www.militaar.net

OLAVI kirjutas: ↑01 Dets, 2023 7:56

Peeter kirjutas: ↑01 Dets, 2023 0:04 Tulemus: konkreetse mõtte üles leidmiseks on vähemalt kaks meest lugenud uuesti otsast lõpuni läbi mõlemad eestikeelsed trükid raamatust "Vahva sõduri Šveiki juhtumised maailmasõja päevi" ja antud tsitaati neist kummastki raamatust leidnud ei ole.

Algselt ilmusid Šveiki seiklused ka tookordses Eesti riigis vihikutena ja suure raamatuna alles 1954 aastal Prahas.
Kusjuures Eesti keeles on nüüdseks ilmunud vähemalt 6 erinevat trükki raamatust.
Vihikutes võis leiduda muudki, mis pärast 2 maailmasõda ei kõlvanud avaldada ja seega ei pruugi raamatus kogu lugu ollagi vaid tuleb otsida enne 2 MS ilmunud vihikutest.

NB! Teen siia märke, et juba viimased kaks-kolm-neli aastat on selle teema ümber jutt alanud niimoodi, et väitja ütleb, et "just lugesin raamatut (jälle, uuesti), ja see oli seal raudpolt sees, ma mäletan täpselt, aga ma ei viitsi küll otsida, sest see on mõtetu vaidlus, sest see on seal raudselt sees, ma tean!". Kui täpsustada, siis inimene viitab neile alates 1960 ilmunud eestikeelsetele trükiversioonidele. Kui öelda, et okei aga vaatame siis järele, et selles raamatus siiski ei ole, siis tuleb vastuseks, et "no-ma-ei-tea, võibolla ma siis eksisin, ja lugesin seda lapsepõlves-nooruses sellest mõnest teisest raamatust, et rohkem variante ei ole, aga raudselt on, ma ju tean". Ja siis, kui ütelda talle, et ka selles teises raamatus (nt selles vanemas) ei ole, siis on jutul lõpp. Kõik teavad, et raudpolt on, ja viiteks on oma isiklik teadmine et on, aga vat näidata keegi ei suuda.

NB! Jutt ei käi sellest, et kas kuskil mingites teatri vmt improvisatsioonides või millal üldse on selline mõttekäik Šveikile suhu sokutatud, vaid jutt käib väidetest, et "ma tean täpselt, et eestikeelses Šveiki-raamatus on see sees, sest ma olen ise seda lugenud sellest raamatust ja tean täpselt ja üleüldse on naeruväärne seda küsida, sest me ju kõik teame seda täpselt"

"Šveigis" on olemas küll pisut sarnane tsitaat , mis kõlab nii : "Iga nõrk riik on määratud hukkumisele". Seda ütleb Karika kõrtsis end purju joonud salapolitseinik Bretschneider (paar lehekülge enne seda, kui ta Šveigi käest ostetud koerte poolt oma kodus nahka pannakse.)
Kui otsida veel seost Hašekiga, siis tasuks lapata 1966.a. eesti keeles ilmunud jutukogu "Ristikäik". Ei imestaks, kui tsitaat oleks pärit mõnest sealsest jutukesest. Mul endal pole praegu raamatut käepärast.
Ka Tõnu Aava sketšid on võimalik variant. Ühte tema sarja pole siin meenutatud- see on vist 1972/73 ETV-s jooksnud telemälumäng "Viimane langeb välja". Selle võitjad pidid sõitma Prahasse ja igas mängus oli külaline Tõnu Aava kehastatud Šveik, kes siis mingi väikese loo pajatas.

Väino kirjutas: ↑01 Dets, 2023 10:21 Tundub sarnane lugu nagu Kiire ristsetel. Viktoriiniküsimus: Mida Toots ja Kiir jõid?

Veini, mille sildil oli kirjas Latipac. Tegemist oli ühe tsaariaegse ettevõttega, mille sortiment oli siinsetes alkoholipoodides saadaval ja ka ajalehtedes ilmusid reklaamid (olen oma silmaga näinud). Eks isand Luts tarbis ise seda tegelikult ning raius raamatusse.

