Tänud!
Nagu karta võis, siis see 3D-prinditud tross oli esimene asi, mis ära murdus, aga asendasin selle peenikese vasktraadiga ja jäi sama hea.
Lõpusirgel veermiku rattaid kokku ladudes sai veidi ka vanduda, sest sõrmed osutusid liig jämedaiks
ja topeltrattad kippusid poolduma. Roomik samas üllatas meeldivalt, sest käitus hoolimata oma haprusest
värvituna üle ootuste hästi. Lõpuks liimisin teda pealtpoolt ratastele küll kinni, aga mitte seepärast, et ta
lagunema kippus, vaid oma kerguses kippus ta sealt pealt lendlema minema.
Aga nüüd on ta valmis:
Terv!
Kristjan
