www.militaar.net

A4 kirjutas: ↑22 Apr, 2024 16:37 Selle asemel tuleks minu arvates eos leppida sellega, et sõja korral võib elektrienergiaga pehmelt öeldes kehvasti olla ning valmistuda pigem selleks, kuidas vajadusel hakkama saada ilma elektrita, või sellega, et elekter/generaatorid tagavad voolu sinna, kus seda tõesti eluliselt vaja on, nagu nt haiglad, toidutootmine jms.

Nõustun

Pikemaajaline (näiteks mainitud kuu) lokaalne elektritootmine vajab aga primaarenergia (eelkõige vedelkütused ja gaas) allikate toimivat logistikat (varu) ja kättesaadavust.

100kVA diisel elektrigeneraator tarbib näiteks keskmiselt kütust 10l/tunnis. See teeb 240l/päevas ja ca. 7t/kuus.

https://fwpower.co.uk/wp-content/upload ... itres.pdf

Jälle minu viga, et Trumm pole aru saanud.
Esiteks ei väida ma kindlasti, et keldreid ei peaks varjekohane ette valmistama. Ma tahtsin öelda, et ainuüksi varjumine paneelelamu vannitoas võib päästa, kui pole otsetabamus. Kõikidest S300, Iskander ja tiibraketilöökidest tabab siiski vaid tühine osa otse elumajja. Ja ka siis on tabamuse kõrval püstakus suured võimalused ellu jääda ja pääseda põrutusega.
Ainult S300 puhul aga ei näe ma üldse paremat varianti kui vannituba. S300 läbib oma laskekauguse alla minuti. Kui õhuhäire suudetakse anda, siis keldrisse, ammugi varjendisse ei jõuaks. S300 laskekaugusest tulenevalt on selle oht aga hästi ennustatav.
Kindlasti on kelder parem. Ettevalmistatud (toestatud lagedega) kelder päästab paneelmajas tihti ka kokkuvarisemise korral.
Trummi toodud arvutused on kahtlemata tõesed. Mina väidan, et üksikute löökide korral, ka tabamusega 25m kaugusel, päästab kelder ja päästab vannituba.
Siin üks näide Iskanderist.
https://www.youtube.com/watch?v=OpvoLjibmqw
Kordan veel, et nii räägivad ka ukrainlased.
Varjumiskohti on täna vaja vähemalt planeerida. Ühistutes tuleb mõelda, kuidas keldrist saab varje. Ka pikemaks ajaks.
Rahvarohketes kohtades tuleb planeerida varjumiskohad. Kuid täna ma neid veel ei ehitaks.
Kui aga Trumm ütleb, et raha sellisteks ettevalmistusteks ei tohi tulla kaitseeelarvest, siis sellega ma nõus ei ole. Kui meil on täna vaja otsustada, kas paneme lisaraha laskemoona või hakkama varjendeid ehitama, siis mina ostaks 100% laskemoona. Nii et sisuliselt tuleb see raha võtta veel mitte eraldatud kaitseeelarvest. Võib ka pärast täiendava ellarve andmist võtta lisaks. Näiteks sotsiaalkuludest, haridusest, vms. Siiski keldrite ettevalmistus ei maksa nii palju, et selle laskemoona nimel tegemata peaks jätma. Pealegi on enamus töid tehtavad elanike endi tööjõuga.
Kui mingi piirkond jääb pikemaks ajaks löökside alla, siis tuleb elanikkond sealt evakueerida.

Minu lugupidamine, et viitsid minusugusega siin diskuteerida.
Lihtsalt omades mõneaastast kogemust ühe suure Tallinna korteriühistu juhtimisest, siis oleksin ma just ettevaatlik selle "vannitubade teemaga", sest paljudki algatused lasevad kortermajades põhja "pidurid", kes suudavad agiteerida piisavalt suure hulga korteriomanikke. Ja küllap need arutlused meediast leitakse ja käiku lastakse - tahtmatult võib teha karuteene.

