just. selle pädeva selgituse peale lõpetan jahumise.
Roomikmasin roomab ≈≈≈≈≈ otse?
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Vale vastus, kõlab nagu hammasülekande arv muutuks, kui asendada kulunud h-ratas. Põhjendama rohkem ei hakka, kõik eespool. Lisaks võid võtta omale ette joonisena tähiku ja joonistada sellele keti. Nii kulunud kui kulumata tähikul on sama sammuga kett täpselt sama raadiuse peal. Seega tähikute asendamine (kui veel üle ei käi) ei muuda midagi.uncle_sid kirjutas: ↑19 Juun, 2023 22:16 kaua võib jahuda. ei olene see roomikmasina keeramine ei tähiku ega sõrme kulumisest. oleneb roomiku sõrme kaugusest tsentrist. kui panna kulunud tähikule uus lint ja teisele poole uus tähik ja jätta kulunud lint, siis sõidab roomikmasin otse. ehk kui roomiku sõrmede tsentri kaugus tähiku tsentrist on mõlemal pool ühesugune on mõlema lindi liikumine võrdne. roomik sõidab otse. kui ühe lindi sõrmede tsentrid on tähiku tsentrile lähemal, pöörab ka roomikmasin sinnapoole.
Vist 4. vale vastus eelnevalt erinevas fanataasiasoustis- selle pärast veel reageerisin. Te võiks oma fantaasiates vähemalt kokku leppida, kelle kelle fantaasia on õigem.

Viimati muutis sass2401, 19 Juun, 2023 23:13, muudetud 1 kord kokku.
Trump lubas sõja lõpetada 24 tunni pärast, kuid me ei täpsustanud, mis päeval – Trumpi Ukraina erisaadik Kellogg
https://t.me/c/1352726486/94576
https://t.me/c/1352726486/94576
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Aga kas sa seda arvestasid ikka, et kulunud lint on kulumata lindist pikem? Kreissaeks kulunud hammasratta hammaste vahe ei erine kulumata hammasratta hammaste vahest, seega see võrdlus ei päde 

Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Kõik seletused eespool, kui nupp ikka ei noki, et veninud kett katab samade lülidega pikema tee, siis võiksite tehnilistest asjadest hoida ennast ikka vääääga kaugele. Ehk õigest eeldusest tegid mingi äraspidise järelduse.
5. vist siis juba
ja mul on tunne, et hommikul on Kriku rämedalt närvis, et peab seda teooriat siit koristama.
5. vist siis juba

ja mul on tunne, et hommikul on Kriku rämedalt närvis, et peab seda teooriat siit koristama.
Viimati muutis sass2401, 19 Juun, 2023 23:22, muudetud 1 kord kokku.
Trump lubas sõja lõpetada 24 tunni pärast, kuid me ei täpsustanud, mis päeval – Trumpi Ukraina erisaadik Kellogg
https://t.me/c/1352726486/94576
https://t.me/c/1352726486/94576
Vene-Ukraina sõda II osa
okei. lindi välispinna kaugus sõrme tsentrist mängib ka. samas oskavad isegi venelased selle kurvi välja arvutada. või on neil tegelikult ükskõik kuhu see plahvatav laadung saata. pigem on esimene mõte hea mõte. ja kui viltu läks siis on p**ui. 10 korda läheb mööda 1 enamvähem sirgelt kuhu nad tahtsid. vaevalt nad viitsisid selliste detailide peale mõelda.
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Kes seda ikka nii täpselt oskab arvutada, selleks peab eelnevalt olema mingid alusandmed. Võimalik on ka, et liigub otse, kuid siis on hästi vedanud, et mõlema roomiku sammud identsed. Nagu ennist kirjutasin, traktoril andis sammuveaks ligi 2 mm lüli kohta.
Kuid oluline on teada, et kuniks pole kindlat veendumust, et see käru just otse liigub, seda vaikimisi eeldada ei tohi lootuses, et on roomikud ja küll läheb otse.
Kuid oluline on teada, et kuniks pole kindlat veendumust, et see käru just otse liigub, seda vaikimisi eeldada ei tohi lootuses, et on roomikud ja küll läheb otse.
