Postitatud: 17 Aug, 2010 12:13
Kunagi käisin Elvas külas Peeter Kauril, kes oli "Postimehes" ühe nupu avaldanud http://www.postimees.ee/leht/96/04/15/olnust.htm#kolmas
Riipalu mälestustega mehe jutt päris hästi kokku ei sobinud (lahingu üldisem kirjeldus), aga mind huvitas tol hetkel küsimus, et kuhu need esimesed 20. diivisi kodumaal langenud võitlejad maeti. Riipalu kirjutas oma mälestustes, et Mehikoorma surnuaiale, mis polnud tõsi. Ei teadnud ka Kauri: "Selliste asjadega tegelesid teised mehed!", aga lisaks lehes kirjeldatule rääkis, kuidas vist Väike-Maarjas oli saksa ohvitser, kes remonditöökoda kamandas, Kauri sõjakohtu alla anda lubanud püstoliga nina ees vehkides. Põhjuseks ikka lahingus purustatud suurekaliibriline flakk, mida eeskirjade järgi ei tohtinud eesliinile paigutada (Kauri sõnad). Kui kuulis, millega mehed olid hakkama saanud, tõstis käe mütsi juurde.
Eriliselt huvitav lugu oli aga selline, millesarnast polnud minusugune võhik kuulnudki ja seepärast ei osanud ka täpsustavaid küsimusi esitada. Eestist välja taandudes oli ta värvatud üksusesse, mis pidi naasma Eestisse venelaste tagalasse, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kas selle üksuse koosseisus olles - ei oska öelda üle kümne aasta hiljem - sattus ta kahe eestlasest kaaslasega Gotenhafeni (?) juures koos linnast põgenenud tsivilistidega meres olevale maakitsusele, mida vene hävitajad ründasid ristisuunas: inimesed jooksid üle valli varjuküljele ja kui lennukid olid tagasipöörde teinud ning uuesti tule avasid, siis jooksid sajad, aga võib olla ka mõned tuhanded, sama teed tagasi...kes jõudsid. Ühe kaaslase matsid sinnasamma düünidesse, ka teine mees sai vist kergemini haavata. Ühel öösel saabus nende järgi saksa mootorpaat, mille summuti oli vette suunatud ja viis nad vene laevade vahelt läbi omade juurde. Praegu ei oska mina kuidagi vastata, kuidas nad endast märku andsid (raadiojaam?) või miks nad nii tähtsad olid, et neid sealt eraldi otsima pidi? Kui ka küsisin, siis on vastus meelest läinud.
Edasi oli juba tavaline jutt kõrgemate ohvitseride jalgalaskmisest ja reavõitlejate omapead jätmisest, vist oli ka Tšehhi ja vangilaager Venemaal, aga võin ka mõne teise mehe jutuga segi ajada. Selline segane lugu siis
Riipalu mälestustega mehe jutt päris hästi kokku ei sobinud (lahingu üldisem kirjeldus), aga mind huvitas tol hetkel küsimus, et kuhu need esimesed 20. diivisi kodumaal langenud võitlejad maeti. Riipalu kirjutas oma mälestustes, et Mehikoorma surnuaiale, mis polnud tõsi. Ei teadnud ka Kauri: "Selliste asjadega tegelesid teised mehed!", aga lisaks lehes kirjeldatule rääkis, kuidas vist Väike-Maarjas oli saksa ohvitser, kes remonditöökoda kamandas, Kauri sõjakohtu alla anda lubanud püstoliga nina ees vehkides. Põhjuseks ikka lahingus purustatud suurekaliibriline flakk, mida eeskirjade järgi ei tohtinud eesliinile paigutada (Kauri sõnad). Kui kuulis, millega mehed olid hakkama saanud, tõstis käe mütsi juurde.
Eriliselt huvitav lugu oli aga selline, millesarnast polnud minusugune võhik kuulnudki ja seepärast ei osanud ka täpsustavaid küsimusi esitada. Eestist välja taandudes oli ta värvatud üksusesse, mis pidi naasma Eestisse venelaste tagalasse, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kas selle üksuse koosseisus olles - ei oska öelda üle kümne aasta hiljem - sattus ta kahe eestlasest kaaslasega Gotenhafeni (?) juures koos linnast põgenenud tsivilistidega meres olevale maakitsusele, mida vene hävitajad ründasid ristisuunas: inimesed jooksid üle valli varjuküljele ja kui lennukid olid tagasipöörde teinud ning uuesti tule avasid, siis jooksid sajad, aga võib olla ka mõned tuhanded, sama teed tagasi...kes jõudsid. Ühe kaaslase matsid sinnasamma düünidesse, ka teine mees sai vist kergemini haavata. Ühel öösel saabus nende järgi saksa mootorpaat, mille summuti oli vette suunatud ja viis nad vene laevade vahelt läbi omade juurde. Praegu ei oska mina kuidagi vastata, kuidas nad endast märku andsid (raadiojaam?) või miks nad nii tähtsad olid, et neid sealt eraldi otsima pidi? Kui ka küsisin, siis on vastus meelest läinud.
Edasi oli juba tavaline jutt kõrgemate ohvitseride jalgalaskmisest ja reavõitlejate omapead jätmisest, vist oli ka Tšehhi ja vangilaager Venemaal, aga võin ka mõne teise mehe jutuga segi ajada. Selline segane lugu siis