Siil püksis jm isiklik välihügieen

[Kriku]

Lahingpaarilise oma saab lihtsamalt?

Kui lahingpaarilisel pole käed nii külmad, siis ta saab ise.

Siis saab ta ise sinu luku lahti teha.

Ka õige.

Kõnealused alpinistid soojendasid vist üldse nii, et kummagi käe jaoks oli eraldi jalgevahe.

[isonts]

Välihügieen on tähtis asi - võib-olla kõige tähtsam ongi jalgevahe hõida puhas ja kuiv.

Ma olen modifitseerinud enda välivormi. Pükstesse munade lähedale aukudega needid. Samuti kaenlatesse. Vanemas Eesti digilaigulises vormis ongi kaenlades aukudega needid. See riie ka hingab paremini kui uus digilaiguline.

Pausidel kuivade sokkide vahetus täielikult loomulik tegevus.

+
Moded võiks foorumise lisada mingi like/dislike funktsiooni. Oleks seisukohtadele ilma vastamata lihtsam toetust avaldada

[Kapten Trumm]

Sellisel juhul tuleb seda hommikuk KA teha (kui võimalus on). Mina nt ei riieta end eriti lahti ja magan riietes, sest kui läheb kiireks, siis oma kuivavaid kaltse hakata pimedas otsima on liigne ajakulu. Sellisel juhul on need strateegilised kohad enamasti hommikuks uuesti higiläbused. Hommikul puhtana liikuma hakata on natuke teine tunne.

[vaad]

Like-dislike funktsionaalsust on siin pidevalt küsitud. Kokkuvõttes on sellest rohkem kahju kui kasu. Tekkib sarnaselt redditile n-ö kõlakambri efekt, kus "õige" seisukoht ei selgu mitte läbi argumenteerimise, vaid läbi populismi ja dislike loobitakse emotsioonide mitte ratsionaalsuse põhjalt. OT lõpp.

[Leo]

Kui mõnede inimeste huvitavad fantaasiad kõrvale jätta, siis on siin väga hea arutelu, kuidas välitingimustes kuivaks, puhtaks ja terveks jääda. Samad teemad on näiteks sportlastel ja väljas füüsilist tööd tegevatel inimestel, et higised kohad hapnema ei läheks. Nagu Tallinnast Tartusse saab erinevat teed mööda, siis on ka nende teemade jaoks palju õigeid lahendusi. Puuvillane pesu on küll viimane asi, mida füüsilisele tööle ja põllu peale selga panna, sest see läheb kiiresti märjaks ja püsib pikalt niiskena, siis hakkab külmetama. Ma saan aru, et riigil ei ole raha kõikidele häid sokke ja pesu osta, siis on kaks võimalust - itkeda ja lasta hõõruda või osta ise. Soovitavalt selline, mis kuuma saades ei sula. Näiteks metallist needid annavad nii külma kui kuuma väga hästi edasi. Nendes riietes, kus on tuulutusavad sisse ehitatud, on need tavaliselt kaetud tiheda võrguga, et igasugu sodi ja putukad läbi ei pääseks. Eestlastele ja soomlastele oli kindlasti päris huvitav kogemus, kui 90ndatel näiteks USA M81 woodlandi vorme liikuma hakkas, see ripstop kangas hingab palju paremini ja kuivab selga ära. Kohalik puuvill kindlasti mitte. Seal oli näiteks luku asemel nööbid ja kolmnurkne kardin, sest neid sai vajadusel kanda ilma alusriieteta. Samas on reielihastega meestel tavaline, et jalad hõõruvad kokku ja sellepärast pika säärega shortsid paremad. Oluliste piirkondade visuaalset ja manuaalset kontrolli õpetatakse sellepärast, et nii leiab üles ka kohad, mis veel väga hullud ei ole ja korraliku hooldusega ka ei lähe, nii et selle mõttega tasub harjuda ja kui on häbi või fuih, siis voivoi, tegelikult ei huvita. Vaseliini nahavigastusele peale panna ei tohi, see loob õhukindla kihi, ehk hapnemine jätkub vaseliini all. Sama jama, kui niiskusekindlat plaastrit kasutada. Metsavarustuse hulgas peavad olema pühkimislapid, rull haavapadjaga plaastreid ja tuub pantenoolikreemi, nendega saab palju jamasid korda. Talk on väga kahtlane teema, pigem mitte, sest see küll kuivatab, kuid tavaliselt pannakse seda liiga palju ja kui sama koht edasi higistab, siis hakkab ülemäärane talk mõnusalt suuremateks tükkideks minema, ehk tekitab liivaga hõõrumise efekti. Seenhaigused varbavahedes on tänapäeval suhteliselt harv teema ja teise inimese varbavahet katsudes see ei nakka, sest enne ja pärast tuleb käsi puhastada, suurem oht on räpase näpuga väga väike haav varba vahel suureks põletikuks ajada.

