2. leht 3-st
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 9:09
Postitas Kriku
Aga ikkagi, kuidas varjatakse heitgaaside väljumist?
Ilmselgelt see kuidagi tomib, aga kuidas tehniliselt?
MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 9:24
Postitas mart2
Gaaside jahutamine , segamine välisõhuga ja hajutamine mitmest avast.
Lisaks on piirkonnas tänu lahingutegevusele palju hot spot-e.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 9:35
Postitas Kriku
mart2 kirjutas:Lisaks on piirkonnas tänu lahingutegevusele palju hot spot-e.
Aitäh, selle peale ei mõelnud

Pärast nädalast rahu hakkaks paremini välja paistma.
Ma ei tahaks hästi uskuda, et heitgaaside varjamist juba 1970-ndatel või millal see varjend ehitatigi, projekteeriti. Võimalik, et ventilatsioon on uuenduskuuri läbinud, aga kerged kahtlused on.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 9:36
Postitas Manurhin
Kriku kirjutas:Aga ikkagi, kuidas varjatakse heitgaaside väljumist?
Ilmselgelt see kuidagi tomib, aga kuidas tehniliselt?
Aga miks peaks varjendi generaatori heitgaase üldse kuidagi varjama? Kui mitte muidu, siis termokaameraga on igal juhul näha. Võibolla, kui need mõnda suurde ja kõrgesse katlamaja korstnasse juhtida, siis ehk veidi vähem. Vaenlane teab niikuinii, et seal genekas on, aga mida tal selle teadmisega peale on hakata, kui oma 10-15m raudbetooni on generaatoriruumi peal? Jääb ikkagi üle kas oodata kütuse lõppemist või siis üritada kogu see maa-alune kompleks kas täis gaasitada või lihtsalt üle ujutada.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 9:50
Postitas Kriku
Manurhin kirjutas:Vaenlane teab niikuinii, et seal genekas on, aga mida tal selle teadmisega peale on hakata, kui oma 10-15m raudbetooni on generaatoriruumi peal?
Heitgaaside väljumise takistamiseks ja väljutusavade umbe ajamiseks neid pommitada?
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 9:53
Postitas Kilo Tango
Manurhin kirjutas:... Vaenlane teab niikuinii, et seal genekas on, aga mida tal selle teadmisega peale on hakata, kui oma 10-15m raudbetooni on generaatoriruumi peal? Jääb ikkagi üle kas oodata kütuse lõppemist või siis üritada kogu see maa-alune kompleks kas täis gaasitada või lihtsalt üle ujutada.
Genekas võib sul ka tuumalöögi üle elada, aga kui heitgaase ei ole kusagile lasta, lämbud CO mürgitusse üsna kiiresti.
Samas usun, et selle peale on mõeldud.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 10:05
Postitas Manurhin
Küllap väljalasketoru hargneb mitmeks ja ühel mootoril või mootorite grupil on maa peal mitu väljalaskekohta. Üks langebki rivist välja, teised töötavad ikka edasi. Sama nagu ventilatsioonigagi, kus on mitu õhu sissevõtukohta. Ja nii suurel varjendil, kuhu mahuks ligi pool Tartu linna rahvast, on neid generaatoriruume kindlasti kümneid.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 10:17
Postitas ervg
Kriku kirjutas:Aga ikkagi, kuidas varjatakse heitgaaside väljumist?
Ilmselgelt see kuidagi tomib, aga kuidas tehniliselt?
Tõenäoliselt on heitgaaside teekond pinnale nii pikk, et väljumise hetkeks ei eristu nad ka termokaameraga vaadates enam mitte kuidagi.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 13:12
Postitas Kapten Trumm
Genekas võib sul ka tuumalöögi üle elada, aga kui heitgaase ei ole kusagile lasta, lämbud CO mürgitusse üsna kiiresti.
Samas usun, et selle peale on mõeldud.
Geneka heitgaasid ja radiaatoritest tulev soe õhk saadetakse samadesse õhukorstnatesse, mis varjendi ventilatsiooni väljapuhe.
Siin on analoogse, 6 korrust maa all asuva nn Kose parteivarjendi ventilatsioonikorsten, mis on ühendatud sisse/väljapääsuga. Varjendisse minnes mõistagi on veel üks rauduks.

Need madalamas konstruktsioonis asuvad vinkelrauast ribid ongi ventkorstna omad. Lihtsamatel varjenditel täidavad need ühtlasi varuväljapääsu ülesannet (ventkanalist mahub roomates läbi) ja on ventkorstna seest avatavad. Pöörake tähelepanu konstuktsiooni massiivsusele - ei mingid silikaadist ega metalltorust korstnaid.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 13:24
Postitas Kriku
Ja kui sellele putkale kukub peale "Iskander", kuidas see siis mõjutab õhuvoolu?
MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 18:22
Postitas Kapten Trumm
Kriku kirjutas:Ja kui sellele putkale kukub peale "Iskander", kuidas see siis mõjutab õhuvoolu?
1. Iskander oma 50 m täpsusega ei suuda niiväikest asja tabada
2. Neid korstnaid on mitu ja asuvad eri kohtades, antud Kose varjendil (mis on ettenähtud tühise mõnesaja inimese, mitte 40 000 mahutamiseks, olid need vist kuues eri kohas. Mitte ühes.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 20:45
Postitas Kriku
Kapten Trumm kirjutas:Kriku kirjutas:Ja kui sellele putkale kukub peale "Iskander", kuidas see siis mõjutab õhuvoolu?
1. Iskander oma 50 m täpsusega ei suuda niiväikest asja tabada
2. Neid korstnaid on mitu ja asuvad eri kohtades, antud Kose varjendil (mis on ettenähtud tühise mõnesaja inimese, mitte 40 000 mahutamiseks, olid need vist kuues eri kohas. Mitte ühes.
Heakene küll, "Iskander" ei suuda - aga neil ju on relvi, mis suudavad. Samamoodi ülima tõenäosusega on neil algse rajatise projektid lenasti arhiivides olemas. Tahan öelda, et ega Mariupoli ega Kose varjend ja temasarnased polnud ette nähtud rindepunkriteks. Ilmselgelt Mariupoli varjendis on elekter ja generaatorimajandus seega töötab, aga ikkagi oleks huvitav teada, miks ventilatsiooniavasid pole segi pommitatud. Ainsa seletusena tuleb hetkel pähe, et ukrainlased on nende asukohti varasematel aastatel muutnud, aga see ei tohiks ka nii väga lihtne olla.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 20:48
Postitas Kilo Tango
Kriku kirjutas:...
Heakene küll, "Iskander" ei suuda - aga neil ju on relvi, mis suudavad. ...
Täpsusta. Ma ei ole kindel et venkudel üldse veel piisava võimsusega laserjuhitavat mõõna järgi on.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 20:50
Postitas Kriku
Kui on projekt arhiivis, on ka koordinaadid teada. Tavaline STV võiks neid ju ka üsna edukalt tampida.
Re: MARIUPOLi lahing
Postitatud: 24 Apr, 2022 21:43
Postitas Jaanus2
Projekt arhiivis - aga tõenäoliselt Ukraina, mitte Venemaa arhiivis. Ja kui nad vähegi said, ei jätnud nad seda venelastele uurimiseks. Praegu mõni kaasajooksik jagab mälestusi niipalju kui midagi meeles on.