www.militaar.net

Vanad kaardid on üks huvitav teema minugi jaoks. Ehk küll ma võtan neid rohkem nagu asju iseenesest, ilma selle köögipooleta, kuidas nad on valmis keedetud.

Eesti ajal Eesti ala kaartide kohta on oluline teabematerjal ilmselt see 1936. a. kokkupanekukaart, kus on näha, mis kaardilehed 1:25 000 ja 1:42 000 (viimased siis ilmselt need Eestis kivitrükis tehtud verstakaardid? Või ainult need, mis ka eesti keelde pandud?) üldse olemas olid.

All on legend ja ka 1:200 000 peale kaardilehtede kokkupanekuleht. Huvitav (minu jaoks) on see, et 1:200 000 jaoks kokkupanekulehel ei ole kujutatud Venemaa kohta käivaid kaardilehti. Ometi on need samast Rahvusraamatukogu digar'ist tõmmatavad. Kas olid olemas ka väiksema mõõtkavaga kaardilehti Venemaa territooriumi kohta? 1:50 000 ja 1:25 000. Või siis parandatud/tõlgitud verstakaartide omi?

Ja siit tulenevalt teine huvitav teema, ehk siis venelaste topo kaardid Eesti kohta. Seda siis enne 1940. a. Paistab, et neil oli vähemasti 2 kihti. Alguses uustrükk 2-versta kaartidest.
Siinkohal leht Petseri kohta.

Mis hiljem rehkendati ringi 1:50 000 mõõtkavasse. Aga puht praktilistel põhjustel ilma kohapealse mõõdistamiseta. Siia illustratsiooniks Petseri ala lehe ülemine pool. Nagu näha - kaardimaterjali vanuseks on endiselt antud 1913. a. Kaardi alumise poole pealt on näha, et trükkimise aastaks oli 1931.

Huvitav, kas venelastel oli ka N Liidu algaastatest väiksema mõõtkavaga kaarte Eesti kohta? Teoreetiliselt pidid neil ju olemas olema samad tsaari-aja verstakaardid ning võimalik selle baasil 1:25 000 kaardilehti kokku rehkendada. Keegi pole kusagil kohanud?

Omal on mul need nõuka 2-versta ja 1:50 000 lehed olemas ka vaid Eesti Läti piiriala kohta. Kui keski oskab vihjata, kust saaks kogu Eesti ala, siis see oleks ka tore...

1853 Военный энциклопедический лексикон Том 3 andmetel:

1796-1797 loodi Venemaal sõjaväe peastaabi juures esimene topograafiaga tegelev institutsioon
1797 alustati Venemaal esimeste mastaapsete aerofoto pildistamistega
Aastaks 1826 oli üles pildistatud Soome, Eesti, osa Volõõniast, Podoliast ja Vilno kubermangust. Vilno kubermangu aeropildistamine oli see, mille järgi seoti looduses mõõdistatud triangulatsioonivõrk ning kõik tehtud aerofotod (n.ö. "fotode mõõtkavva viimine ja maastikuga sünkroniseerimne").
1834 anti Venemaa sõjaväetopograafia osakonna poolt välja viie verstaline kaart (5 versta ühes Inglise tollis e. 5 вёрст в 1 Английском дюйме) Peterburi kubermangu kohta, kokku 8 kaardilehte ning 1839 samas mõõtkavas 6 kaardilehte Liivimaa kubermangu kohta.
Ja, et "antud hetkel graveeritakse trükiplaate, et anda välja Venemaa lääne osa kohta kolmeverstalisi kaarte" (s.o. siis 1853a).
Lisaks mainitakse seal entsüklopeedias ära, et on välja antud ka suuremõõtkavalisi plaane linnade kohta.
P.S. Sõnavaras olid toona "kaardid" kuni mõõtkavani 1:4200 (või hiljem 1:5000). Kõik suurema mõõtkavaga nt. 1:2100 (hiljem 1:2000 ja 1:500 vms) olid "plaanid" või siis "topograafiline kaart" ja "topograafiline plaan".

https://books.google.ee/books?id=vmEIAw ... &q&f=false

Nüüd paar kopi/pastet oma vanast kirjutisest muutmata kujul siia vahele (nurksulgudesse panen siis praegused kommentaarid):

1808-1809 teostati Magnus Georg Pauckeri juhendamisel Emajõe mõõdistamine ja kaardistamine.

1809 alustas Carl Friedrich Tenner triangulatsioonivõrgu rajamist ja mõõdistamist Peterburgist Narvani, Narvast Tallinnani ja Tallinnast Tartuni.

1816a alustati F.G.W.Struve eestvedamisel Liivimaal astronoomilis- trigonomeetrilise võrgu ehitamist ja mõõdistamist. 1919 Liivimaa võrgu mõõdistustööd lõpetati. Samal ajal (1815-1822) teostas C.F.Tenner Venemaa Sõjaväe Topograafiaosakonna ülesandel Minski, Grodno, Vilniuse ja Kuramaa triangulatsioonivõrgu ehitus- ja mõõdistustöid. Enne seda tutvus Tenner põhjalikult prantsuse astronoomi ja õpetlase Jean-Baptiste Joseph Delambre teadusliku aruandega Prantsuse suure kraadimõõtmise kohta.

1820 alustati Vene Teaduste Akadeemia tellimusel kraadimõõtmist Doonaust Põhja-Jäämereni. Tööde eestvedajaks määrati F.G.W. Struve. Samal aastal esitas Struve Tartu Ülikoolile taotluse meridiaani- kaare ühe osa, mis kulges Suursaarest Jekabpilsini, triangulatsiooni- võrgu ehitamise ning mõõdistamise loa saamiseks. Samuti taotles ta ülikoolilt nende tööde finantseerimiseks ning vajalike instrumentide ostmiseks raha. Luba ja finantseerimine saadigi ning vajalikud sead- med osteti Saksamaalt. Kohe alustati sobilike triangulatsioonipunktide asukohtade otsimist Liivimaast kuni Soome laheni. Välja valiti 20 baaspunkti, 2 abipunkti ja üks baasjoone asukoht. Abipunktid rajati Viru-Nigulasse ja Rakkesse. Kõikidesse punktidesse ehitati signaalid.

1825-1827 anti erinevas trükis välja Venemaa Impeeriumi atlas, kus sees ka Eestimaa kubermangu kaart koos maakondade piiridega.

1831a anti välja Vene riigi ajaloo ja geograafia atlas.

1844a 8. jaanuaril moodustati Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse joonestuskojad. Joonestuskojad allusid kubermangu valitsusele ja alates 24.01.1870a Justiitsministeeriumi maamõõdu osakonnale.
[Nendes joonestuskodades toodeti kohalikke kaarte ja plaane, peamiselt kahemõõtmelisi ilma kõrgusandmeteta]

1846 annab Kolga-Jaanis sündinud ja surnud Carl Gottlieb Rücker (10.08.1778-31.05.1856) välja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa üldkaardi mõõtkavas 1/605 000 (General-Karte der Russischen Ost-See Provinzen Liv-, Ehst- und Kurland, nach den vollständigen astronomisch-trigonometrischen Ortsbestimmungen u. den speciellen Landesvermessungen auf Grundlage der Specialkarten v. C. Neumann, C. G. Rücker und J. H. Schmidt herausgegeben von C. G. Rücker. Reval, 1846.)

1867 asutas Palmse mõisa omanik Alexander von der Pahlen Balti Raudtee Seltsi. 1868 läks lahti Paldiski-Tallinn-Gatšina raudteekoridori mõõdistamine ja mahamärkimine.

1869 koostati Eestimaa Kubermanguvalitsuse ringkiri, mis sätestas seoses Balti raudtee ehitusega maade võõrandamise ja kahjude hüvitamise korra. Sama aasta mais alustati Balti raudtee ehitamist Paldiskist Tallinna ja edasi Tapa-Narva-Peterburgi suunal. 24. oktoober 1870 avati Balti raudtee, 1876 valmis Tapa-Tartu raudtee, 1887 Tartu-valga raudtee, 1889 Valga-Võru-Pihkva raudtee. Samal aastal asutati esimesed põllumeeste seltsid. 1893 raudtee riigistati. 1895 alustati Viljandi- Mõisaküla raudtee mahamärkimist ja sihtide ajamist. 1898 alustati maamõõdu ja märkimistöid Viljandi-Tallinn raudtee ehituseks.

1879-1880 toimusid Tallinna linna maamõõtja Friedrich J. Eurichi juhendamisel Tallinna mõõdistamis- ja nivelleerimistööd mõõtkavas 1/840 ja 1/2100
[see tähendab, et väga suure tõenäosusega oli vähemalt Tallinna linna kohta alates 1880 olemas suuremõõtkavalised topograafilised plaanid koos kõrgusandmetega]

1892 alustati Soome geodeesiaameti juhataja Ilmari Bonsdorff`i juhtimisel Eestimaa Kubermangu triangulatsioonivõrgu rajamist.
[see võimaldas hakata välja andma täpsemaid topokaarte Eestimaa kubermangu kohta]

1900 aastate algul ilmus K.A.Raag kirjastuselt Tartus eestikeelne Eesti- Liivi- ja Kuramaa kaart. Kaardile on kantud põhimaanteed ja kõik uued raudteed.

Sajandivahetusel anti välja Vene Kindralstaabi nn. „ühe verstalised“ topograafilised kaardid mõõtkavas 1/4200 (1 sentimeeter kaardil võrdub 420 meetriga maastikul). Näiteks Rakvere maakonna verstaline kaart, mis on välja antud Venemaa sõjaväe topograafia korpuse poolt, on säilitamisel Eesti Maanteemuuseumis (EMM 56:2 A 49:2/1-73). Paralleelselt anti osade piirkondade kohta välja ka ½ vestaliseid kaarte (M: 1/2100)

Venemaa sõjaväe topograafia korpus teostas Eestis laiaulatuslikke topograafilisi töid ajavahemikul 1893-1913. Mõõdistustöid alustati Narvast ja liiguti Tallinna poole.
[Mul pole kirjas kahjuks andmeid, millises mõõtkavas mõõdistusi teostati ja ma ei mäleta, kas mul olid üldse olemas andmed selle kohta (kaheksa aastat on möödas)]

Paralleelselt venekeelsete kaartidega anti välja ka erinevaid saksakeelseid kaarte. Näiteks iga maakonna teedekaardid koos kihelkondade ja mõisate piiridega (Wegekarte des Kreise). Mustvalge kaart maksis 90 kopikat, värviline 1 rubla 50 kopikat.

1895a Topokaart

1900a topokaart

1918a "Kivitrükis" topokaardid

Nagu näha, siis jõudumööda eestindati Vene topokaarte, kuid mingi aeg olid paralleelselt kasutusel nii juba eestindatud kaardid kui venekeelsed kaardid.

P.S.
Mul on siin teatud probleeme materjalide leidmisel, sest vahepeal on saanud kolm korda arvuteid vahetada, üks kõvaketas on samal ajal kokku jooksnud, server, kuhu sai majutatud 2010a kogu see "pikk eepos" geodeesia ajaloost siin meil "kaotas ära" pooled üles laetud materjalid, kusagil peavad olemas olema mul ka kõik materjalid mille baasil ma selle jutu toona kokku panin, aga selle leidmine on suht keeruline jne jms, sestap ma jälle vahepeal tuhnin ja kui leian järgmised vajalikud asjad, siis postitan edasi jälle, üritades säilitada loogilist ajajoont

Ajakiri "Sõdur" 19.01.1935 nr.3

Pikime siia vahele siis ka mõningaid pilte.

Veidi Eesti kaardistamise ajalugu ka minu poolt. Eelmine aasta sai ostetud Ebay kaudu Eesti-Läti ala puudutav juuni 1953 seisuga kaart, mis trükitud siidile. Kaardi möötkava on 1:1 000 000. Ühel pool on Stockholmist Riiani ja teisel poolel on Lõuna-Rootsi, Taani ja Norra. Kaardil ilusti kiri peal RESTRICTED. Kes võisid kasutajad olla-lendurid, Eestisse suunatud vastupanutegelased jne... Saksakeelne selgitus müüjalt.

Zweiseitig bedruckte geheime alliierte "Überlebenskarte" aus original Fallschirmseide, herausgegeben von der G.S.G.S. (Geographical Section of the General Staff), bestimmt für Flugzeugpersonal.
Stockholm - Riga Kriegskarte Stand 1944 / 3. bearbeitete Auflage aus dem Jahre 1951.
Stockholm - Oslo Kriegskarte Stand 1912 / 2. bearbeitete Auflage aus dem Jahre 1945.

Seite A: Abgebildet ist der Bereich um Stockholm - Riga in Schweden, auch zu sehen ist Russland, Estland und Lettland.
Seite B: Zeigt Stockholm - Oslo in Schweden und die Grenzen zu Norwegen und Dänemark.

https://www.vdmedien24.de/Fliegerkarte- ... 1-1000000-

Rugeri postile otsa vahelepõikena samast perioodist ka üks paberkaart

Kuna siin juba läks kaartide jagamiseks ja ma olen praegu oma mingis Heereskarte kaustas, siis paneme mõned sakslaste kaardid ka näitlikustamiseks erinevas mõõtkavas

Üks raamat geodeesia ja kartograafia teemal: Heiki Potter, Ivar Treikelder "Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maamõõtmise ja kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis." Maa-amet 2011
ISBN 978-9949-17-261-0

Nende sakslaste kaartide lõppu ka üks pilt veel

: 1943.jpg (163.61 KiB) Vaadatud 7750 korda

*

Leedukatel on üks vastav veebileht. Räägib küll peamiselt Leedu territooriumi kaardimajandusest, aga on ka palju üldist juttu mis kehtib ka meie kohta.

В конце эпохи СССР (1990-ые) к категории топографических карт относились карты масштабами 1:1000000, 1:500000, 1:200000, 1:100000, 1:50000, 1:25000 и 1:10000. Карты масштабами 1:5000, 1:2000, 1:1000 и 1:500 считались топографическими планами.

Карта масштабом 1:1000000 считалась стратегической, а карты масштабом 1:500000 и 1:200000 относились к операционным картам. Карты масштабом 1:100000, 1:50000 и 1:25000 составили групу тактических карт.

В первые десятилетия после войны масштаб топографической съемки был 1:25000, в 1990-ые всю территорию Литвы покрывали карты масштабом 1:10000 с горизонталями каждые 1,0 или 1,5 метра. Пользуясь картой 1:10000 была обновлена и карта 1:25000, ступенька рельефа на карте (h) была строго соединена с масштабом карты: на карте 1:25000 h=5 м, 1:50000 h = 10 м, 1:100000 h=20 м.

http://maps4u.lt/ru/maps.php?cat=89

1:2000 topoplaanide kohta: http://maps4u.lt/ru/maps.php?cat=101

Meil siin Maavalitsuse arhiivis näiteks olid olemas (olenevalt piirkonnast) nii 1:10 000 mõõtkavas NLiidu topokaardid, kui ka 1:2000 ja 1:500 topoplaanid.
Ma ei ole siiani leidnud üles oma kõiki vastavaid kaustu kus olid näidised

Aga ma otsin edasi.

