www.militaar.net

Peaks täpsustama, kuidas lõhkeaines leviv lööklaine mõjutab kumulatiivjoa teket.

Pärast detonatsiooni käivitumist hakkab lööklaine front levima sfääriliselt väljapoole. Detonatsioonifronti iseloomustab süsteemi kõrgeim rõhk (kümneid gigapaskaleid), kuna lõhkeaine tahkis muutub hetkega kõrgsurvegaasiks. Detonatsioonifront avaldab tohutut survet kõigele, millega see kohtub. Kui front jõuab kumulatiivvoodrini, põhjustab see voodri kokkukukkumise ja materjali voolamise suunatud kõrgsurvejoana, mida tuntakse kumulatiivjoana.

Lööklaine energia suunamine voodri poole toimub lõhkeaine geomeetria ja selle täpselt arvutatud paksuse kaudu. See tagab, et detonatsioonifront jõuab voodrini ühtlaselt ja vajalikul kujul, minimeerides energia hajumist muudes suundades.

Kumulatiivlaengu kest täidab peamiselt strukturaalset rolli: see hoiab lõhkeaine ja voodri õiges asendis ning kaitseb neid mehhaaniliste kahjustuste eest. Kest ise kumulatiivjoa moodustamises otseselt ei osale ega mõjuta joa kuju ega tugevust, kui lõhkeaine ja vooder on õigesti paigas. Seetõttu võib öelda, et kesta roll on ainult süsteemi stabiilsuse tagamine, mitte kumulatiivjoa moodustamisse panustamine.

Kui sa asendad selle kestas lõhkeaine lihtsalt lõhkeaine tükiga, millele on puuritud sisse kooniline ava ja sinna paigutatud vasest koonus, siis läheb ju osa plahvatusenergiast valest suunas, sest ükskõik mis kujuga lõhkeaine plahvatab enda ümber igas suunas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 15:52 Kui sa asendad selle kestas lõhkeaine lihtsalt lõhkeaine tükiga, millele on puuritud sisse kooniline ava ja sinna paigutatud vasest koonus, siis läheb ju osa plahvatusenergiast valest suunas, sest ükskõik mis kujuga lõhkeaine plahvatab enda ümber igas suunas.

Plahvatusenergia läheb igal juhul kerakujuliselt laiali, sest ükskõik, mis kujuga ... (selle sa kirjutasid juba ise). Pole olemas sellist kesta, mis suudaks seda rõhku välja kannatada või olulisel määral tagasi peegeldada.

Sinu arusaam on vale järgmises osas: Mulle tundub, et sa eeldad, et kumulatiivjuga hakkab moodustuma siis, kui kogu lõhkeaine on muutunud gaasiks. Ehk siis sulle tundub, et lõhkealaeng toimib nagu pump surudes kumulatiivkoonuse pahupidi. See ei ole sinu isiklik tragöödia - selline pettekujutelm on paljudel.

Tegelikult hakkab kumulatiivjuga moodustuma siis, kui metall kohtub detonatsioonifrondiga ja seda siis, kui valdav osa lõhkeainest on veel tahke. Seda selle pärast, et detonatsioonifront liigub tahkes lõhkeaines ja kogu süsteemi kõige suurem rõhk on justnimelt detonatsioonifrondis. Ülehelikiirustel käivad asjad vähe teistmoodi, kui ideaalgaasiga alahelikiirustel.

On keegi teist kursis, kuidas või mille peale RPG sütik lahingasendisse läheb? Piisab drooni liikumiskiirusest?
Ma pean otsima materjale, peast ei mäleta, aga kahtlen hetkel, kas kaitsekorgi äravõtmisel RPG kohe "ärev" on. Vist ei olnud, tahtis mingit kiirendust.
Küll tean 40mm granaadi tööpõhimõttest ja kahjuks oskaksin ka siin teha "ärevad" granaadid droonil pillamiseks. Uudisena mõnele, et 40mm granaadi (koos oma kestaga) lihtsalt drooni alla riputamine ei tee pauku. Ei tee ka lihtsalt kestast väljatiritud granaat, teatud tingimused on tal veel vajalikud, et lahingasendisse jõuda.