Trump lubas sõja lõpetada 24 tunni pärast, kuid me ei täpsustanud, mis päeval – Trumpi Ukraina erisaadik Kellogg
https://t.me/c/1352726486/94576
https://t.me/c/1352726486/94576
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
See sõda saab vist varem otsa kui vaidlus lintide ja lõtkude üle. 

Re: Vene-Ukraina sõda II osa
lisaks kõigele on kulund lindil ka need küüned kulund mida mättasse lüüakse, seega libiseb rohkem kui too teine.....
seda kindlasti....
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Annan oma panuse. Tankide roomikutest ei tea ma midagi, kuid matemaatikat vähemalt kunagi ikka veidi oskasin. Et siis:
võimalus 1: tavalisel (ratastega) autol on ühel pool kulunud rehvid. Ühe poole liikumiskiirus on pöörete arv * 6,28 * R ja kui rehv on kulunud, siis on raadius väiksem ja selle poole kiirus väiksem ja sinna poole auto pöörab. Kas sellistele ratastele roomik peale panna või ei, ei oma mingit tähtsust.
Võimalus 2: roomik niisama. Kuna tankide roomikutest vt ülal, siis kujutasin ette tagurpidist olukorda. kaks ketti jooksevad niisama maapinnal, veavad konveierit või mida iganes. Sellisel juhul on kettide liikumiskiirus vedavate hammasrataste pöörlemiskiirus * hammaste arv * ketilülide keskmine pikkus Eeldame, et hammaste arv asjasse ei puutu ja minu, võimalik, et ekslik eeldus, et iga ketilüli kohta kulub üks hammasratta hammas - asi taandub täielikult pöörlemiskiirusele ja lüli pikkusele.
Kui nüüd "hammaslint on kulunud" asemel öelda "hammaslint on veninud", tuleb välja, et veninud lint liigub kiiremini, sest lülid on pikemad ja masin pöörab hoopis teisele poole. (hammaslint kirjutasin seepärast, et mul on kuri kahtlus, et kummilindi-laadse asja puhul võib asi teisiti olla, loeb vedava ratta pinna joonkiirus).
võimalus 1: tavalisel (ratastega) autol on ühel pool kulunud rehvid. Ühe poole liikumiskiirus on pöörete arv * 6,28 * R ja kui rehv on kulunud, siis on raadius väiksem ja selle poole kiirus väiksem ja sinna poole auto pöörab. Kas sellistele ratastele roomik peale panna või ei, ei oma mingit tähtsust.
Võimalus 2: roomik niisama. Kuna tankide roomikutest vt ülal, siis kujutasin ette tagurpidist olukorda. kaks ketti jooksevad niisama maapinnal, veavad konveierit või mida iganes. Sellisel juhul on kettide liikumiskiirus vedavate hammasrataste pöörlemiskiirus * hammaste arv * ketilülide keskmine pikkus Eeldame, et hammaste arv asjasse ei puutu ja minu, võimalik, et ekslik eeldus, et iga ketilüli kohta kulub üks hammasratta hammas - asi taandub täielikult pöörlemiskiirusele ja lüli pikkusele.
Kui nüüd "hammaslint on kulunud" asemel öelda "hammaslint on veninud", tuleb välja, et veninud lint liigub kiiremini, sest lülid on pikemad ja masin pöörab hoopis teisele poole. (hammaslint kirjutasin seepärast, et mul on kuri kahtlus, et kummilindi-laadse asja puhul võib asi teisiti olla, loeb vedava ratta pinna joonkiirus).
Re: Roomikmasin roomab... otse?
Ma soovitan arutlejatel saata erakiri akf Palmile ja küsida tema arvamust.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Roomikmasin roomab... otse?
Minu 5 senti arutellu:
Kõik need geomeetriliste konstruktsioonide jutud ei ole väga olulised, kuna eeldus (jäigalt ühendatud tähikud) ei pea minu teada paika. Kuna me ei tea täpselt, mis konstruktsiooniga on CV-90 differentsiaaljuhtimine, siis on kogu arutelu selle üle ka suhteliselt viljatu. Lisaks on roomikud erineva takistusega pinnal ning roomiku pöörlemistakistus võib erinevatel põhjustel olla erinev. Aga põhiline on roomikute diferentsiaaljuhitmise seadistus. Kui see on paigast ära, siis kõik muu jutt on tühine.