Samuti pole ma veel üles leidnud neid materjale, mis kajastasid erinevaid täpseid kõrgusmõõtmisi, milliseid andmeid kasutades oli võimalik piirkonniti täiendada, täpsustada ja parandada olemasolevaid topokaarte ja plaane (see puudutab siis seda osa, kus topokaart või topoplaan võib (aga ei pruugi) olla täpsem LIDAR andmetest).

Siin üks näide on mul olemas, aga see ei ole just päris see mida ma mõtlen.
1969a nivelleerimised Tamsalus. Väljavõte aruandetoimikust. Avatud on toimik "Tamsalu jõusöödatehase" piirkonna nivelleerimise kohalt.

See mida ma otsin, sellest on mul praegu olemas ainult veebilehel olnud vähendatud Thumbnaili pilt kataloogi kaanest

: 1984polth.jpg (28.9 KiB) Vaadatud 7750 korda

Et siis juhul kui piirkonnas on teostatud välitöödena täpseid nivelleerimisi ja topokaardi või topoplaani koostamisel on kasutatud neid välitööde andmeid, siis sellisel juhul võivad need kaardid ja plaanid mõnes kohas olla Lidar mudelist ka natukene täpsemad.

EPMÜ Maainseneriteaduskonna maamõõdu instituudi dotsent ja kartograaf Jaks Lankots (1939 – 2009) on kirjutanud nii:

Aastail 1893-1913 kaardistasid vene sõjaväe topograafid suurema osa Eesti territooriumist, mille
tulemusel trükiti topograafiline kaart mõõtkavas 1:42 000.

Neljakümnekahetuhandest kaarti kutsutakse ka üheverstaseks või verstaseks kaardiks, sest selle kaardi
mõõtkava on kooskõlas Vene impeeriumi pikkusmõõtude tolli ja verstaga - 1 tollile kaardil vastab 1 verst
maastikul. Kuna 1 verstas on 42 000 tolli, siis 1 tollile kaardil vastab 42 000 tolli maastikul (samuti on õige
öelda: 1 sentimeetrile kaardil vastab 42 000 sentimeetrit ehk 420 meetrit maastikul).

Eesti mõõdistamine algas Narva ümbrusest ja kulges lääne ja lõuna poole. Piki läänerannikut liiguti
lõunasse Läti territooriumile. Suurem osa Eestist, umbes Kilingi-Nõmme - Räpina jooneni lõunas, mõõdistati
aastail 1894-1905 mõõtkavas 1: 21 000. Trükkimisel vähendati kujutist fotograafiliselt. Trükitud kaardilehed on
mõõtkavas 1:42 000. Lõuna pool nimetatud joont mõõdistati mõõtkavas 1:42 000, milles kaardilehed ka trükiti;
selle tõttu on Lõuna-Eesti kaardilehed suuremate mõõtmetega. Eesti territooriumil jätkus töö 1913.aastani.
Väike ala Eesti kaguosast jäi mõõdistamata.

Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. a. vahetult enne Saksa okupatsiooni. Vabadussõjas
Saksa vägede ja seejärel Vene revolutsiooniarmee vastu oli kiiresti vaja kaarte. Eesti sõjaväe staabi juures loodi
1918.-1919. a. talvel topograafia osakond, mille esmaseks ülesandeks oli sõjaväe varustamine kaartidega. Tuli
koguda kokku tsaariaegse kolmeverstase ja verstase kaardi kõik lehed ja neid vajadust mööda kivitrükis
paljundada. Kolmeverstane kaart (mõõtkava 1:126 000) mõõdistati aastail 1855-1859.

Verstasest kui tolle aja täpseimast ja uusimast topograafilisest kaardist otsustati 1920. a. luua täielik
kaart, mis katab kogu Eesti Vabariigi territooriumi Eesti-Vene rahulepinguga kinnitatud piires. Selleks
mõõdistasid Eesti sõjaväe topograafid kolme suvega aastail 1920-1922 mõõtkavas 1:42 000 Vene sõjaväe
topograafide poolt mõõdistamata jäänud Mõniste - Misso - Petseri ümbruse kuni Eesti piirini. Eesti Vabariigi
täielik verstane kaart sisaldab ligi 400 kaardilehte.

Eesti Vabariigi algusaastaist peale kujunes kaarte valmistavate ametkondade - sõjaväe,
põllutööministeeriumi ja teiste vahel range tööjaotus. See jäi püsima kogu iseseisvusaja jooksul.
Sõjaväe topograafid ja kartograafid tegid topograafilisi kaarte mõõtkavas 1:42 000, seejärel 1:25 000,
1:50 000 ja 1:200 000. Neilt ilmus trükis ka Eesti väiksemamõõdulisi kaarte (1:3 000 000 jt.). Sõjaväe
hüdrograafid said Vene Impeeriumilt pärandiks peamiselt aastail 1828-1858 mõõdistatud Eesti territooriumi
merekaardid. 1921. a. ilmus trükist kõigi aegade esimene eestikeelne merekaart "Kärdla reid" mõõtkavas
1:16 800. Selle järel trükiti rohkesti mitmes mõõtkavas lahtede, väinade jm. merekaarte.

1920. aastal viidi hüdrograafia jaoskond mereväe alluvusest Eesti sõjaväe peastaabi topo-hüdrograafia
osakonna koosseisu. Topo-hüdrograafia osakonna ülemaks määrati Jakob Prei (oli sellel kohal 1934. aastani).
Hüdrograafia osakonda juhatas kuni surmani 1934. a. Johann Mey, topograafia jaoskonda Eduard Bach. Kuni
1923. aastani oli osakonnal kaartide paljundamiseks oma kivitrükikoda. Pärast selle likvideerimist trükiti kaarte
Riigi Trükikojas.

1923. aastal hakkas topo-hüdrograafia osakond mõõdistama Eesti territoorimi mõõtkavas 1:25 000. Alustati
Kirde-Eestist Venemaa piirilt, s.o. sealtsamast, kust ligi kolmkümmend aastat tagasi vene sõjaväe topograafid
alustasid Eesti mõõdistamist. Ka geodeetiliseks aluseks kasutati tollest ajast säilinud triangulatsioonipunkte.
Mõõdistamise käigus ilmnes, et tarvis on rajada siiski uus esimese klassi triangulatsioonivõrk. Selleks vajalike
teadmiste ja kogemustega inimesi Eestis aga polnud. Abi tuli Balti Geodeesiakomisjonilt. Selle eesmärgiks oli
Läänemere piirkonnas geoidi kuju määramine. Komisjoni tööst võtsid osa kõik Läänemerd ümbritsevad riigid.
Eesti astus Balti Geodeesiakomisjoni liikmeks 1924. aastal.

Balti Geodeesiakomisjoni Soomes koostatud juhendid said aluseks Eesti triangulatsioonivõrgu rajamisele aastail
1925-1938. Soomest saadi ka täpseid mõõteriistu. Triangulatsioonitöid tegi sõjaväe topo-hüdrograafia osakond.
Alates 1935. aastast osalesid ka põllumajandusministeeriumi geodeedid.

Soome triangulatsioon seoti Eesti kaudu teiste Balti riikidega. Eesti triangulatsiooni 119-st punktist 17 olid
kirikutornid, 13 majakad, 5 mitmesugused muud tornid ja 84 palkidest ehitatud triangulatsioonitornid. Nende
keskmine vahekaugus oli 25-30 kilomeetrit.

Topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:25 000 tunnistati 1935. a. liiga aeglaseks. Üks mees jõudis
aastas valmis teha keskmiselt ühe kaardilehe (umbes 130 km2). Aastail 1924-1935 valmistati umbes 80 lehte -
vähem kui viiendik kogu Eesti kohta vajalikust lehtede arvust.

1:25 000 kaardi asemel hakati 1935. a. rekognostseerima (s.o. välitööl uuendama) vene verstast kaarti
ja seda välja andma mõõtkavas 1:50 000. Eesti sõjaväe topograafide Ott Amburi ja Priit Vellemaa meenutuse
järgi, mis on üles kirjutatud 1976. aastal, valmistati välitöö planšetid olemasolevaist verstasest või 1:25 000
kaardist. Kaarte suurendati fotograafiliselt ja valmistati sinine koopia alumiiniumilehele kleebitud
joonestuspaberile. Niimoodi vormistatud planšetile kanti mensulmõõdistamisel parandused ja täiendused.
Reljeefi samakõrgusjooned interpoleeriti verstase kaardi süldadest (1 süld = 2,1336 meetrit) uuel kaardil
meetriteks.

Välitööl küsiti kõigist taludest talu ja peremehe nime, mis kirjutati välitöö päevikusse. Enne kaardile
kirjutamist kontrolliti nimed vallamajas. 1:50 000 kaardi tegemisel kasutati ka aerofotosid. Lennukilt pildistati
peamiselt metsarikkaid kohti, näiteks Põltsamaa - Võrtsjärve, Rakvere - Narva piirkonnas. 1940. aastaks ilmus
trükist 1:50 000 kaardi kavandatud 133 lehest tõenäoliselt 72.

Topo-hüdrograafiaosakonna kartograafid koostasid kolmekümnendail aastail Eesti topograafilise
ülevaatekaardi 1:200 000. Selle allikateks olid 1:25 000 ja 1:50 000 kaardid. Territooriumi kohta, kus
viimatinimetatud kaardid puudusid, saadi kontuurjooned ja reljeefi kõrgusjooned 1:42 000-lt kaardilt, teed ja
asulad kontrolliti üle maastikul. 1:20 000 kaardile on iseloomulik suur graafiline koormus ja peen joonis.
Kaardile on kantud kõik taluelamud, neid tähistav ristkülik on pikiteljega samas suunas nagu elamu paikneb
maastikul. Erilise märgiga kujutati neid talusid, mille juurde kirjutati talu nimi. Reljeefi kõrgusjooned on 16-
meetrise lõikevahega. Kaks Kagu-Eesti lehte valmistati koostöös Läti sõjaväe topograafidega.

Kaartidest mõõtkavas 1:126 000 ja 1:42 000 leidub Eesti arhiivides rohkesti erinevaid väljaandeid, mis
on trükitud enne Teise maailmasõja lõppu Venemaal, Saksamaal või Eestis. Ka teisi suuremõõtmelisi Eesti
kaarte on väljaspool Eestit välja antud.

Põllutööministeeriumi Katastri Amet oli sõjaväe topo-hüdrograafiaosakonna järel tähtsuselt ja
võimsuselt teine kaarditootja Eestis. Põllutööministeeriumi maamõõtjad valmistasid talude plaane mõõtkavas
1:500, 1:1 000 (mõlemaid kasutati väikse krundi mõõdistamisel), 1:2 000 (seda loeti alates 1927. aastast
normaalmõõtkavaks), 1:4 000 (10 hektarist suurema krundi puhul), 1:5 000 (aastani 1927 kehtinud
normaalmõõtkava). Plaanid joonestati ja värviti käsitsi.

...../......

1931. a. hakkas Põllutööministeeriumi Katastri Amet koostama ja välja andma katastri ülevaatekaarti
mõõtkavas 1:10 000. Kaart koostati kameraalselt lihtsa, kuid produktiivse tehnoloogia järgi. Koostatava
kaardi raamjoon joonestati kaardile 1:42 000. Viimaselt suurendati geograafiline alus mõõtkavas 1:10 000
pantograafiga vahapaberile (läbipaistev paber), kus sobitati kokku pantograafiga vähendatud katastriplaanidega
(talude jm. plaanid). Kaart paljundati kivitrükis mõnekümnes eksemplaris.
Ühe kaardilehe koostamiseks kulus keskmiselt 12 inimtööpäeva.

