www.militaar.net

teeline35 kirjutas: ↑29 Mär, 2023 11:30

eeru kirjutas: ↑03 Dets, 2022 21:56 Miks Johan Pitkast ei saanud kunagi kindralit.
https://et.wikipedia.org/wiki/Krasnaja_ ... peratsioon

Oleks tore kui loetaks läbi omaenda postitatud lingid!
https://et.wikipedia.org/wiki/Kindral#1918%E2%88%921940
Seal kirjas;

Kindral on Eesti kaitseväe kõrgeim auaste, millest madalam on kindralleitnant. Mereväes vastab sellele admiral.

Pitka polnud kindral seetõttu, et oli mereväes. Seal vastav auaste hoopis admiral. Oli kontradmiral (aseadmiral), aga kõigis merevägedes, loetakse kontradmiral, viitseadmiral jne admiraliks. Samamoodi maavägedes. Brigaadikindral ja kindralmajor loetakse kindraliks kuigi on kindralite madalamad auastmed!

Admiral on kindral. Ja KV juhataja Martin Herem on kindral. Isegi Tarmo Kõuts ei ole kindral. Lihtsalt viitseadmiral.
Johan Pitka lasti mõned nädalad peale Krasnaja Gorka ebaõnnestumist lihtsalt lahti. Hädapätakas...mitte kindral. Selleks, et saada kindraliks. Tuleb õppida. Ei piisa Tallinna Aleksandri Gümnaasiumist.

Admiral on kindral. Ja KV juhataja Martin Herem on kindral. Isegi Tarmo Kõuts ei ole kindral. Lihtsalt viitseadmiral.
Johan Pitka lasti mõned nädalad peale Krasnaja Gorka ebaõnnestumist lihtsalt lahti. Hädapätakas...mitte kindral. Selleks, et saada kindraliks. Tuleb õppida. Ei piisa Tallinna Aleksandri Gümnaasiumist.

Oeh! Raske juhtum. Lihtsalt infoks; Eesti kindralkonnaks loetakse tunduvalt rohkem inimesi kui need 4-5 täiskindrali auastmeni jõudnud meest. Õppimis soovitust võiks austet kaasfoorumlane ise ka järgida. Ei teeks paha!

Eeldasin, et Tsaaririigi mereväes kaubalaevastiku ohvitsere rohkem väärtustati.

Lugesin kunagi raamatut ""Korsuniga" ümber maailma"
https://www.vanajahea.ee/toode/korsunil-umber-maailma/
Sealt mäletan, et purjelaevade ajastul olid laeva ohvitserid aadlikud ja neil karjääriredel valla, aga navigatsiooni ohvitserid olid lihtsamad mehed ja nende karjääri tipp oli laeva vanem navigatsiooniohvitser. Gardemariinid küll õppisid asukoha määramist ja muud navigatsiooni, aga tegelikult vastutasid laeva asukoha määramise ning õige kursi paikapanemise eest navigatsiooniohvitserid. Oli noore mereväeohvitseri viitsimises asi kui hoolega navigatsiooni õppis, sest ega tal seda ilmtingimata edasises karjääris vaja läinud. Varased soomuslaevad polnud just väga merekindlad ning veel tunduvalt kallimad ehitada ja käitada võrreldes puulaevadega. Seisid palju sadamates ja sellepärast kippus merepraktikat sõjalaevastiku ohvitseridel väheks jääma ning sellega seletub teema alguses Pitka poolt kirjeldatud sõjalaeva meresõiduhädad. Tuntud soomuslaeva Russalka hukkumise üheks võimalikuks põhjuseks peetakse seda, et haigestunud komandör ei tahtnud käest lasta võimalust saada juurde meresõidu praktikat, mida oli tal vaja järgmisse auastmesse ülendamiseks. Halva enesetunde tõttu ei jälginud laeva komandör ettevalmistusi ja jäi veel hiljaks laeva tulemisega, mistõttu hilines mereleminek. Pluss veel tervise hädadega kimpus mehe otsustus võimekus.
Kaubalaevadega kaugsõitus olnud meeste kogemus oleks vene mereväele marjaks ära kulunud, aga tundub, et keegi ei taibanud seda. Seega Pitka otsus Vene-Jaapani sõja ajal sõjaväeteenistusest kõrvale hoida oli õige otsus. Lõppkokkuvõttes midagi erakordselt lolli ta vabadussõjas ka ei teinud. Laevad jäid kõik alles ja hea inglise keele oskajana leidis Inglise mereväeohvitseridega kergest ühise keele.

teeline35 kirjutas: ↑29 Mär, 2023 19:37

Admiral on kindral. Ja KV juhataja Martin Herem on kindral. Isegi Tarmo Kõuts ei ole kindral. Lihtsalt viitseadmiral.
Johan Pitka lasti mõned nädalad peale Krasnaja Gorka ebaõnnestumist lihtsalt lahti. Hädapätakas...mitte kindral. Selleks, et saada kindraliks. Tuleb õppida. Ei piisa Tallinna Aleksandri Gümnaasiumist.

Oeh! Raske juhtum. Lihtsalt infoks; Eesti kindralkonnaks loetakse tunduvalt rohkem inimesi kui need 4-5 täiskindrali auastmeni jõudnud meest. Õppimis soovitust võiks austet kaasfoorumlane ise ka järgida. Ei teeks paha!

Ära põe. Ma olen elus saanud 3X3 päeva kaupvahti tänu sellistele talupoegade, madruste ja töölisklassi kindralite pojakestele. AU mitteandmise eest. Kelle isa oli lihtsalt kindralpolkovnik või marssal. Parketikindralitele.
Minule mõistetavalt. Hästi isiklik arvamus. Eestis on olnud ja on. Ainult kaks PÄRIS kindralit. Laidoner. Ja... Jõudu ja jaksu...KV Kindralist juhatajale.

https://etv.err.ee/1609247366/pitka-legend
Pitka legend
2023 (Eesti) |
Alaliselt järelvaadatav
Eesti esimese admirali ja tema ajastu lugu. Johan Pitka oli mees, kes seisis kompromissitu kindlusega Eesti omariikluse alguse pöördeliste sündmuste juures, olgu selleks siis Kaitseliidu ellu kutsumine, soomusrongid Vabadussõjas või paljud teised olulised sündmused, mis on nõudnud just Pitkale omast pöörast julgust. Meie ajaloo ühe põnevaima suurkuju elu oli sama kirev ja pöörane, nagu mehe iseloomgi. "Pitka legend" äratab armastatud näitlejatega lavastuslike stseenide, animatsiooni ja dokumentaalkaadrite kaudu ellu loo esimesest Eesti admiralist, tema ajastust, võitlustest ja unistustest.
Stsenaarium Loone Ots ja Rein Pakk, režissöör Ain Mäeots, operaator Mait Mäekivi, kunstnik Killu Mägi, montaaž Risto Pillesson, animatsioon Elise Christine Jörberg, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Karol Kuntsel, Maria Annus, Indrek Taalmaa, Ronald Mäeots, Mait Malmsten jt. Produtsent Ain Mäeots.


Päts alustas ajalehe, kuid läheb Pätsi ja muu pundiga tülli, sest leht liiga punane ?
Eesti Sõjamees (alapealkirjaga Eesti Sõjaväeosade Häälekandja).
Oskab keegi tuua näiteid, osasi, mida punasuse ja mitte punasuse osas on mõeldud ? Esmapilgul väga põnev tõesti leht ei tundunud.
AI kratti-i tarvis, mis nendest lehtedest tava teksti koopiad teeks, koos kokkuvõttega teksti punasuse analüüsi osas.
Kuid miks teised otsustasid, mis on tema algatatud lehes?