Kõik need geomeetriliste konstruktsioonide jutud ei ole väga olulised, kuna eeldus (jäigalt ühendatud tähikud) ei pea minu teada paika. Kuna me ei tea täpselt, mis konstruktsiooniga on CV-90 differentsiaaljuhtimine, siis on kogu arutelu selle üle ka suhteliselt viljatu. Lisaks on roomikud erineva takistusega pinnal ning roomiku pöörlemistakistus võib erinevatel põhjustel olla erinev. Aga põhiline on roomikute diferentsiaaljuhitmise seadistus. Kui see on paigast ära, siis kõik muu jutt on tühine.
Re: Roomikmasin roomab ~~~~~ otse?
Oma teooria, Et lindi pikkus ei määra liikumise kiirust, selle määrab vedavate tähikute joonkiirus, st nende läbimõõt. Kui võrrelda nt automootorit, siis ju vända ja nuka kiirus jäävad samaks keti kuludes, ainult ajastus muutub. Suhe 2p vs 1p jääb ju samaks.
Nüüd tulebki mängu tanki tähikud. Kui on tehasest samast partiist tähikud all, siis mõjutaks ainult maastik(ühe lindi all pehmem pinnasnt) ise suunda. Kui on vahepeal üks tähik vahetatud uue vastu, siis uuel tähikul on diameeter paari karva jagu suurem ja sellega ka tema joonkiirus erineb vanast tähikust. Eeldusel, et sidurid ei libise.
Nüüd tulebki mängu tanki tähikud. Kui on tehasest samast partiist tähikud all, siis mõjutaks ainult maastik(ühe lindi all pehmem pinnasnt) ise suunda. Kui on vahepeal üks tähik vahetatud uue vastu, siis uuel tähikul on diameeter paari karva jagu suurem ja sellega ka tema joonkiirus erineb vanast tähikust. Eeldusel, et sidurid ei libise.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Roomikmasin roomab ~~~~~ otse?
Ei pruugi mingeid sidureid üldse ollagi. Vaatab läbi elementaarse ülevaate diferentsiaaljuhtimise mudelitest loendi siin: https://en.wikipedia.org/wiki/Differential_steering
-
- Liige
- Postitusi: 429
- Liitunud: 12 Jaan, 2014 18:11
- Kontakt:
Re: Roomikmasin roomab ≈≈≈≈≈ otse?
DT-54 ja DT-75-ga olen aastaid põllul toimetanud. Sai siin linte koostatud vanarauast toodud teiste traktorite kulunud lindilülide-ja poltidega. Traktor sunnik kippus siis sõidu aegu ühele poole hoidma, nii et pidi pidevalt siduri kangiga mängima. Et traktorit otsemini jooksma saada, sai siis väljaveninud poolele uusi lindipolte sisse pekstud. Lõpuks hakkas ka enam-vähem otse jooksma.
Ja kui nüüd meenutada, siis ega ka meie traktor päris uuena otse ei jooksnud. Ikka tuli pika maa jooksul pisut pöörata, et õiges suunas läheks.
Ja kui nüüd meenutada, siis ega ka meie traktor päris uuena otse ei jooksnud. Ikka tuli pika maa jooksul pisut pöörata, et õiges suunas läheks.
Re: Roomikmasin roomab ~~~~~ otse?
Proovin ka avalikult arutleda vene lahingumasina võimest sõita sirgelt.
Esiteks peab ära unustama igasuguse diferentsiaaljuhtimise sest seda neist masslevinud eksemplaridest ükski ei oma ja kui piloot kange ei sikuta on mõlemal tähikul jäik sidestus mootoriga.
Millest saab tekkida erinevus, et see masin hakkab sõitma mitte sirgjooneliselt vaid kaart mööda?
Esimese katsekehana võtame kätte veneaegse teeklaasi ja veeretama seda mööda lauda ja märkame, et klaasi suu on jämedam ning jõuab põhjast ette.
