiraua või kolde klaasukse vms. kaudu. Teiseks, särtsuma kütmine tähendab igal juhul juba ülekütmist.

Cabslock, mõtlen lahendusi nagu https://www.flaktgroup.com/api/v1/Documents/8c05a4ac-b83d-40f2-89b3-949dc42b8508?analytics=0 3. leheküljel toodud. Ma jälle pole kohanud ühtki ventkone, millel soojustagastuse asemel soojuspump kasutusel.