www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 14:21 See on üldse käest ära läinud, sest EKI praegune esimees Tavast eitab põhimõtteliselt keele normeerimist, sh. ÕS kaudu. Tema nägemuse järgi "teadlased ei soovi osaleda domineerimissuhtes"

Kui ei normeerita, siis pole ka midagi uurida ja EKI võiks laiali saata. Läheb kümnendikene mööda ja olemegi eesti keele asemel saanud inglise keele loode-balti dialekti.

Retranslaator on kah öeldud.
Järgur on agurism mida pole küll kunagi kasutatud. Umbes nagu raal aga noh seda on vähemalt siin seal käibel nähtud.

Võib teha katse, uurida mõnest arvutipoest kas jadaväratiga järgurit on pakkuda. Ilmselt kutsutakse siis turvamees, pervert sihuke

olevtoom kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 15:44 Läheb kümnendikene mööda ja olemegi eesti keele asemel saanud inglise keele loode-balti dialekti.

Kahjuks on see vist isegi lähemal kui me arvame.
Kodus 11 aastase lapsega vesteldes on üle päeva tema lause sees inglisekeelne sõna, mille vastet ta ei tea.
Hiljutine näide "horse". Pidin siis seletame, et see on hobune.
Elu õpib ta Youtube'st ja TikTok'ist. Vanemad on kas tööl või uppunud arvutisse. Ise olen süüdi.

Sellise globaliseerumise peale ei imesta kui inimesed mõtlevad uuest telefonist samal ajal kui enda isamaa on sõjas.
Ah, sõidame kuhugi, kus pole sõda ja on soe...

PS. Tänud märkimast, parandasin "hourse" -> "horse".

lootsik kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 18:27 ...
Kodus 11 aastase lapsega vesteldes on üle päeva tema lause sees inglisekeelne sõna, mille vastet ta ei tea.
Hiljutine näide "hourse". ...

Tunnistan ausalt, et ka mina ei tea ...
Tean ainult, et
house - maja
horse - hobune

See on muidugi tore, et eestikeelset tehnilist sõnastikku arendatakse, kuid tegelikult kui palju on Eestis inimesi, kes seda sõna päriselt kasutama hakkab, seitse kuni kaksteist inimest?

Kahjuks võrreldes soomlastega kasutame seda põhjabalti englishit rohkem.
Olles igapäevaselt IT-s, kasutan ise ka neid võõrsõnu, kuigi vahetevahel kui on aega proovin ka eestkeelseid vasteid kasutada. Tekitavad elevust.

Samas milneti foorumi kontekstis, et mida me siis kaitseme? Kas ainult Isamaad või ka Emakeelt?

Kas venekeelsed väljendid oleks ka vastuvõetavad?

Kunagi paadijuhi lubasid tehes üks vanem "eestiaegne" õpetaja ütles otse, et kes kasutab vene laenu "majakas", sellel on eksamil kehvad väljavaated. Eestikeelne sõna on "tuletorn" või sõltuvalt asjaoludest "tulepaak".

Et siis lühidalt öeldes tasuks minu meelest ikkagi pingutada aga mitte hulluks minna.

lootsik kirjutas: ↑11 Veebr, 2024 22:37
Et siis lühidalt öeldes tasuks minu meelest ikkagi pingutada aga mitte hulluks minna.

Tegelikult siiski lootust on. Näiteks penoplast on tasapisi ikkagi muutunud vahtplastiks.

lootsik kirjutas: ↑11 Veebr, 2024 22:37Kunagi paadijuhi lubasid tehes üks vanem "eestiaegne" õpetaja ütles otse, et kes kasutab vene laenu "majakas", sellel on eksamil kehvad väljavaated. Eestikeelne sõna on "tuletorn" või sõltuvalt asjaoludest "tulepaak".

Ei "paak" ega "torn" ole eestikeelsed sõnad.

lootsik kirjutas: ↑11 Veebr, 2024 22:37Samas milneti foorumi kontekstis, et mida me siis kaitseme? Kas ainult Isamaad või ka Emakeelt?
Kas venekeelsed väljendid oleks ka vastuvõetavad?

Mõni nädal tagasi autos sõites jäin kuulama üht saadet Tartu Ülikoolist. Oli siis kas Kuku või Vikeri pealt. Seal ütles Tartu Ülikooli esindaja otse välja, et nii palju inglishi´-t kui on praegu Tartu Ülikoolis, ei olnud vene keelt ka kõige suurema venestamislaine ajal TRÜ-s.

Repiiter on suhteliselt kitsa ringkonna termin. Raadioamatööridel on ta üle 50a kasutusel. Milleks on vajalik uus sõna, kui vanem sõna on kindlalt juurdunud.