Kjen1 kirjutas: ↑04 Dets, 2024 14:50

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 9:52 Jään endise seisukoha juurde, et suundlaeng ei saa olla suvalises topsikus ja selle korpuse tugevus (nn tagumine koonus) on kriitiline kumulatiivjoa moodustamisel.

Aa see virbel on ka tugeva kopsiku sees?
Pauku tegev sisu peaks olema 1,5 kilo heksogeeni segu trotüüliga.

Kopsik on plastist. Testpartii korpused olid 3D prinditud.

Siin moodustab kumulatiivi materjal, mis on woki panni kujuga ja läheb tilgaks

No vot! Ja tekib see kumulatiiv ka ilma igasuguse hirmtugeva korpuseta. Isegi plekist ei pea olema.

Teoreetiline küsimus: kui tahta et see muidu sfääri kujuliselt laiali paiskuda tahtva plahvatuse energia vales suunas raisku ei läheks, kas oleks abi, et näiteks kaljumäkke laengupesa puurida ja see kumulatiiv sinna sisse sobitada? Vai rikub mingi selles olukorras tekkinud kolmas jõud selle tilga ära?

Küsimus pole mitte "hirmtugevuses", vaid selles et plahvatuse suunas on korpus palju nõrgem sellest, mis on mittevajalikus suunas. Teatud suhtarvu korral läheb plahvatusenergia lihtsalt kergema vastupanu teed ehk sihtmärgi suunas.
Tugev võib olla ka plastmass.

mongol kirjutas: ↑04 Dets, 2024 23:28 On keegi teist kursis, kuidas või mille peale RPG sütik lahingasendisse läheb? Piisab drooni liikumiskiirusest?
Ma pean otsima materjale, peast ei mäleta, aga kahtlen hetkel, kas kaitsekorgi äravõtmisel RPG kohe "ärev" on. Vist ei olnud, tahtis mingit kiirendust.
Küll tean 40mm granaadi tööpõhimõttest ja kahjuks oskaksin ka siin teha "ärevad" granaadid droonil pillamiseks. Uudisena mõnele, et 40mm granaadi (koos oma kestaga) lihtsalt drooni alla riputamine ei tee pauku. Ei tee ka lihtsalt kestast väljatiritud granaat, teatud tingimused on tal veel vajalikud, et lahingasendisse jõuda.

TT relvadel läheb see tavaliselt tööasendisse kiirenduse mõjul ja saavutab tööasendi kuskil 30 m kaugusel relvast. Nähtav on see miinimum kaugusest.
Droonil kasutamiseks on selgelt vaja ikkagi kontaktset sütikut, mis on "terav" kohe või saab selle teravaks teha drooni lennus olles.

Kas sama ka MP miinidega pole?

Kilo Tango kirjutas: ↑04 Dets, 2024 16:03 Plahvatusenergia läheb igal juhul kerakujuliselt laiali, sest ükskõik, mis kujuga ... (selle sa kirjutasid juba ise). Pole olemas sellist kesta, mis suudaks seda rõhku välja kannatada või olulisel määral tagasi peegeldada.

Jajah, lõpuks lähebki - kasutatud raketist ei leita tavaliselt suurt midagi. Pean silmas lahinguraketti, mitte kipspead.
AGA igasugune sundplahvatamine põhineb sellel, et ühes suunas on plahvatusjõul lihtsam välja pääseda kui teistes suundades.
Näiteks lõhkeasjanduses kasutatakse plahvatusjõu suunamisel ekraniseerimiseks lihtsalt üksteise peale laotud liivakotte - plahvatamisel lendavad need mõistagi laiali, kuid efekt seisneb selles, et vajalikus suunas on plahvatusjõu väljapääs lihtsam kui ebavajalikes suundades ja plahvatuse suunamiseks piisab juba sellest.

Mis puudutab kestasid, siis üks nende tapjadroonide kasutus on vastase elavjõud, kus kasutatakse kildu. Seal on suhteliselt raske kest vältimatu. Või näiteks metallist haavlid ümber laengu (mis kaalu osas teeb sama välja). Seal pole kumulatiivi kasutamine mõttekas. Paljas lõhkeaine koos natuke drooni plastmasstükkidega erilist mõju ei oma.

Ja üks ehk padutsivilistile arusaamatu nüanss veel. Relvasüsteemi edu lahingus määrab tervik, kus taktikalis-tehnilised omadused on (vaid) üks osa. Selle asemel, et leiutada rätsepatööna mingeid laenguid (mis on vaja luua, katsetada, selgeks õpetada, laovarud luua jne), tuleks keskenduda elus järgi proovitud asjadele ja selle tulemusena vabanev ressurss kuluda taktika ja protseduuride väljatöötamisele, väljaõppele, laovarude loomisele jne - ehk selles kontekstis võib paar kilo kaalusäästu olla mitte eriti kriitiline faktor. Suur oht langeda vene militaarmõtlemise lõksu, kus mõningane eelis taktikalis-tehnilistes näitajates tagab loodetavalt võidu.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Dets, 2024 10:43

Kilo Tango kirjutas: ↑04 Dets, 2024 16:03 Plahvatusenergia läheb igal juhul kerakujuliselt laiali, sest ükskõik, mis kujuga ... (selle sa kirjutasid juba ise). Pole olemas sellist kesta, mis suudaks seda rõhku välja kannatada või olulisel määral tagasi peegeldada.

Jajah, lõpuks lähebki - kasutatud raketist ei leita tavaliselt suurt midagi. Pean silmas lahinguraketti, mitte kipspead.
AGA igasugune sundplahvatamine põhineb sellel, et ühes suunas on plahvatusjõul lihtsam välja pääseda kui teistes suundades.
Näiteks lõhkeasjanduses kasutatakse plahvatusjõu suunamisel ekraniseerimiseks lihtsalt üksteise peale laotud liivakotte - plahvatamisel lendavad need mõistagi laiali, kuid efekt seisneb selles, et vajalikus suunas on plahvatusjõu väljapääs lihtsam kui ebavajalikes suundades ja plahvatuse suunamiseks piisab juba sellest.

...

Enam ei viitsi vaielda. Trumm on järjekordselt oma "minul peab õigus olema" moodis ja siis ei aita miski.

Lihtsalt teistele lugejatele: suundplahvatus ja kumulatiivplahvatus on kaks sarnast aga erinevat asja. Ma olen siin seda kumulatiivplahvatuse erisust üritanud mitme eri nurga alt lahti seletada. Kui kellelegi peale kptn Trummi veel asi segaseks jäi, võin lahkesti edasi selgitada, aga praegu ei näe sellel lihtsalt mõtet.

Mis puudutab seda "uuesti leiutamist", siis jutt on 10k suurusest seeriatoodangust. Sinna võib panna sellesama RPG-7 koonuse koos lõhkeaine ja sütikuga. Lihtsalt ilma korpuseta, sest seda ei ole vaja (droonil juba on korpus).

Lihtsalt "ilma korpuse ja sütikuta" ei ole nii lihtne kui tundub. Laenguta ja laenguga drooni hoiustamisele on väga erinevad nõudmised näiteks. Laeng peab olema igal juhul kiirpaigaldatav ja ilma minöörioskusteta paigaldatav. Metallkestas laeng on palju lollikindlam ja ohutum, sest seda ei säilitata alati konditsioneeritud laoruumis, vaid see peab kannatama ka kuskil liivases kaevikus vedelemise välja.

Mul tõuseks rühmaülemana kõik ihukarvad püsti kui teaksin, et kaks reameest paigaldavad ilma kestata lõhkeainet kuskile. Millele ilmselt tuleb ka detonaator külge panna (neid ohutuse pärast koos ei hoita kunagi), kus võib tekkida staatiline elekter jne.

Ehk siis siin on väga palju esmapilgul märkamatuid nüansse veel peale plahvatusfrondi füüsika kaunikujuliste tarkuste.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Dets, 2024 12:36 Lihtsalt "ilma korpuse ja sütikuta" ei ole nii lihtne kui tundub. Laenguta ja laenguga drooni hoiustamisele on väga erinevad nõudmised näiteks. Laeng peab olema igal juhul kiirpaigaldatav ja ilma minöörioskusteta paigaldatav. Metallkestas laeng on palju lollikindlam ja ohutum, sest seda ei säilitata alati konditsioneeritud laoruumis, vaid see peab kannatama ka kuskil liivases kaevikus vedelemise välja.