Siki kirjutas: ↑01 Dets, 2023 11:42

Väino kirjutas: ↑01 Dets, 2023 10:21 Tundub sarnane lugu nagu Kiire ristsetel. Viktoriiniküsimus: Mida Toots ja Kiir jõid?

Veini, mille sildil oli kirjas Latipac. Tegemist oli ühe tsaariaegse ettevõttega, mille sortiment oli siinsetes alkoholipoodides saadaval ja ka ajalehtedes ilmusid reklaamid (olen oma silmaga näinud). Eks isand Luts tarbis ise seda tegelikult ning raius raamatusse.

Osad väidavad, et see on mingi väljamõeldud asi. Tagurpidi lugedes on Capital.

Internetist on leitavad suurte "Latipac" siltidega alkoholipoodide fotod ja skänneeritud ajalehed reklaamidega. Natuke otsida, leiab ka ettevõtte ajaloo üles. Vein nimega "Capital" oli samal ajal samuti olemas, seda tootis teine firma. Miks oleks Toots pidanud teoses silti lugema tagurpidi, kui Latipaci veini müüdi Tartus samal ajal päriselt ka?

Ma panustaks ka sellele, et ütlus ei pruugi üldse olla raamatust. Küll aga peab ta olema eestikeelse tekstina ilmunud, sest mina ka "mäletan" (ja neid šketse ma näinud pole). Vist on peale "Ristikäigu" veel miskit? Mõtlen just geniaalse idioodiga asju.
Ei ole aga üldse kindel, et seda Švejk ütles.

Muuseas, Švejki lugusid on raadios esitatud, kes luges, ei mäleta. Just neid ....askeldas aeroplaanidega jne - Aav?

Üks mõte mis veel oli- et seda ütlust laialt teatakse, võib "süüdi olla" film, nt see sakslaste 50ndatel tehtu.

Lisatud- kuuldemäng on ka, 57 aastal teht. Err arhiivist saab kuulata. Peale selle on Järvet jt katkendeid lugenud.

Kuna see õlle hinna jutt oli juba sügaval nõukaajal levinud, siis kaks Hašeki eestikeelset valimikku veel
* "Huumori kool" (satiire ja humoreske). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; illustreerinud Josef Lada. LR 1958, nr 16, 72 lk
* "Geniaalne idioot" (katkendeid romaanidest, humoreske, artikleid). Tšehhi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Lembit Remmelgas; illustreerinud Josef Lada. LR 1983, nr 20/21, 112 lk

uustrükk
"Huumori kool. Geniaalne idioot" (tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar, järelsõna autor Toomas Kall, illustreerinud Josef Lada). Loomingu Raamatukogu kuldsari, 2020

Ammu oli aeg selle olulise küsimuse kohta teema teha
Vahepeal mõtlesin viktoriini teemasse üles panna küsimuse - Kes Šveigi tegelastest ütles, et valitsus, kes tõstab... lootuses see teada saada. Ise olen raamatu kaks korda läbi lugenud puhtalt eesmärgiga see üles leida.

Esimest korda kuulsin seda väidet maanteemuhuga taksojuht Indrek Toome suust esimeses Wigla show saates (Mõni akf vast isegi mäletab).

Siki kirjutas: ↑01 Dets, 2023 12:23 Internetist on leitavad suurte "Latipac" siltidega alkoholipoodide fotod ja skänneeritud ajalehed reklaamidega. Natuke otsida, leiab ka ettevõtte ajaloo üles. Vein nimega "Capital" oli samal ajal samuti olemas, seda tootis teine firma. Miks oleks Toots pidanud teoses silti lugema tagurpidi, kui Latipaci veini müüdi Tartus samal ajal päriselt ka?

Konkureerivale tootele anti lihtsalt turuliidri nimi, mis oli tagurpidi pööratud. Kunagi mingis saates raadios räägiti sellest.

Alts kirjutas: ↑01 Dets, 2023 17:06 Konkureerivale tootele anti lihtsalt turuliidri nimi, mis oli tagurpidi pööratud. Kunagi mingis saates raadios räägiti sellest.