Trükis ilmunud kaardilehtedel on iga lehe koostamise aastaarvu viimane number.
Näiteks Hiiumaa läänetipu lehel XVI-4 on aasta 1937.
1362 kaardilehel on järgmised aastaarvud:

1934 ja varem (need on joonisel märgitud tärniga) - 34 kaardilehte,
1935 - 239,
1936 - 267,
1937 - 207,
1938 - 301,
1939 - 155,
1940 - 96,
1941 - -,
1942 - 11,
1943 - 25,
1944 - 29.

Osadest kaardilehtedest ilmus erineva aastanumbri all 2-3 trükki (peamiselt Tallinna ümbrus).
Kaardistamata jäi Saaremaa ja osa Võrumaast.

1:10 000 kaardil on eristatud: 1) põlistalud, 2) 1919. a. maaseadusega riigistatud mõisamaadele rajatud
asundustalud - need nummerdati talude asutamise järjekorras. Asundustalu numbri ees on täht A.

Suuremõõdulise temaatilise kartograafia valdkonnas on tähelepanuväärne Eesti taimkatte
kaardistamine mõõtkavas 1:42 000. Tartu Ülikooli professori T. Lippmaa algatusel ja juhtimisel algas 1934. a.
taimkatte kaardistamine. Välitööl rakendati botaanikahuvilisi vabatahtlikke, kellele töö eest maksti.
Aluskaardiks kasutati 1: 42 000 kaardilehti.

Sõja ajal ja seoses T. Lippmaa surmaga töö seiskus. Pärast sõda võeti see aga Eesti NSV Teaduste
Akadeemia tööplaani ja välitöö lõpetati 1955. aastal. Välikaardistamise andmeil koostati "Eesti NSV taimkatte
kaart", mis mõõtkavas 1:200 000 ilmus 1957.a. trükis.

Eesti esimese iseseisvusaja suures mõõtkavas kaardilehtede raamjoonteks on meridiaanid ja
paralleelid. 1:50 000 topograafilise kaardi leht on 12' kõrge ja 24' lai, 1:25 000 - 12' kõrge ja 6' lai, 1:10 000
katastri kaardi leht - 6' kõrge ja 3' lai. Neil andmeil ja arvestades seda, et 1:50 000 lehe nr.1014, 1:25 000 lehe
nr. XIX-40 ja 1:10 000 lehe nr. XXXVII-54 raami alumise vasakpoolse nurga koordinaadid on 27° idapikkust ja
57° 48' põhjalaiust (Võru linn), võib asjast huvitatud lugeja ise arvutada Eesti mingi punkti, asula või maa-ala
kaardilehe numbri. Abikaardiks, millele saab ka kokkuseadelehe visandada või joonestada, sobib näiteks
aktsiaseltsilt "Regio" 1991. a. mõõtkavas 1:400 000 ilmunud kaart "Eesti veed".

Mõned teema ja ajakohased pildid ka siia vahele jälle siis

Mensulmõõdistus

: mensul3.jpg (111.49 KiB) Vaadatud 7680 korda

1930a nivelleerimine

: 1930.jpg (293.52 KiB) Vaadatud 7680 korda

1944a Eesti põhivõrk ja selle sidemed Soome, Venemaa ning Läti põhivõrkudega (Saksa poole andmed)

: EVPV1944thumb.jpg (196.39 KiB) Vaadatud 7680 korda

1936a IV järgu tihendusvõrgu polügonomeetria punktide ja koordinaatide kaardist on kahjuks järel jällegi ainult thumbnail

: 1936polthumb.jpg (33.31 KiB) Vaadatud 7677 korda

1920-ndatel rajatud põhivõrgu punkt Nr.4 Haldja (Altja)

: pvp6.jpg (625.88 KiB) Vaadatud 7677 korda

1937a seinareeper

: pvp7.jpg (672.38 KiB) Vaadatud 7677 korda

www.militaar.net

Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid

Re: Sõjaväe topograafid ja kartograafid