Mina ütlen, et täna pole 99% kortermajadest (vaimselt) valmis taolisi kulutusi tegema. Ka kõnealuses ühistus, kus pidevalt on pangaarvel olemas pea 100 tuhat eurot, tekkis uskumatu vastuseis, kui tõstsin pastaka ja ütlesin, et sõbrad, esimese asjana kriisivalmiduse teemal tuleks osta ehituspoest 900 eurone generaator, et elektri kadumisel hoida töös soojasõlme tsirkulaarpumbad, et majast ei kaoks soojus (Tallinna Küttel on varutoide olemas). Ja samas võiks ka majaelanikud käia oma mobiile laadimas. Ütleme nii, et ma kahetsesin selle väljaütlemist. Võin kinnitada, et olen oma etteastetes üpris veenev ja tean, millest jutt. Vot selline on keskkond. On üksikuid maju, kus on palju aktiviste (peamiselt väiksemad majad), kuid enamus on passiivsed või suisa vastalised.

Ma arvan, et täna võetud suund, kus kooskõlastusringil on seadusemuudatuse eelnõu, mis nõuab uutelt ehitustelt varjendit samade normide järgi nagu Soomes, on liikumine õiges suunas. Muidugi palju suurem on see probleem, kust võtta finantsi nende tuhandete korrusmajade keldrite kohandamiseks, mis pole mõeldud varjendina kasutamiseks, sest ma ei näe altpoolt tulevat piisavat algatust, et elanikud ise enda probleemid lahendavad.

Et minust ei jääks piduri muljet, siis 5% kaitsekuludest kutsub siitpoolt esile heakskiidumõmina ja partei, kes võtab selle enda lipukirjaks, saab tulevikus minu ja minu lähikonna hääled.

Mercurius kirjutas: ↑23 Apr, 2024 14:18
Nõustun

Pikemaajaline (näiteks mainitud kuu) lokaalne elektritootmine vajab aga primaarenergia (eelkõige vedelkütused ja gaas) allikate toimivat logistikat (varu) ja kättesaadavust.

100kVA diisel elektrigeneraator tarbib näiteks keskmiselt kütust 10l/tunnis. See teeb 240l/päevas ja ca. 7t/kuus.

https://fwpower.co.uk/wp-content/upload ... itres.pdf

Põhimõtteliselt õige. Lihtsalt ütlen enda kogemusest ja teadmiste põhjal, et PIDEVAT 24h elektrivarustust varugeneraatoritest saavad nautima ainult kohad, kes seda reaalselt vajavad. Näiteks haiglad ja suuremad toidukauplused. Veevarustus ja kanalisatsioon, aga ka elektrivarustus kodutarbijatele hakkab reaalses maailmas olema kättesaadav ehk paar tundi päevas. Seda pole kuskil veel avalikult seinale kirjutatud, kuid asjad liiguvad sinnapoole. Lihtsalt sõjaoludes, kus meie elektrivarustus purustatakse, ei saa see muudmoodi olla. Me ei saa jätkata sõja ajal elu "business as usual" rahuaja rutiinis.

Veevarustuse puhul ei ole niipalju probleemiks vee andmine (toidet vajavaid objekte on Tallinnas kümmekond ja Tallinna lähivaldades igas 10-30 ringis ja paljud on juba varutoitega), vaid reoveekäitlus, mis täna käib paljuski ülepumpamise teel, sest vastavaid pumplaid on tavaliselt ühe nulli jagu rohkem na nende kõigi varugenekatega varustamine ja nende käigushoidmine pole reaalne.

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Apr, 2024 19:18ma ei näe altpoolt tulevat piisavat algatust, et elanikud ise enda probleemid lahendavad.

Mul on praegu Tartus küllaltki suur KÜ (~35 korterit), kes kavatsevad maja hakata rekkima. Üsna korralik stalinistlik maja, varjend on all olemas. Praegu muidugi kolakamber ja keldriboksid, vent/varuväljapääs ehitatud kinni - aga metalluksed on isegi alles (pole küll sfäärilised uksed).

Väga edumeelne KÜ, nõus erinevate tehniliste lahendustega, kus esmaküsimus polegi hind. Isegi paljude tundlike asjadega - juba uuendatud aknad, remonditud vannitoad jms - mille uuendamine võib tähendada omanikele tuntavat lisakulu - on KÜ veel nõus täismahus uuendamisega minema edasi.