[slider]

Selline nipp on ka, võtta oma välipudelist suu vett täis, lasta sel pisut suus seista ja siis tilgutada käte peale nagu kraanist, saab väga edukalt meie sombuses kliimas ilma vett soojendamata hakkama. Pmst saab liitri vee ja tüki seebiga enamvähem nii korda, et mine või otse linnaloale.

[LupusII]

Püksilukk tuleb lahti jätta ja ventileerib täitsa talutavalt

[Kapten Trumm]

Mis puudutab jalgu ja sokke, siis mina olin veel 10a tagasi vooderdusega saabaste ja high-tech sokkide usku. Hiljem, vanuse ja kogemuse kogunedes olen tagasi pöördunud tavaliste laost pakutavate kooriksaabaste ja puuvillaste sokkide juurde (nt need hallid rootsi omad). Puuvillane t-särk on ka ok, ainult neid peab sul 3 tk kotis varuks olema, et päris ligumärja saaks ära vahetada. Seda uut halli poolplastmass särki pole proovida saanud, seniste puuvillaste ärakandmisega läheb aega. Aga soomusvesti all peab olema vestialune särk, selles olen raudpoltkindel.

Saabastega tegin väga lihtsalt, uued saapad leidsid mõni kuu kasutust ehitusel (ka vees solberdades) ja ühel hetkel muutusid need pehmeks ja mugavaks. Ehk kui need sisse kanda jupphaaval, mitte 50 km rännakuga, siis pääseb tegelikult jalgu vaevamata üle nende odavate kooriksaabaste suurimast puudusest ehk hõõrumisest alguses.

Muidugi tubases teenistuses hindan neid Samelini poolriidest saapaid, mida ka täna peaks laost saama (vähemalt kaader taolisi kannab). Mulle jäid need mälestuseks riigikaitseõppest.

Vanasti olid mul kaasas need tite tagumiku salfakad, aga nendega oli see häda, et korra avatud pakk kuivab ära. Korra avastanud kuivanud paki, rohkem ei võtnud ja olen sellest alates hakkama saanud käteräti ja veepudeliga. Higistan keskmisest rohkem, päeva lõpus liigse kamoga probleemi pole.

Aluspükste ostul: minul on kulumiskindluse ja jalas oleku tunde osas osutunud parimaks bambusviskoosist ja elastasaanist liibuvad bokserid. Puuvill ja elastasaan (muidu ei tule piisavalt veniv materjal) käib ka, aga puuvill läheb nupuliseks ja jalas kuivab kehvemini. Lohvakaid mina ei ostaks, idee on selles, et kui alukad piisavalt liibuvad, siis hõõrumine tekib kahe aluka sääre vahel, mis ei hõõru reisi. Lohvakad kipuvad minema rulli ja vaevama reisi.
Vanasti sai neid boksereid Prismast, aga seal on viimasel ajal mindud lühikeste bokserite (mis pigem suurendavad hõõrumist) ja väikeste numbrite teed.

[vaad]

N-ö "swamp ass" ehk siili eellugu on ka tsiviilis sagedane häda, mistõttu on loodud erinevaid spetsiaalselt kannivahele panemiseks mõeldud pulbreid. Koostis on erinev kui tavalisel talgil ja tootjate sõnul peaks esinema oluliselt vähem ülalpool mainitud talgi kõrvalmõjusid. Sama on jalgade jaoks loodud pulbritega. Siiski korralik aluspesu peaks probleemi suuresti lahendama ja tuleb kokkuvõttes pika peale vast odavamgi.

KV väljastatud aluspesu kannatab ainult kasarmus kandmist. Aktiivse tegevuse korral on see ainult marginaalselt parem kui üldse mitte midagi. Sama kehtib roheliste puuvillaste T-särkide, frotee/niidisokkide ja rohelise sooja aluspesu komplekti kohta. Peaaegu üleni puuvillasest materjalist tehtud aluskihtidest on külma ilmaga sageli rohkem kahju kui kasu. Uuema generatsiooni särgid ja sooja aluspesu komplekt on õnneks sünteetiline materjal, mis enam vähem täidab oma ülesandeid.