Seega tähiku suurem läbimõõt hambumise raadiusel paneb selle poole ette jõudma.
Kui panna sinna klaasi alla roomiku imiteerimiseks 2 kokteilikõrt ei muuda see sugugi klaasi veeremise omadusi.
Nüüd aga läheb asi huvitavaks:
Klaasil on peal kandid, tervelt 14 tükki ja umbkaudse sammuga suuremast otsast 17mm ja väiksemast otsast 12mm.
Kui need oleks veotähiku hambad ja kõrrele kanda peale need hambad väiksema otsa järgi siis on näha, et suurema otsaga need ei kattu kuid hammaste arv on sama.
Eeldusel, et roomik pole lootusetult lõtv ja üle tähiku hammaste ei käi siis hakkab tekkima hõõrdumine tähiku hammaste külgedel ning igal hambasse minekul tõmmatakse roomikut nõksu edasi ehk antud juhul 5mm võrra ning seega tähiku läbimõõdu erinevus elimineeritakse.
Nüüd astub mängu see, mis sammuga me kõrrele hambad joonistasime ehk roomikulülide kulumus, ehk reaalne samm.
Kui see samm on suurem tähiku sammust, näiteks tähiku samm on 17mm ja roomiku samm on 18mm toimub hambumisel libisemine 1mm.
Kui aga iga lüliga tõmmatakse roomikut edasi 1mm liigub see pool ühe hamba kohta edasi mitte 17mm vaid 18mm.
Kui teisel pool on nii roomikul kui tähikul hammaste samm 17mm siis hakkab sõjaratsu keerama sinnapoole, kus roomiku samm on väiksem.
Sai küll segane seletus, kuid pädevamad füüsikud saavad teha katseid ja kas teooriat kinnitada või selle pihta tuld anda.
Esiteks peab ära unustama igasuguse diferentsiaaljuhtimise sest seda neist masslevinud eksemplaridest ükski ei oma ja kui piloot kange ei sikuta on mõlemal tähikul jäik sidestus mootoriga.
Millest saab tekkida erinevus, et see masin hakkab sõitma mitte sirgjooneliselt vaid kaart mööda?
Esimese katsekehana võtame kätte veneaegse teeklaasi ja veeretama seda mööda lauda ja märkame, et klaasi suu on jämedam ning jõuab põhjast ette.
Seega tähiku suurem läbimõõt hambumise raadiusel paneb selle poole ette jõudma.
Kui panna sinna klaasi alla roomiku imiteerimiseks 2 kokteilikõrt ei muuda see sugugi klaasi veeremise omadusi.
Nüüd aga läheb asi huvitavaks:
Klaasil on peal kandid, tervelt 14 tükki ja umbkaudse sammuga suuremast otsast 17mm ja väiksemast otsast 12mm.
Kui need oleks veotähiku hambad ja kõrrele kanda peale need hambad väiksema otsa järgi siis on näha, et suurema otsaga need ei kattu kuid hammaste arv on sama.
Eeldusel, et roomik pole lootusetult lõtv ja üle tähiku hammaste ei käi siis hakkab tekkima hõõrdumine tähiku hammaste külgedel ning igal hambasse minekul tõmmatakse roomikut nõksu edasi ehk antud juhul 5mm võrra ning seega tähiku läbimõõdu erinevus elimineeritakse.
Nüüd astub mängu see, mis sammuga me kõrrele hambad joonistasime ehk roomikulülide kulumus, ehk reaalne samm.
Kui see samm on suurem tähiku sammust, näiteks tähiku samm on 17mm ja roomiku samm on 18mm toimub hambumisel libisemine 1mm.
Kui aga iga lüliga tõmmatakse roomikut edasi 1mm liigub see pool ühe hamba kohta edasi mitte 17mm vaid 18mm.
Kui teisel pool on nii roomikul kui tähikul hammaste samm 17mm siis hakkab sõjaratsu keerama sinnapoole, kus roomiku samm on väiksem.
Sai küll segane seletus, kuid pädevamad füüsikud saavad teha katseid ja kas teooriat kinnitada või selle pihta tuld anda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist