www.militaar.net

Need T-34-d, mis Tiigrite ja Pantritega sõdisid, olid juba 85 mm kahuriga, mis vaevalt et laskeballistikalt ja purustusjõult 88mm-sele suurt alla jäid. Tiigriga võrdlus ilmselt kohatu, sest tegemist on rasketankiga, T-34 on keskmine tank (soomuskattes tohutu vahe). Milles aga alla jäädi Pantherile, oli ilmselt kahurisihik ning ikka see kõrvade vahel olev asi tankistidel.

Suure massiga võtmine ei tule niipalju tankist, kui kogu Punaarmee oskustest ja taktikkast (õigemini selle puudumisest).

Noh, ameeriklaste Sherman tundub nt T-34 kõrval natuke hädisena, kuigi oli samasugune massitank maameestest sõdurile.

Mis puudutab poolteist korda erinevat kütusekulu bensiini- ja diiselmootori vahel, siis tankiarmee kohta ööpäevas võib see juba sadade tonnidega mõõdetav olla ja see seab ise juba piiranguid nii tankide arvule, tegutsemisulatusele ja koormab tagalat. Oleksoloogia - kui kaugele oleks sakslased Ardennide vastupealetungi ajal jõudnud, kui Tiigrid oleks venitanud 100 km kaugemale.

See lõputu vaidluse teema, kuigi diiselmootori osas oli venelastel õigus - on see tänaseni valdav tankimootor. Vähemalt WWII osas polnud venelaste relvad nii kehvad midagi, täitsa võrreldavad sakslaste omadega. Puudu jäi peamiselt kõrvade vahelisest ollusest nende kasutamisel.

Kas tõesti sakslased ei osanud tankidiislit valmistada? Aga äkki neil puudus huvi sellise jõuallika vastu? Enne sõda tootsid ju lennukidiisleid. Üks Ju-86 mudeleid oli nendega seeriatootmises.
Kui vene väljaandeid lugeda, siis kõik oli parem kui sakslaste oma, aga siis hakkab tulema ka puuduste rida.
Tankid kitsad, puuduvad raadiod, raskesti juhitavad, kehv optika, olematu ventilatsioon ehk tanki konstrueerimisel inimesele ei mõeldud.
IS-2 oma 122 mm kahuriga oli alles masin , aga lagunes nagu kõik selle seeria tankid (KV, ISU-d), suur kahur rasked mürsud, siit madal laskekiirus, väike sõiduvaru.

Ardennides oleks saanud omajagu kometit,kui Tiigrid 100 km kaugemale jõudnuks. Muidugi kuulub see oleksoloogiasse. Kuid Ciergnonist 100 km ulatusse jäävad nii Antwerpen kui ka Pariisi äärelinnad. Lisaks saanuks sakslased kätte Dinantis ja lähikonnas paiknevad suured kütuse ja muu varustuse laod. Kui, aga,oleks.... ..kui ilm poleks selgeks läinud, kui lääneliitlased oleks separaatrahu peale välja läinud, kui Roosevelt oleks varem ära surnud, kui Stauffenbergi pomm oleks kopsakam olnud. Siin on aga tehnikast juttu. Ärgem unustagem, et need Saksa naljatankid olid radiofitseeritud, küll aga mitte Vene omad sõja alul.Sellest võib järeldada igaüks, mida see mobiilses sõjas tähendas.

Lihtsalt üks ilustreeriv võrrdlus

Tabav pilt jah - mõlemad liikursuurtükid on varustatud suurekaliibrilise haubitsaga (150mm vs 152mm), kuid sakslasi kaitseb vaid plekk samas vene monstrum oli praktiliselt pommikindel. Illustreerib hästi sõja alguspäevade olukorda, kus sakslaste parem taktika ja distsipliin tagasid edu isegi plekist tankidega. Saksa suurtükid lasid täpsemalt kui Vene omad, kuid olid suhteliselt rasked. Venelased on alati panustanud suurtükkidele (on nad ju kõvad matemaatikud jne) ning küllap sellel meeletul rauakogusel, mis sakslastele kogu aeg kaela sadas, oli ka oma osa sõja võitmisel. Kahur A-20 122mm oli venelaste üks paremaid suurtükke, mis hiljem leidis oma koha ka IS-2 tornis. Samamoodi F-22 polgu(või diviisi?)kahur, mis hoolimata oma keerukast juhtimisüsteemist võimaldas hävitada tanke ja lennukeid.

Sakslased olid venelastest mõned aastad ees lihtsalt. Täpselt, nagu Trumm ütles, et sõja lõpu poole tulid Fw-de ja Me-dega täiesti võrreldavad lahingulennukid ja ka raadioside läks paremaks jne.

Vene tankide võlu oli ebakvaliteetne töö ja suured lõtkud - kui vene tank käis ka -40kraadiga nagu jumalaime, siis saksa täpsusega masinaterl kiilusid tornid kinni ja sai muud jama.

"Pehmete" asjadega nagu optika, raadioelektroonia, sensorid jne on Venemaal kogu aeg jamasti olnud. Isegi praegu. Kogu aeg on rõhk olnud tehnilistel näitajatel ja toorel jõul.

Saksa tehnika vene mehe kätte ilmselt ei sobi ka. Kultuuriline erinevus.

Ja inimese elu pole N. armees kunagi midagi lugenud.

Pori ja sopa sees, kus suvel on +40 ja talvel -40, peabki selline logult ehitatud asi olema, metall juba muudab oma mõõte sedavõrd palju.

Nt vene lennukeid katsetanud jänkid on neid läbi aja ohtlikeks riistadeks pidanud, mis teeb küll julmi asju, kuid nagu korraks üle pingutad, on sul kirstulauad ka.

Küll oleksid ka saksa täpsusega valmistatud asjad talvelgi laitmatult töötanud, kui nad oleksid arvestanud idakampaania venimisega talve ja et see talv nii karm tuleb. Talveõlid ja kütused ning vorm.
Ega need miinuskraadid vene tehnikale kerged olnud.

MadMan kirjutas:Tabav pilt jah - mõlemad liikursuurtükid on varustatud suurekaliibrilise haubitsaga (150mm vs 152mm), kuid sakslasi kaitseb vaid plekk samas vene monstrum oli praktiliselt pommikindel..

See vene monstrum on KV-2, mis oli siiski tank, mitte liikursuurtükk, kahur asus ju pöördtornis. Aga sellest "venelase" paremus muidugi ainult suurenes.
Mis puutub saksa tankimootoritesse, siis nende valikuvõimalusi (kas diisel- või bensiinimootor) piiras sakslaste jaoks väga valuline küsimus - nimelt kütuse kättesaadavus. Bensiini oli võimalik kunstlikult valmistada ja seda Saksamaa ka tegi väga suurtes kogustes. Diiselkütet aga saadi ainult looduslikust naftast ja seda nappis Saksamaal kõvasti.

Kapten Trumm kirjutas:No miks siis korralikku tankimootorit sakslastel polnud?

defineeri "korralik tankimootor" ? ja argumenteeritult näita, mis saksa tankimootorite puudused olid.

palusin loetleda/võrrelda lennukite relvastust, mitte mingit bla-blad siia.

tekkisid veel mõned küsimused:

Saksa "tehnoloogia" kukkus kolinal kokku 1941 Moskva all, kus oli raskusi transpordivahendite hädapärase käigushoidmisegagi. Samal ajal kihutasid venelased 40-kraadises pakases diiseltankidega ringi ja polnud asigi.

väidan, et kui saksa tankid oleksid 41.suvel nõuka diisliga olnud, oleksid nad juba leedus ja ukrainas seisma jäänud

Teine täiesti silmapaistev asi oli see Katjusha-reaktiivmiinipilduja.

mis mõttes silmapaistev ? masin oli hästi suur ja paistis kaugelt silma ? rakettrelvad olid enamuse suurriikide relvastuses.

Kuule andrus, kas sa ednast õhku ei taha välja lasta natuke

Mõttetu demagoogine pläägutamine, kohe tõesti ei viitsi hakata selgitama diiselmootori paremust bensiinimootori ees. Kuna sa sellest ise pole aru saanud, siis pole mõtet seinaga vaielda.

Ka mina tahaksin neid võrdlusi näha!

Pealegi on vaielda mõtetu kuna enamus foorumlasi ilmselt ei tea Saksa projektidest suurt miskit.
Nende ainus ja ülimalt suur miinus oli nende vähesus.
Tankid koostati vastavalt hetkeoludele.Ja keegi ei näinud ette karmi talve.
Kuna venelastel käis kiire tootmine siis oli neil tehasest saata vastavad masinad ning uuendusi teele.Sakslased nagu teadagi päris kaugel kodumaalt...

Just,sakslased oma superprojetidega persse l9ksid.Selle asemel,et odavamaid relvi rohkem toota.

Jah Saksa kvaliteeti oli vaja hoida...

Kas 8ks V-2 maksis 10 tigrit enam h8sti ei m8leta.