[vaad]

"High tech" sokid on peamiselt müügimeeste jura, enamus neist on odav puuvilla ja sünteetika segu. Sokkide puhul tasuks vaadata koostist, mitte nime ega sloganeid. Termovill ja merino vill töötavad väga hästi. Kõik mu puuvillased sokid (k.a tsiviilis käimiseks) on ammu prügikasti tee leidnud. Korralikud villast sokid on ca 10 eurot paar, aga väga väärt investeering. Trumm soovitan sul proovida neid. Sokisahtlist leiab mõistliku hinnaga üsna hea valiku. Olen ise meriino ja termovillast sokke kasutanud ca 20km maastikujooksul, millest umbes pool maad oli jalg märg. Termovill tegi oma tööd ja hoidis naha terve ja soojana. Umbes kaks kuud tagasi proovisin ühel jooksuüritusel sarnast asja temaatiliste puuvillast sokkidega. Jalad olid peale seda ca 5km ettevõtmist hullemas seisus, kui peale 20km jooksu. Kui puuvill märjaks saab, on umbes poole tunni pärast jalad omadega õhtal. Märgade villaste sokkidega kannatab aga veel kaua liikuda.

[vaad]

Niisked salvrätikud on ühed parimad asjad hügieeniks. Ühe salvrätikuga saab üle käia näo, kaenlaalused, jalad, kubeme ja kannivahe (selles järjekorras). Salvrätikute pakend tasub minema visata ja salvrätikud pakkida nt 10-20 kaupa taassuletavatesse gripp kottidesse, mida toidupoodides "võileiva kottidena" müüakse. Prismas ca 2-3 euri 50tk. Nii ei pea üleliigset raskust kaasas kandma ja salvrätikud ei kuiva ära. Mul on üks selline gripp alati hügieeni kotis ja mõned veel seljakotis varuks.

Mis puudutab seenhaigusi siis need on tänapäeval kindlasti veel teema ja küüneseene võib oma sõrmedele saada küll teise mehe seenest nakatunud varbaid katsudes. Küüneseenest on väga raske täielikult vabaneda, ravi kestab enamasti 3 kuud kuni mitu aastat ning seda tuleb teha mitu korda päevas ehk hirm küüneseene ees on põhjendatud.

[maksipoiss]

Igasuguste haudunud-hõõrdunud kohtade leevenduseks ja raviks https://esmakaitse.ee/laste-kreemid-ja- ... 2oEALw_wcB

[mustlesk]

Ise hoian kotis sellist toodet, aitab väga hästi siili puhul.
https://www.euroapteek.ee/sudocrem

[Juhani Putkinen]

Siin reklaamitakse igasuguseid kreeme.

Minu seisukoht on, et on vaja hoolitseda korralikult välihügieeniast, kui vähegi võimalik - ka oma unepuuduse arvelt. Siis pole neid kreemisid vaja.

Uuemades kuivtoidupakkides on olemas ka niisked salvrätikud. Neid tasub kasutada - aga nende kasutamise järel on ka vaja näiteks jalgade vahe kuivatada näiteks WC-paberiga. Peab olema puhas ja kuiv. Vanemates toidupakkides oli alkoholiga niisutatud salvrätikud, need mulle meeldisid väga. See alkohol kuivab ise kiiresti ja neid sai kasutada ka pakase käes.

Mul on alati seljakotis kaasas korralikku pehmepaberit, millega saab vajadusel ka tagumikku pühkida.

[Kapten Trumm]

Mis puudutab seenhaigusi siis need on tänapäeval kindlasti veel teema ja küüneseene võib oma sõrmedele saada küll teise mehe seenest nakatunud varbaid katsudes. Küüneseenest on väga raske täielikult vabaneda, ravi kestab enamasti 3 kuud kuni mitu aastat ning seda tuleb teha mitu korda päevas ehk hirm küüneseene ees on põhjendatud.

Minu arst ütles, et jala- ja küüneseene leviku eest tasub "tänada" spasid ja veekeskusi, kus pläterdatakse paljajagu ja kus pole mitte mingit sanitaarkontrolli, millisena keegi sinna sisse läheb. 1995-1996 paiku veel Kalevi ujulas kontrolliti.

Tulemuseks on igasugu ravimiresistentsete ja muidu üllatuslike seenevormide lai levik ja selle võib tõesti saada väga kergelt ja sellest lahti saada on keeruline, sest käsimüügiravimitele need ei taha alluda (tuleb sellest, et kui jätta ravi pooleli, siis muutuvad seened antud ravimile resistentseks).

Kes on muidugi näinud, kuidas näeb välja kasarmu dushiruumi põrand, kui sealt on läbi käinud 100 meest peale nädalast metsa-elu, siis vabatahtlikult sinna paljajalu astuma ei kipu