www.militaar.net

Ploki külge vaadates tundub, et neid tehakse segujääkidest - jäi kuskil midagi järgi, kallame vormi. Mujalt veel natuke, siis lödistame veel juurde ja õhtuks on plokk valmis.

Pirni jääkidest. Mis objektist üle jääb, läheb enne uut pirni sinna vormi.

Vastan samas ka IMHO tarbetult praalivale castellumile: tekstist saad suurepäraselt aru, kui kujutad ette plokke (moodsaid plokke), ütleme siis kergbetoonist

Kelle sõnu puuduliku lastetoa kohta peaks siinkohal nüüd tsiteerima?
Castellum on minuteada ehitusinsener, aga sina?

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Jaan, 2023 13:31

Vastan samas ka IMHO tarbetult praalivale castellumile: tekstist saad suurepäraselt aru, kui kujutad ette plokke (moodsaid plokke), ütleme siis kergbetoonist

Kelle sõnu puuduliku lastetoa kohta peaks siinkohal nüüd tsiteerima?
Castellum on minuteada ehitusinsener, aga sina?

Kõigepealt tänud tiitli eest, aga kahjuks, ehitusinsener tõesti ei ole. Küll ehitajana olnud müürsepast projektijuhini, lisaks tegutsenud nii projekteerija kui ka tellija esindajana. Uute ehitustega enam ei tegele juba 6 aastat, ikka ainult vanade uurimise ja parandamisega. Nii et kui küsimus on kasvõi uuete ehitiste juures vanade ehitusvigade vältimine või üldse ajalooline ehitustegevus, julgen sõna võtta küll...

See moodsate kergplokkide liimimine on ju rohkem väikeehitiste teema, vt ka eelnevaid postitusi. Siinne teema sai alguse ikkagi suht kõrgete ehitiste suurelementide koostamisvigadest ning seega kokkukukkumiskindlusest või selle puudumisest.

See vundamendi plokkide jms teema on rohkem aluspinnastest kinni. Meil on täiesti erinevaid näiteid Tallinnas nt Lilleküla tasandikult (nõrgad pinnased) või Mustamäe alustelt liivikutelt (väga head pinnased, v a vesiliivaohtlikud alad), Tartust nt Annelinnast või 1970-tel kavandatud Supilinnast (mõlemad nõrkade pinnaste näitena). Aga nt Tartu turuhoone rajamisel (pole ju ometi kõrge ega raske hoone tänapäeva mõttes) toodi ometi spets nõrkadel pinnastel olevate vundamentide mees (ins Nikolai Oll) appi.

Isiklikud selle ala kokkupuudete huvitavamad näited on Peterburi lähedal rajatud sõjaväekülast (vana turbapinnas kooriti ära ning mineraalpinnasele - vana merepõhi - ja valati lihtsalt plaatvundament - ilma ühegi vaiata) ja Pekingist (minul ainuke objekt, kus on olnud maavärinakindluse nõue). Kreekas oli mul kahju, et olin sisuliselt turist ja ei saanud lähemalt tutvuda sealsete eramajade (max 3 krs) väga võimsate maavärinakindlate tarinditega. See vundamentide teema on põnev, jutujätkuks on Tallinnast ja Tartust hulk nii probleemideta kui ka probleemidega näited.

Aga nende Ukraina näidete puhul ei tea pinnaseid, seega pole siit tugitoolist eriti mõtet seda teemat arendada.

See vundamendi plokkide jms teema on rohkem aluspinnastest kinni. Meil on täiesti erinevaid näiteid Tallinnas nt Lilleküla tasandikult (nõrgad pinnased) või Mustamäe alustelt liivikutelt (väga head pinnased, v a vesiliivaohtlikud alad), Tartust nt Annelinnast või 1970-tel kavandatud Supilinnast (mõlemad nõrkade pinnaste näitena). Aga nt Tartu turuhoone rajamisel (pole ju ometi kõrge ega raske hoone tänapäeva mõttes) toodi ometi spets nõrkadel pinnastel olevate vundamentide mees (ins Nikolai Oll) appi.

Vahest Munga 18 võib olla raskem hoone? See on samuti kehval pinnasel ja seisab plaadil.

https://www.hm.ee/ministeeriumi-ajalugu#munga-18-tartu