Aga varjendi korrastamine tõmmati projekteerimisest maha - et sry, aga ärme pinguta üle. Hetkeseis selline, et projekt peaks lihtsalt arvestama varjendisse minevate tehnovõrkudega.

KT-ga nõus. Elanikud vabatahtlikult ei hakka 99% juhul varjenditega tegelema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Apr, 2024 19:29reoveekäitlus, mis täna käib paljuski ülepumpamise teel, sest vastavaid pumplaid on tavaliselt ühe nulli jagu rohkem na nende kõigi varugenekatega varustamine ja nende käigushoidmine pole reaalne.

Niipalju kui mina olen puutunud kokku Päästeameti teabepäevadel ja koolitustel, siis Päästeamet ei adu seda reovee ülepumpamise jätkumise/lõppemise probleemi.

Samuti probleemi, kuidas kanalisatsiooni lõppemisel nt korraldada korrusmajade magalarajoonides välikäimlaid nii, et säiliks mingigi normaalne sanitaarolukord ja inimesed ühtlasi ei metsistuks.

Tõsi, igapäevaselt sel teemal ei suhtle, ehk nüüd on neil probleemi lahendamise tõsidus jõudnud kohale.

Veevarustusest veel. Kellel on katkematu veevarustus oluline, peaks ehitama kinnistusisese veevärgi kaheastmelise. Ehk siis tänavatorust tuleb vesi mahutisse ja mahutist pumpab teise astme pump seda hoone tehnovõrkudesse. Vastavalt prognoositavale ööpäevasele veevajadusele ja üle elatava katkestuse pikkusele, tuleb planeerida mahuti(te) maht. Seejuures pidada silmas, et vesi ei seisaks üle 24 tunni (mis tegelikult vastab küsimusele, kui suur mahuti).

Sellised lahendused kaotavad vajaduse pidada üleval terve rajooni veevarustust 1-2 kliendi pärast.

Tallinna linnas laheneb vee probleem iseenesest, sest sõjategevuse alguses on tõenäoliselt Ülemiste veepuhastusjaam üks objekt, kes saab pihta koos sõjaliste ja valitsusobjektidega.

Mina näiteks enda maja projekti tehes (offkoors on see keldriga ja sugugi mitte fibost) nägin ette, et puurkaevust tuleb veetoru keldrisse, seal hakkab asuma umbes 500 liitrine plastist veemahuti tasemeanduritega ja mahutist annab teise astme pump vett maja veevärki. Asja boonuseks on ka see, et süvaveepump töötab harvem (ja pikemalt), mis tähendab, et kestab kauem. Mahuti alumine nivoo (mille saavutamisel hakkab tööle süvaveepump) valitakse sellisele kõrgusele, et mahutisse jääb alati umbes 100 liitrit vett, selline süsteem on lausa tuumakindel (EMP tõttu elektri kadumisel ja või elektriseadmete läbi kärssamisel) on seesolijatele ikkagi hädavajalik vesi alati tagatud ja selleks ei pea mingeid ettevalmistusi tegema - asi on kiirelt kasutusvalmis.

Niipalju kui mina olen puutunud kokku Päästeameti teabepäevadel ja koolitustel, siis Päästeamet ei adu seda reovee ülepumpamise jätkumise/lõppemise probleemi.

Päästeametit huvitab ainult hüdrandivesi. Kui vee-ettevõtted hakkavad vett andma jaopärast (kuna seda tohutut reovee pumpamise süsteemi ei suudaks keegi teenindada), siis ju enamik aega ööpäevast hüdrantides survet pole. Sellest ka ignorantsus kanalisatsiooni teemal. Kui maavaldades leiab ehk koha, kuhu kõrvuni täis reoveepumpla kraavi tühjaks teha, siis mis saab nt Lasnamäel? Kui seal vett ei piira, hakkavad seal s***jõed voolama.

Samas, kas sõja-ajal peavad olema alal kõik rahuaja mugavused? Peab saama käia vannis, täita basseini veega ja lodistada kunas pähe tuleb?
Minuarust inimese elulised vajadused on tagatud ka sellega, kui sama vann on tal kogu aeg vett täis ja sealt jaopärast võetakse. Kes seda ei oska, peaks osalema mõnel sõjalisel kursusel, kus tuleb ööpäevas 2 liitri veega hakkama saada, sh end pesta. On võimalik, tean kinnitada. Et rindemehed kaevikus saagu hakkama 2 liitriga, aga Tallinnas käib ilmarahvas spa-s?

Martin Herem kirjutas: ↑23 Apr, 2024 14:32
Ainult S300 puhul aga ei näe ma üldse paremat varianti kui vannituba. S300 läbib oma laskekauguse alla minuti. Kui õhuhäire suudetakse anda, siis keldrisse, ammugi varjendisse ei jõuaks. S300 laskekaugusest tulenevalt on selle oht aga hästi ennustatav.

Ma ei taha vaielda selle üle, kas vannituba on piisav koht varjumiseks.
Mille põhjal peaks inimene otsustama varjumise koha valiku üle? Kuidas saab ta ennustada, et kas jõuab keldrisse või ainult vannituppa?

Selleks on vastavad õppused, kus harjutatakse asi läbi ja katsetatakse aja peale ära.
Mina olen elanud neid üle kooliajal. Iga klassi seinal oli vastav plaan, kus oli kirjas, kus suunas koridoris liigume ja millises keldriruumis varjume.
Kõik selle 1000 inimese liikumine oli ära planeeritud ja võttis aega (3 korruseline tüüpne koolihoone) aega vähem kui 10 minutit.

Aastal umbes 1992 sain korra olla ka kooli peakorrapidaja, toona olid veel korrapidaja mapis olemas ka vastavad koolikellaga antavad signaalid, mida siis peakorrapidaja pidi kellanupuga andma. Õhuhäire, õhuhäire lõpp, radioaktiivne saastumine, tulekahju ja vist veel midagi, mida ei mäleta.

Neid keldrisse mineku drille olen ehk umbes 5 korda läbi teinud. Jooksmist ei olnud, kõik liikusid kõndimise kiirusega, kuid asjatute peatusteta. Kahe majatiiva kohta oli kokku 3 trepikoda, üks laiade treppidega ja kaks kitsamatega.

Sellised protsessid kortermajas tuleb lahendada ikkagi ühtse drillina, muidu muutub asi kaoseks. Kui kelder on vastavalt kohandatud, siis drill on ikka keldrisse minek, kas siis jõuab või mitte. Muidu võib juhtuda, et isik, kes peab uksed avama ja muu ette valmistama, otsustab vannis varjuda ja tekib hämming.

Probleem on ka selles, et see varjendi ruum ei saa olla läbisõiduhoov, kus igaüks teeb mis tahab, sinna ligipääs saab olla valitud nägudel, kes ka vastutavad protsessi eest.

See, mida UKR linnade tänavatest sireeni ajal on ERR näidanud, poleks toona kõne allagi tulnud - isegi õppuste ajal sõitis miilits ringi ja represseeris neid, kes tänaval jõlkusid. Kuigi me kodus keldrisse ei läinud (kodumajas oli taoline rajatis ka olemas), siis istusime toas ja vaatasime akna pealt. Ühesõnaga, tänavad tehti ka õppuste ajal tühjaks.

Pimendamisõppusi mina näinud pole, väidetavalt on neid tehtud Tartus.

Siin räägib Trumm õiget juttu. Täpselt nii oligi. Lisaks oli meil (st Tartus) varjumisele veel ka vatimarlisidemed, mis pidid kõigil olemas ja kaasas jne olema. Tänavatel ei tohtinud liikuda ja olidki ka pimendamisõppused. Ja miilits ja tsiviilkaitseüksused käisid mööda tänavaid inimesi "ära korjamas". Asja kurioosumlik külg oli see, et meie kooli kõrval oli vene kool, 4.KK ja sealsete ülbemad tatid naersid avalikult lihtsalt kogu selle pulli peale, sest nende ohvitseridest&(kaugpommitus)lenduritest&jne isad-onud olid kodus kogu selle pulli mõtetusest rääkinud- et kui Tartusse peaks (tuuma)pauk ära tulema lennuvälja ja 132.Tbap staabi pärast, siis modelleeritud pauk kuskil Narva mnt ja Raatuse tn kandis ca 100 meetri kõrgusel viitab, et esimest alles jäänud eluvormi tasuks otsida sellisest ringist, mille välimine serv oleks noh nii Tõravere kaugusel, et Nõo taoline kaugus oleks vast liiga lähedal.... Et isa(d) olevat naernud ja soovitanud omale valge lina ümber tõmmata, mitte jooksmise ja vatimarlisidemetega möllata. Ja sama juttu rääkisid nad ka õpetajatele ja muudele isikutele, kes püüdlikult neid õppusi läbi viia püüdsid....

