www.militaar.net

Kui keegi teab paremat nime, antagu teada.

Pressiteade koos joonisega https://kaitseministeerium.ee/et/uudise ... itsevoondi

Muidugi kõvad joonised

. Ma ei ütle, et punkri joonised peaks mõõtudega 3D-s saada olema, aga no seda SketchUpi jooniseks nimetada on veids liig, mu meelest. Olingi hämmingus, et kas tõesti pannakse punkrite joonised ja asendid meediasse üles, aga milleks seda nikerdist sinna üldse panna vaja oli. See eskiis paistis mingi meeskonna olmepunker olema pigem, kui tulepesa.

Ma juba aastaid siin rääkinud seda juttu, et ilma kindlustatud vööndideta oleks meil sõdimine venemaa vastu lootusetu. Sealjuures annab see üsna palju juurde, et kõik kolm balti riiki kaasa tulevad. Ringiga minek muutub veidi keerukamaks.

Samuti loodan, et ei unustata ära kaitse sügavust - peamise liini taga peab asuma ka teine liin.

Midagi väga salajas hoida on tänapäeva tingimustes nagunii lootusetu.

https://www.err.ee/1609225770/eesti-pii ... 00-punkrit

Riias kohtunud Balti riikide kaitseministrid leppisid reedel kokku Balti kaitsevööndi põhimõtetes, nüüd koostavad täpsemaid plaane riikide kaitseväed, kelle plaanidest sõltub, kui palju kaitserajatisi täpselt igasse riiki tuleb. Eesti piiriäärsetele aladele tuleb aga hinnanguliselt kuni 600 punkrit.
Lisaks võetakse sõja ajal kaitserajatistena kasutusele lõiketraat ja niinimetatud draakonihambad ning kasutatakse ka tankitõrjemiine.

On vist mõistlik loota, et Balti liini kunagi sihtotstarbeliselt vaja ei lähe ja saame seda varsti turistidele eksponeerida kui näidet eriti mõttetust investeeringust. Või lausa et käesolev teema Oleksoloogia alla tõstetud saab.

Peeeter kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 18:40näidet eriti mõttetust investeeringust

Kindlusehitis, mida ei rünnata ning mis seetõttu ei realiseeru oma kavandatud otstarbes, on väga hea kindlusehitis. Vaenlasel pole lootustki seda vallutada ja sellepärast ei rünnatagi. Nt Maginot' liin.

Kui vaenlane juba ründab midagi, siis loodab ta seda ka vallutada, järelikult on midagi nõrgalt kavandatud/ ehitatud.

Just.

Meie tulevased punkriehitajad peaks saatma Albaaniasse õppereisile. Sellel riigil on punkrite rajamises suured kogemused. Üks pisike artikkel, aga neid võib internetist leida teisigi
https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/915 ... ki-saladus

kaupo51 kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 22:16 Meie tulevased punkriehitajad peaks saatma Albaaniasse õppereisile. Sellel riigil on punkrite rajamises suured kogemused. Üks pisike artikkel, aga neid võib internetist leida teisigi
https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/915 ... ki-saladus

Enne Pariisi käi ära Nuustakul...

Ehk õpiks kõigepealt enda kogemustest? 1938-39 kavandati meil idapiirile kokku um 750 betoonist kindlustist. 1/3 kirdepiirile (Narva jõe ruum) ja 2/3 kagupiirile.

Ehkki tollane piir asus praegusest kindlusvööndist erinevas kohas (tollane maastikupaigutus ei päde), tasub uurida, kuidas tollal paigutati maastikku kindlustisi. Minu arust täitsa õppimistväärt.

Nüüd oleks vaja sellest Ottawa konventsioonist ka välja astuda, lätlased juba koguvad allkirju ja plaanivad sama.

Hea mõte, parem kriitiliste kohtade juurde rahuajal bunkrid valmis ehitada, kui neid kriisi ajal kiiruga kaevama hakata.

https://www.err.ee/1609228353/eesti-pii ... -materjali

"Standard on ühe jao suurune punker, mis tähendab, et seal saab majutada kümme inimest koos varustusega. Aga võimalusel ikkagi need asjad ühendatakse, kui vaja, rajatakse suuremaid. Punkrid ise saavad olema modulaarsed ehk seal sees on võimalik sisu välja võtta, midagi muud panna ja teha juhtimispunkt või ladu, näiteks," rääkis Moor.

"Kui me võrdleme tavalise korterelamuga, kui palju seal kandvas seinas betooni on, siis sellises punkris on võib-olla poole rohkem. Umbes 40 sentimeetrit punkri laes ja muud konstruktsioonid võivad olla veidi õhemad, sest need ikkagi kaetakse ka mullakihiga ja siis annab see vajaliku tugevuse välja," kirjeldas Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.

Mul tuleb punkri nimetust kuuldes silme ette ikka väheke muud. Näiteks

Pilt

Sest, imho, kui nn.punkrist saab välja võtta sisu ja see muutub laoks jne. siis tegu ongi laoga, kus juhtumisi saab kardulate ja porganite vahel ka varjuda. Aga loodetavasti see asi veel saab veel diskussiooni objektiks kuskil targemate vahel, kui seda on poliitikud.

Porutšik kirjutas: ↑20 Jaan, 2024 20:38 Mul tuleb punkri nimetust kuuldes silme ette ikka väheke muud. Näiteks

[...]

Sest, imho, kui nn.punkrist saab välja võtta sisu ja see muutub laoks jne. siis tegu ongi laoga, kus juhtumisi saab kardulate ja porganite vahel ka varjuda. Aga loodetavasti see asi veel saab veel diskussiooni objektiks kuskil targemate vahel, kui seda on poliitikud.

Paku, palju raha on millegi ehitamiseks ja miks need "viis korrust maa all, tuumaraketid katusel" joonised on väheke ebarealistlikud.

www.militaar.net

Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin