2. leht 2-st
Postitatud: 24 Mär, 2011 10:02
Postitas FW Anton
prokurör kirjutas:No ma päris lähedal ei olnud,kuid sisuliselt oli väljas pea pool lennukit .Kõik need kolm tagumist tiiba ja jupp keret.Koht umbes keset järve rohkem nihkega Väluste poole.Ligikaudu selline joonte ristumine: Tamme paljand - Väluste oja, Leie - Õhne jõe suue.Enam - vähem nende joonte ristumiskohal,kui kaardil asi paika panna.Võin pisut ka eksida,kuna sõidan ise Limnoloogia jaama poolt peale.See oli mingi suure lennuki saba,kuna välja tõsteti seda pea pool päeva ja traktor vedas lõpuks ära.Mingi punase BMW autoga tegelane juhatas seal asja.Käis minuga ka vahepeal juttu ajamas ja juhatas kalakohti.Rohkem midagi lisada ei oska.
sinu kirjeldusest lähtuvalt oli see transpordi lennuk Li-2 mida ka mina kunagi oma kamraadidega otsimas käisin aga ei leidnud - vesi oli hirmus sogane, tuuker ei näinud kellagi käe peal vaadata. Punane BMW võib olla viide kunagi siin foorumiski toimetanud "vdreving"-le aga ei pruugi muidugi.
Postitatud: 30 Mär, 2011 8:43
Postitas tõnuv
http://www.saartehaal.ee/index.php?cont ... 4676&sec=1
Mina rääkisin Vahase taga lebavast IL 2-st, aga vaat mis välja tuli.
Postitatud: 30 Mär, 2011 8:55
Postitas FW Anton
Ajakirjanikud oskavad pidevalt puterdada, siin pole midagi imestada. Otsestel allikatel maandus Nowotny 11 meremiili Sõrvest Kuramaa suunas, ei oska seda kuidagi Abrukaga seostada. Samas tõstavad Norrakad pidevalt merest sõjaaegseid lennukeid välja ja neid on võimalik säilitada. Õige see, et õhu käes korrodeerumisprotsess kiireneb kordades, kuid seda on võimalik neutraliseerida. Mage vesi pole muidugi lahendus, selleks tuleb kasutada ikkagi keemiat.
Postitatud: 31 Mär, 2011 19:45
Postitas kashey
See on tõesti huvitav, et need lennukid seal Norras nii hästi säilivad. Meri on seal väga soolane. Vahest on põhjus selle, et kui midagi vette kukkub, teevad igasugused mereelukad sinna kohe lubjakihi peale.
Mida oskavad lennukispetsid õelda materjali kohta. Duralumiinium peaks sisaldama vaske, mis veekeskonnas kiirendab alumiiniumi hävimist. Kas duralumiiniumist tehti ainult vene lennukeid või oli see lennunduses üldkasutatav materjal?
Viimases Õuna raamatus on juttu, et samast materjalist G5 kaatreid pandi vette ainult operatsiooni ajaks ja pärast nühiti petrooli lapiga.
Konkreetsel IL-il on kõva ainult soomustatud osa.
Norrakatel konserveerimise võimalustega vist probleemie ei ole. Nägin Tirpitzi muuseumis 20 FLAKI. Seal oli leidmisest ka pilt, veepõhjast. Raud osa oli üleni korallidesse(kohalikud lubiloomad) kasvanud, ebamäärasest asjast turritas välja messing salv, mille põhjal objekt tuvastati. Raua rooste taandati ahjus vesinikuga tagasi metalliks ja relv nägi üsna kobe välja.
Postitatud: 31 Mär, 2011 21:10
Postitas Feeliks_Jalgraud
kashey kirjutas:. ...Raua rooste taandati ahjus vesinikuga tagasi metalliks...
-Ehk täpsustaksid?
Postitatud: 31 Mär, 2011 21:32
Postitas EOD
Feeliks_Jalgraud kirjutas:kashey kirjutas:. ...Raua rooste taandati ahjus vesinikuga tagasi metalliks...
-Ehk täpsustaksid?
Keemiliselt asi lihtne - rooste (Fe2O3) reageerimisel vesinikuga (H2) moodustub raud (Fe) ja vesi (H2O).
Aga mis saab metalli struktuurist? Rooste maht on alati suurem selle metalli mahust, millest see on moodustunud. Kui nüüd roostest hapnik eraldada, peaks rauasulamist detailid jääma ikkagi roostetamiseelsest erineva kuju ja käsnja struktuuriga.
Ega selle protsessi pilte või videosid kuskil näha pole?