Kui lapsi võid sa veel karjakaupa juhendatult evakueerimist mängima juhatada, siis KÜ-s mingisugune "varjumiskorra ja sellega seotud eeskirja ja isikute määramine" oleks üks paras ooper. Isegi seda ei oska arvata, kes sellises olukorras või sellisel hetkel üldse majas viibivad, ja kas ja mida nad siis teha suudavad. Ja kes on nende asendajad ja mida nad tegema peavad jne. Toon siia ühe näite, mille elasin ise läbi ülemöödunud talvel Tartus Puusepa 1 meditsiiniasutuses kesest päist päeva. Intsident oli tühine, aga tulemus groteskne. Olin talvel protseduuril ja vahetult minu protseduuri lõpul hakkas ühtäkki kõikidest plärakastidest tulema mitmes keeles tähtis teadaanne-käsk (ilma viiteta õppusele), et hoonest tuleb viivitamatult lahkuda. Kuna neil oli just olnud ka mingi õppus, siis ei osanud ka medpersonal protseduurikabinetis meile patsientidele öelda ega ka ise seisukohta võtta, kas on tegemist järjekordse õppusega, või ongi asi jama, ja tulebki tõesti kohe minna. Käidi mööda koridori uurimas. Minul niigi sai aeg läbi ja läksin vestibüüli, et võtan jope ja lähen välja, et nii-ehk-naa aeg mul minna ju. Ja siis hakkas ka kostuma kuskilt maja pealt tuletõrjealarmi lõugamist. Et vähemalt lähen endale teen asja selgeks mis toimub. Ja mis selgus! Vestibüül inimesi täis, piltlikult öeldes mitte kuskilt mitte kuskile ei saa, sest tule- ja suitsutõkke tsoonid sulgunud, riidehoid samamoodi tsoneerituna suletud. Tuletõrje alarm lõugab. Valvuri (turvafirma vmt) putka uks suletud, turvameest netu, tuletõrjealarmi tuled putkas sees vilguvad, rahvas seisab paljalt (ohtu siiski kuskilt ei paista ja seepärast ka keegi välja ei torma) aga mitte ühtki evakueerimist läbi viivat pädevat inimest kuskil ei paista. Ka valges (õhukeses) kitlis naisterahvaid (arste-õdesid-füsioterapeute jne) oli paras ports fuajeesse jõudnud. Ja inimesi tuli maja pealt juurde. Mitte keegi mitte midagi teha ei osanud. No seisime siis. Irvitati juba, et ju turvamees ise juba evakueeruski... Siis lõpuks (aeg ju jookseb, iga sekund võib olla ju väga tähtis ja oluline, kui tuletõrjealarm lõugab) tulid seal kuskilt esimeselt korruselt ka mõned meesterahvad, kes paistsid midagigi maja asjadega kursis olevat, aga ka need olid KRA medkomisjonist lihtsalt arstid hoopis vmt, ja ka nemad ei paistnud evakueerimise korraldamisest midagi teadvat, lihtsalt nad olid majas. Ütlesin seal ühele paistis tähtsama olekuga mehele, kes tekkinud võimuvaakumiolukorras sõna võttis justkui rahustamaks ja näitamaks, et olukord on siiski kontrolli all kuigi ühtki kontrollijat kuskil näha pole, peale tema lühikest kõnet stiilis "ootame järgmisi konkreetsemaid juhendeid, senikaua püsime siin" vmt, et see maja peaks praegu õnne tänama, et siin fuajees ühtki päästeameti töötajat pole, muidu saaksite kõik koos siin praegu ja tulevikus õppustena sabatantsu ja ketisuppi ja benij-hüppeid-ilma-köieta sellise päästekorralduse eest.
Riideid kätte ei saanud ja nii pidingi jääma kohe ootama ja vaatama, et mis edasi saab, ja millal jope kätte siis saan. Riidehoiutädid ütlesid kah, et no näed ei saa, kõik sulgus. Ja siis tuli kuskilt tagasi see turvamees-päevakorrapidaja, või majakorrapidaja nimetagem kuidas tahame. Tema ülesanne oligi tegelikult fuajees olukorra kontrollimine (kogu olukorra) ja evakueerimise korraldamine. Ilma temata ei saadud alustada evakueerimisega, sest tema käivitab protsessid jne. Nagu juhend-loetelus ette nähtud, tuvastab ohu, selle ulatuse, ja vastavalt sellele määrab tegevused jne jne. Ja selleks ta viibibki fuajees ja korraldab ja juhendab ja informeerib ja nn biidib olukorda- jälgib turvaruumis pulti ja kaameraid ja inimeste lahkumist jnejne. Ka meile oleks piisanud sellest mõnest lausest, et ta "jälgib olukorda ja tegeleb ja püsigem lisainfoni siin, vähimagi ohu ilmnemisel lahkuge ilma riieteta hoonest jne", aga seda ei olnud, selle asemel oli lõugav sireen ja vilkuvad alarmtuled lukus turvaruumi seinal.
Ja siis sain ka selgituse: eelmine kord, just seesama, millest rääkisid medõed alguses, oli õppehäire ja siis päevakorrapidaja-turvamees asuski nagu ette nähtud organiseerima inimeste evakuatsiooni, aga olevat saadud mingilt päästevaatlejalt kõva pisdulei-kolakat, et miks koheselt alarmi käivitudes turvamees ei sööstnud majapeale minema selgitama välja olukorda, vaid jäi hoopis fuajeesse inimeste evakueerimist käivitama ja turvapulti (videokaameraid) jälgima. Et juhendeid muudeti, ja nüüd päevakorrapidaja-turvamees alarmi käivitudes vastavalt uuele käsujuhendile sulgeski turvaruumi ukse ja suunduski viivitamatult selgitama välja alarmi käivitumise põhjust ja võimaliku ohu ulatust. Maja on suur, neli korrust, maa all viies, ringplaneeringuga, koridorid piisavalt pikad jne. Aga ta oli üksi..... ja evakueerumine jäigi igaühe enda otsustada. Hetkel meie (kellel riideid polnud) otsustasime fuajees, et kuna me ohtu ei näe, siis hetkel me ilma üleriieteta talvisesse õue maja ette ei evakueeru, vaid ootame siiski oma riideid. Et tema jõudis nüüd tagasi, ohtu ei ole, suitsuandurid kahes sektoris reageerisid, mingi lokaalne probleem, mis on ka lahendatud juba, ta lülitab kohe üle maja lõugava alarmi välja, kontrollib staatust, avab järjest neid tule-suitsu tõkkelahendusi jne ja siis saab ka jopesid hakata kätteandma ja siis saavad inimesed kas suunduda medteenust saama, või lahkuda majast.
Ei pea vist meelde tuletama, et omal ajal meil koolis olid igapäevaselt igal korrusel korrapidajaõpetajad ja lisaks veel tsiviilkaitseprojektis vastutavad evakueerimisetagamise isikud st vastutavad õpetajad. Siit siis oleks eeldatav, et selliste "trivooga-alarmide" käivitudes on ka (suuremateski ehk ainultki) medasutustes määratud vastutavad töötajad, kes koheselt jätavad med protseduurid ja asuvad korrustel oma määratud postidele tagamaks evakueerimist ja ka turvatöötajate informeerimist jne. Aga midagi sellist ma ei näinud. Igalühel oma töö ja turva üksi peab jooksma ja jõudma igale poole. Igaüks vaadaku ise mis saab.