Nii ilmselt see oli jah, aga väidetakse ju hoopis seda, et veinipudeli sildil seisis "Capital", mida Toots luges tagurpidi. Mõned seostavad seda koguni raamatuga "Kapital", samuti raadios räägitud.

Kes väidab, et see oli Latipac, siis palun "Kevadest" selle lehekülje pilti.

Väino kirjutas: ↑01 Dets, 2023 17:59 Kes väidab, et see oli Latipac, siis palun "Kevadest" selle lehekülje pilti.

Raamatus tõi Toots ülemiselt riiulilt ära (täpselt ei mäleta) kas 75 või 95 kopikat maksnud veinipudeli, pärast poistele kiitles et "Kahele kaherublasele pudelile ajasime Kiirega päkad silma." (Sõnasõnalisuse eest ma vastutust ei võta, raamatu viimatisest lugemisest on möödas üle viie aasta)
Latipatsi pole raamatus küll sõnagagi mainitud.

Ja kui keegi väidab et ”Švejkis” on see valitsuse ja õllehinna vahelise seose koht olemas, siis paluks lahkesti viidet sellele millises väljaandes ja missugusel leheküljel see asub. ”Švejki” olen ma lugenud paarkümmend korda ja seda ütlust pole ma küll märganud.

Väino kirjutas: ↑01 Dets, 2023 17:59 Kes väidab, et see oli Latipac, siis palun "Kevadest" selle lehekülje pilti.

"Lati pats" on "Kevades" olemas, must-valgel. Aga seda Toots ja Kiir ei joonud. Kiir pidas seda liig kalliks, maksis rubla seitsekümmend viis ja oli ette nähtud tähtsamatele ametimeestele nagu villakraasija ja kohtu kassakas. Valge siltide ja kuldtähtedega.

Sam Beaver kirjutas: ↑01 Dets, 2023 20:24 ... Ja kui keegi väidab et ”Švejkis” on see valitsuse ja õllehinna vahelise seose koht olemas, siis paluks lahkesti viidet sellele millises väljaandes ja missugusel leheküljel see asub. ”Švejki” olen ma lugenud paarkümmend korda ja seda ütlust pole ma küll märganud.

Kuna NLiidus oli 60 aastal toimunud rahareform, siis väga vähe tõenäoline, et sellel ajal välja antud raamatus võis olla kirjas midagi "riigi kukkumisest seoses hinnatõusuga", sest see ei oleks sobinud valitseva ideoloogiaga.
Seega peaks otsima eelmise vabariigi ajal välja antud vihikutest, kui neid veel on leida.
Ja kuna vihikud olid tõlgitud Tšehhi ajalehtede jutunurgas ilmunud järjejuttudest, siis peaks vist uurima 100 aasta vanuseid Tšehhi ajalehti ja jätma otsingust välja nõukaaegse kirjanduse?

Veini, mille sildil oli kirjas Latipac. Tegemist oli ühe tsaariaegse ettevõttega, mille sortiment oli siinsetes alkoholipoodides saadaval ja ka ajalehtedes ilmusid reklaamid (olen oma silmaga näinud). Eks isand Luts tarbis ise seda tegelikult ning raius raamatusse.

Sellest, et Luts Capitali nime tagurpidi kirjas Kevadesse torkas, on läbi aegade räägitud sedavõrd palju et piinlik on sedasorti triviaalsel teemal saagi käivitada. Ka on väidetav Vahvs Sõduri lsusung, õigemini selle puudumine raamatus isegi siinsel foorumil paaril korral teemaks olnud, aga ikka leidub seltskond, kes raudpoltkindlalt "teavad", et see seal on. Üldiselt kipub sama seltskond täpselt sama kindlalt "teadma", et PPŠ on üks-ühele maha viksitud soomlaste püstolkuulipilduja pealt, AK sakslaste Stg pealt, Pobeda on Opel, Me-262 on ainus Teise maailmasõja reaktiivhävitaja, Soome võitis sõjas Nõukogude Liitu, Buran on koopia Shuttlest, Mosse mootor on täpselt sama mis BMW oma ja veel massi samalaadseid jaburdusi. Olematu silmaringi teema lühidalt.