Mul tõuseks rühmaülemana kõik ihukarvad püsti kui teaksin, et kaks reameest paigaldavad ilma kestata lõhkeainet kuskile. Millele ilmselt tuleb ka detonaator külge panna (neid ohutuse pärast koos ei hoita kunagi), kus võib tekkida staatiline elekter jne.

Ehk siis siin on väga palju esmapilgul märkamatuid nüansse veel peale plahvatusfrondi füüsika kaunikujuliste tarkuste.

Arusaadav. Sellisel juhul saab selle laengu ümber teha korpuse, mis on suurusjärgu võrra kergem, mis lihtsustab drooni sisse paigaldamist/fikseerimist ja mille eesmärk on seda kaitsta keskkonnamõjude ja tuhajuhanite eest. Mitte aga hoidma kogu seda kremplit koos min.600G-ga kiirendamise korral.

Tuletan veelkord meelde, et droonide puhul on iga kasuliku lasti gramm arvel, sest iga gramm (piltlikult) lisanduvat massi tähendab:
1. Suuremaid mootoreid
2. Suuremat voolutarvet (teisisõnu jämedamad kaablid, kopsakam jõuelektroonika, lisanduv jahutusvajadus)
3. Suuremat akut
4. Suuremat raami kogu selle kraami koos hoidmiseks

Antud puhul me räägime vähemalt kilosest plekktünnist, mis on praktiliselt mõttetu. Selle võib lasta tootjal asendada kasvõi samasuguse plastist korpusega, mille sisepinnale on elektri juhtimise tagamiseks vask sadestatud (et sütikult impulss laenguni jõuaks).

Drooni saab ka teha nii, et raam ongi RPG-7 rakett ja ülejäänu kinnitatakse klambritega selle külge. Propellerite poomid, propellerid, akumoodul, juhtmoodul. Olgem loovad.

Ma siiski hoiataks liigse jalgratta leiutamise katsete eest, tapjadroon kui relvasüsteem sõltub ka paljudest muudest komponentidest, massiline kasutus ehk enam vaidlusi ei tekita, toonitaks veel taktikat, väljaõpet ja logistikat (et selleks kasutuseks neid ka jätkuks ning see eelarvet vaakumisse ei veaks).

Kokkuvõtvalt üks detail strateegilises mängus eesmärgiga omandada selline hävitamise võimekus, et me suudaks vastast hävitada sellises tempos, et ta ei suudaks seda taastoota ning seeläbi tekitada usutav heidutus. Enam mingitest pisikestest NATO lahingugruppidest ja "Punastest joontest" ei piisa, vastast tuleb hävitada tempos, et ta mõistab võimatust sõjaliselt oma eesmärke saavutada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Dets, 2024 14:24 Drooni saab ka teha nii, et raam ongi RPG-7 rakett ja ülejäänu kinnitatakse klambritega selle külge. Propellerite poomid, propellerid, akumoodul, juhtmoodul. Olgem loovad.

...

Esiteks on tulemus ikkagi oma kilo raskem, kui ta võiks olla, sest quadkopteri raam kaalub mõnikümmend grammi. Teiseks on selle standardse RPG-7 moona rakendamisega minu teada ka see probleem, et see eeldab sihtmärgi tabamist siiski teatava nurga all teatava jõuga. Muidu see piesoelektriline sütik ei rakendu. Ukrainas olid pikka aega kasutusel lahendus, mis eeldas lihtsalt kahe traadijupi kokku puutumist omavahel. Mis imho on käitlejale mitu suurusjärku ohtlikum, kui see "paigalda laeng" operatsioon.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Dets, 2024 14:24 Kokkuvõtvalt üks detail strateegilises mängus eesmärgiga omandada selline hävitamise võimekus, et me suudaks vastast hävitada sellises tempos, et ta ei suudaks seda taastoota ning seeläbi tekitada usutav heidutus. Enam mingitest pisikestest NATO lahingugruppidest ja "Punastest joontest" ei piisa, vastast tuleb hävitada tempos, et ta mõistab võimatust sõjaliselt oma eesmärke saavutada.

Sellega saab ainult nõustuda.