Siit edasi siis: Palju edu KÜ-des päevakorrapidajate määramisel ja neile isikutele ülesannete koostamisel!

Aga see betoonitööde jutt: ma olen juba KÜ-s kokku puutunud sellega, et majaelanikud arutavad, et "kas ka meile" hakatakse nüüd keldrisse varjendit tegema. Ja kui ma olen siis selgitanud mida tähendab varjend, ja mida selle jaoks on vaja teha, et KÜ kelder muutuks tõesti varjendiks kui selliseks ka tegelikult ja kui palju see läheks maksma ja kes selle kinni maksab, ja kui palju läheks maksma ka pelgalt "varjumise kohaks" kujundamine, siis on suht ruttu tulnud vastus, et "meie rahakoti peal jääb ära see laul!" Täpselt nagu siin on juba räägitud ja olen ka mina siin varm rääkinud oma kogemusest, kuidasmoodi läks generaatori-teemaga- kui telku ei mängi korteris, siis pole generaatorit vaja, tsirgupumpadeni mõte ei küünigi....

Evakuatsiooniõppus , ühes Tallinna kõrgkoolis : Seal olid määratud igas nn sektoris vastutavad , kõik oleks nagu pidanud sujuma kuid - suitsueemaldussüsteemi ventilaatorid olid nii tõhusad , et tuletõkkeuksi väiksemat kasvu naised lahti lükata ei jaksanud , ventilatsiooni ehitanud ettevõte jättis kompenseeriva õhu avad kas tegemata või need ei toiminud ja muidugi , proffessor ei tõuse laua tagant ega lahku oma kabinetist ... , siiski , neid õppusi tehakse , jumal tänatud . Selles kõrgkoolis on arvatavasti pidevalt kohal 3000 inimest , korpusi on 6 + , kolm turvatöötajat seal evakuatsiooni korraldamas , no ei ole reaalne , seega on asutuse poolt määratud vastutavad üksuste kaupa , kes teavad ja tunnevad inimesi , loota et turva tunneb kõiki inimesi , lootusetu .

See, mida UKR linnade tänavatest sireeni ajal on ERR näidanud, poleks toona kõne allagi tulnud - isegi õppuste ajal sõitis miilits ringi ja represseeris neid, kes tänaval jõlkusid.

Siin küsiksin vastu : Ukrainas on olnud ka mitmeid juhuseid, kus inimesed on saanud surma, sest varjendite juurdepääs on olnud vaid vastutavatel isikutel ja neid pole parasjagu kohal olnud ning inimesed said seal ukse taga surma. Äkki ikka varjendite uksed peaks lahti olema?

https://www.err.ee/1608995954/err-kiiev ... arjendisse

Teine teema seoses sireenidega. Paljudes riikides annavad sireenid erinevaid helisid, erinevad helid võivad tähendada näiteks seda, et sul on 5 minutit aega, teine heli tähendab, et pool tundi. Võivad olla ka keemiaõnnetustel, maavärinatel, tornaadodel, õhurünnakutel jms erinevad helid ja vastavalt tulemk ka käituda erinevalt. Eestile minule teadaolevalt tuleb vaid üks. Sellest tulenevalt on ka inimeste käitumine erinev, kas nad üldse teavad, mis mida tähendab ja võib-olla mõne puhul polegi üldse kiiret, ongi pool tundi aega koju jalutada, sest kuskil kaugel Venemaa nurgas tõusid lennukid alles õhku. Pärnu omad näiteks tähendasid ju sootuks veetaseme tõusu. Üldiselt on siin märksõnaks kriisikommunikatsioon ja tekkida ei tohi “karjapoiss ja hundid olukordi”.

Siin räägib Trumm õiget juttu. Täpselt nii oligi. Lisaks oli meil (st Tartus) varjumisele veel ka vatimarlisidemed, mis pidid kõigil olemas ja kaasas jne olema. Tänavatel ei tohtinud liikuda ja olidki ka pimendamisõppused. Ja miilits ja tsiviilkaitseüksused käisid mööda tänavaid inimesi "ära korjamas". Asja kurioosumlik külg oli see, et meie kooli kõrval oli vene kool, 4.KK ja sealsete ülbemad tatid naersid avalikult lihtsalt kogu selle pulli peale, sest nende ohvitseridest&(kaugpommitus)lenduritest&jne isad-onud olid kodus kogu selle pulli mõtetusest rääkinud- et kui Tartusse peaks (tuuma)pauk ära tulema lennuvälja ja 132.Tbap staabi pärast, siis modelleeritud pauk kuskil Narva mnt ja Raatuse tn kandis ca 100 meetri kõrgusel viitab, et esimest alles jäänud eluvormi tasuks otsida sellisest ringist, mille välimine serv oleks noh nii Tõravere kaugusel, et Nõo taoline kaugus oleks vast liiga lähedal.... Et isa(d) olevat naernud ja soovitanud omale valge lina ümber tõmmata, mitte jooksmise ja vatimarlisidemetega möllata. Ja sama juttu rääkisid nad ka õpetajatele ja muudele isikutele, kes püüdlikult neid õppusi läbi viia püüdsid....

Vene ohvitserid rääkisid asja kõvasti põnevamaks või arvasid, et ameeriklased ründavad sama robustselt ja ebatäpselt kui nemad ise (seevastu aga suurema pommiga).

NSVL tsiviilkaitseplaan prognoosis meil umbes 200 kilotonniste laengute kasutamist strateegilisel eesmärgi, rohkem pole lihtsalt tarvis. Üks 200 kt plahvatus maapinnal purustab nii Raadi lennuraja, lennukid, mis seal veel olla võivad kui ka staabi enda. Täielike purustuste ala ulatub umbes Kõrveküla teeni, keskmiste purustuste vöönd Plaskuni ja kergete purustuste (aknad katused) Ropkani. Keskmiste purustuste vööndis on küllalt head ellujäämisvõimalused ettevalmistatud paneelmaja keldris (lae toestus, sokli matmine, varuväljapääsud majast eemal), Ropkas ja Tähtveres jäädakse ellu varjumata (kui päris akna peal ei vahi). Maapealne plahvatus purustab küll stardiraja, kuid tema võimsus ei ulatu kaugele. Õhuplahvatust aga pole mõtet kasutada, kuna see hävitab ainult lennukid ja hooned ega saasta lennuvälja.

Proovige ise: https://nuclearsecrecy.com/nukemap/
Tõraverest eluvormide leidmiseks peab sama plahvatuse võimsus olema umbes 5 megatonni, ma pole kindel, et ameeriklastel taolisi laenguid 80ndatel üldse enam oligi, allveelaevadel olid 100-400 kilotonni ja Minutemanid 475 kilotonni. 5 megatonniga oleks Tartu üsna lage, üksnes Emajõe järgi saaks aru, kus oli linn, kuid Tõraveres piirduks asi endiselt katkiste akendega ja põletustega.

Smith kirjutas: ↑25 Apr, 2024 6:16 Teine teema seoses sireenidega. Paljudes riikides annavad sireenid erinevaid helisid, erinevad helid võivad tähendada näiteks seda, et sul on 5 minutit aega, teine heli tähendab, et pool tundi. Võivad olla ka keemiaõnnetustel, maavärinatel, tornaadodel, õhurünnakutel jms erinevad helid ja vastavalt tulemk ka käituda erinevalt. Eestile minule teadaolevalt tuleb vaid üks. Sellest tulenevalt on ka inimeste käitumine erinev, kas nad üldse teavad, mis mida tähendab ja võib-olla mõne puhul polegi üldse kiiret, ongi pool tundi aega koju jalutada, sest kuskil kaugel Venemaa nurgas tõusid lennukid alles õhku. Pärnu omad näiteks tähendasid ju sootuks veetaseme tõusu. Üldiselt on siin märksõnaks kriisikommunikatsioon ja tekkida ei tohi “karjapoiss ja hundid olukordi”.

On proovitud ja loobutud - inimesed ei saa aru.
Soomes on üksainus heli - inimesed on vähemalt rahuajal instrueeritud minema seepeale siseruumidesse ja lülitama sisse teleka/raadio, kust saab targemaks.

Mis sõja korral - vähemalt päästeameti kodukalt see ei selgu, küllap siis lähimasse varjendisse, arvan ise.