www.militaar.net

Üldiselt võiks teemas sõna võtta siis, kui ka midagi teada on, lihtsalt niisama sooja udu pole mõtet jagada.

Loomulikult õige tähelepanek, mis kehtib kindlasti paljude eluvaldkondade kohta. Kuid mõnikord tuleb laiskvorstidel ja tainapeadel natuke torkida ka, et teada saada, mispidi see tõde siis täpsemalt paistab.

Nime ''Tallinn'' afišil oleks võinud ikka korrektselt kirjutada..

Walter2 kirjutas: ↑26 Jaan, 2023 10:28 Nime ''Tallinn'' afišil oleks võinud ikka korrektselt kirjutada..

Ma olen 55a vana ja kuda see vene keeles korrektselt käiks? Ajalooga seotult, paluks! Igatahes ette tänulik

Vana teema juba
https://www.eki.ee/knn/tln_ee.htm
Kui kohalikus keeles on nimi kahe n-ga lõpus siis miks peaks mingis muus keeles ühega olema? See et vene võimu tingimustes on nime kaua valesti kirjutatud ei puutu asjasse. Aga palun!

Siis peaksime ju Läti pealinna ka Riga kirjutama? Ja Soome Helsinki? Millegipärast nemad ei protesteeri.

Miks mitte Rīga ja Helsingfors?

Selle vingumisega jookseb küll siin rappa ära! Igas keeles on mingid eripärad kohanimede jmt asjus. Ja siis selles keeles kirjutataksegi asju nii, või naa. See on venekeelne afišš (oi-oi, ikka reklaamplakat ju). Some juba ees kirjutas ja selgitas olukorda, aga kõigepealt tuleb ikka oma silmas palgid üle vaadata! Kesse siin kirjutab Paris asmel Pariis, Berlin asemel Berliin, Warszawa asemel Varssavi? Ja Kiiev veel... Ja oi neid on veel... Rooma jne jne .... Ohkama võtab kohe.....

Siis peaks iseendalt kah küsima ju: "No kas üldse enam teisi rahvaid ei austata või?" .....

Nii, et ärgem nüüd ise ennast lolliks tee.

Akf tähenärija, Helsingfors on rootsi keeles.

ENSV ajal võideldi küll nimekuju "Таллин" vastu, kuid see oli süsteemisisene võitlus. Kui nüüd me oleme 30+ aastat välismaa, siis minu poolest kirjutagu, kuidas tahavad.

Kriku kirjutas: ↑27 Jaan, 2023 11:16 ENSV ajal võideldi küll nimekuju "Таллин" vastu, kuid see oli süsteemisisene võitlus. Kui nüüd me oleme 30+ aastat välismaa, siis minu poolest kirjutagu, kuidas tahavad.

Siit:
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0 ... 0%BD%D0%B0
niimoodi:
Распоряжением администрации президента Российской Федерации от 17 августа 1995 года № 1495 «О написании названий государств-бывших республик СССР и их столиц» было установлено следующее написание названия города для использования «в документах, создаваемых в Администрации Президента Российской Федерации, в служебной переписке и официальных переговорах»: Таллин.

Эстонские средства массовой информации, издающиеся на русском языке, используют написание Таллинн, что обусловлено требованиями Языковой инспекции.
Ehk siis Venemaal on ametlikult ühe n-ga;
n-ö eestivene keeles on kahe nn-ga.

Ja nii lähebki, edasi eestivene keelde hakkab tekkima veelgi rohkem estitsisme, ehk ka anglitsisme jne. Grammatika jääb phl samaks, aga võivad tulla mingid, nt häälduse eripärad. Normaalne areng...

Nt šveitsi- ja belgiaprantsuse keeles on osa arvsõnu teistsuguseid kui pariisiprantsuse keeles. Quebeciprantsuse keeles veel rohkem erinevusi...

Nt portugali keele standardit ei määratleta enam Portugalis, vaid Brasiilias.

Inglise keele eripärad (GBR, USA, AUS, NZL, ZAR) ei hakka rääkimagi.

Mina igatahes tänan, elu läbiv õpe Mida vanemaks saad, seda paremini tajud, et ei tea suurt midagi.

Mulle eriti meeldivad Igaunija ja Viro
Ja ka Великобритания, Маврикий või Сянган pole paha

Ja nii lähebki, edasi eestivene keelde hakkab tekkima veelgi rohkem estitsisme, ehk ka anglitsisme jne. Grammatika jääb phl samaks, aga võivad tulla mingid, nt häälduse eripärad. Normaalne areng

Pisut küll OT, aga Hvostovil oli kunagi kokku sätitud huvitav lugemine eesti keele mõjudest siinsete sakslaste saksa keelele. Oli vististi kogumikus "Mõtteline Eesti".

Sel teemal on omajagu kirjutatud ja baltisaka murret on ka sakslased ise uurinud. Põllutöö sõnavaras näiteks pidi eriti palju kohalikke laene olema. Akf Castellum arvatavasti teab täpsemalt, mina saksa keelt ei oska.

Kriku kirjutas: ↑28 Jaan, 2023 9:37 Sel teemal on omajagu kirjutatud ja baltisaka murret on ka sakslased ise uurinud. Põllutöö sõnavaras näiteks pidi eriti palju kohalikke laene olema. Akf Castellum arvatavasti teab täpsemalt, mina saksa keelt ei oska.

Eesti/ saksa põllunduslaene ei tunne, aga mõttekäik tundub loogiline.

Kui võtame tinglikuks punktiks 1920, kui hakati riiklikult arendama eesti täismõõdulist kultuurkeelt, siis oli ju algul saksa mõju tohutu pea kõikide eluvaldkondade terminoloogias. Üks näide - kui 1930-tel hakkas Eesti tehnikamaailma tekkima/ juurduma gaas- ja elekterkeevitamine, siis pikalt oli kasutusel tegusõna "šveissimine" (de:Schweißen). Õnneks võeti sepakeevitusest ('raua keetmine') termin üle ning tänapäeval saksa laenu enam keegi mäleta.

Kohanimede puhul on eesti keeles olnud rõõmustav areng saksa nimekujudest loobumise suunas. Nt Itaalia kohanimed - kas keegi veel teab, mis linnad on Turin, Mailand, Venedig, Room, Neapel? Tänapäeval kõik on õnneks asendatud itaaliakeelsete nimedega; tõsi, Rooma ja Veneetsia küll eesti häälduspäraselt kirjutatuina. Aga mugandus on juba itaalia keelest, mitte enam saksa keelest.

Nt riiginimesid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria kirjutame siiani saksapärasest kujust lähtuvana.

Euroopas on veel kolm suurt linna, kus eesti keeles on ametlik saksapärane ja mitte põliskeelepärane kirjutamine - Varssavi, Kopenhaagen ja Genf.

Eesti keeles on (alam)saksa mõju ikka veel tohutu. Me lihtsalt tänapäeval ei taju seda enam ohuna, erinevalt inglise keelest - ka nt siinses foorumis, kus mõni ikka kirjutab kohanimena eesti keeles 'Dunkirk' vms.