Suurem osa numbreid vist on olemas, kuigi ma neid viimaseid numbreid ei näinud:
https://dea.digar.ee/?a=cl&cl=CL1&sp=ee ... ----------


"Eesti Sõjamees (alapealkirjaga Eesti Sõjaväeosade Häälekandja) oli Tallinnas 1917. aasta maist kuni 1918. aasta jaanuarini ilmunud ajaleht.
Ajalehe väljaandjateks olid: Tallinna Eesti sõjaväelaste büroo 1917 nr. 1-3; Eesti sõjaväelaste keskbüroo 1917 nr. 4-6, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee 1917 nr. 7 - 1918.
Vastutavad toimetajad olid: Johan Juhtund 1917 nr. 1-12; Karl Kider 1917 nr. 14-50, Hugo Maasik 1917 nr. 51 - 1918.
Ajakiri ilmus kaks korda nädalas.
Väljaandja Tallinna Eesti sõjaväelaste büroo
Eesti sõjaväelaste keskbüroo
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
Asutatud 1917"


https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_S%C3%B5jamees -siin omakorda pole midagi öeldud, et see Pitka leht, Pitka oma Wiki ka selle tegemist ei maini


Head Eesti Vabariigi Sünnipäeva!

Mis on selle pika ja segase postituse mõte?

Castellum kirjutas: ↑24 Veebr, 2024 23:50 Mis on selle pika ja segase postituse mõte?

V: Info.

1. Enne oma lühikese ja segadust külvava kommentaari kirjutamist, võinuks märgata seda osa mis on tumedalt ja küsimärgiga, sellest võid ühe mõtte leida alustuseks millele vastata.

2. Teiseks, kui mõtlemisest juba jutt käib, ja mõttest, siis foorumi ainukese Pitka teemalise postituse vastuse alguses, välja toodud Eesti Riigi Sünnipäeval, Kaitseministeeriumi Pitka film,
koos filmi kirjeldava materijaliga ja selgelt filmist rääkiva küsimusega ning seotud materijaliga, on esitatud küsimus, veel teistkordselt, Pitka algatatud militaar ajalehe osas: "mida punasuse osas on mõeldud ?" - eelkõige neile, kes on teemaga kursis ja oskavad aru saada nii vanast Eestikeelest, aja-olust kui ka seda olulisust, mis jõude ta Eestlaste hulgas punaseks pidas (kuhu nad edasi arenensid).

> Kuidas sellest on keeruline arusaada, ja mis otsast see postitus (suurem osa on kursiiris, info-säilituseks filmi ja ajalehe kirjeldus) pikk on ?
Vast tõesti, kirjastiil on konardlik sest ma pole kirjamees, vast oleks võinud küsimusest ja filmist kaks eraldi postitust teha, kuid omati peaks ju olema lihtne, sellest kõigest mitu mõtet leida.

__

3. Juurde on toodud veel lisa mõte, et kui tegu on Pitka ajalehega, siis seda pole mainitud ei ajalehe ega Pitka enda autobiograafilises wikis.

4. Juurde veel on toodud, (hoiatuseks, filmis, kohati) ka liialt üle kiitev toon - mis pani mõtlema kas tegu pööratud populismiga (üleülistamine), mida ei peaks kaitseministeeriumi filmis olema. Sama räägiti Juhan Liivi kohta, et "ainuke mees kes uskus, Eesti riigi taastamisse". Jättes mulje, nagu suurem osa ("kõik") Eestlasi oleks vaimupimedad ja riiklikuse kauged olnud.

Kuid need ei ole mõtted millega end piirama peab, lihtsalt hoia end teemas.

Üldiselt on mõte, nii vajaliku filmimateriali lisamises kui ka küsimuse kas film on hea, õige ja keda Admiral Pitka Eestlaste hulgast (miks) punaseks pidas, see aitab meil ka tänapäeva populist kommuniste paremini endi hulgas märgistada ja äratunda. Viimasel ajal Näib, et see oskus aina enam Eestlastel rooste läinud.