www.militaar.net

hehe! Eks ikka sain..vastasin samati huumoriga

Kuid samas täiesti tõsine teema on püstitatud!
Kui mina teeks omale punkrit siis oleks see samati Betoonist ja kindlasti muretseks seda nn imekangast mida Eesti teadlased nuputasid,et soojusandurite vaateväljast eemale jääda.Muidu on ju lihtne punkrit avastada ja asjal kaob igasugune mõte kui järsku otsetabamus kaela sajab

Punkri ehitamise moodsaim tehnoloogia on, et kaevad hästi suure augu, valad selle ääreni betooni täis ja siis lõhud kangiga vajaliku suurusega ruumi sisse. Lihtne!

10 points!
Mis võiks siis olla tänapäeva punkri ehitus ja tema reaalne vajadus ehk kasutegur? Alfredi õpetus on ju asjalik ja ehk saaks geenidega kaasasaadud tarkusest ka mõni linnamees ilma erilise projektita samaväärsega hakkama - et ei tee kuival ajal sohu Küsimus - milleks? Hollywoodi staarid teevad paanikatubasid, rikkad Israeli juudid tuumavarjendeid jne.. Kõik need peegeldavad eelmainitute hirmusid kujuteldava tuleviku ees. Paraku ei tea me keegi, milline see tulevik saab olema. Igasugune varjend, punker, urg jms. kaotab oma mõtte, kui see ei ole varustatud piisava koguse (milline on piisav?) pikaajaliselt säilivate toiduainetega (need ei pea olema maitsvad, aga nad peavad säilitama teie elutegevuse) ja puhta vee varudega. Tuumasõja puhuks oli juba vene ajal nali valgest linast, niiet selle jätaks mängust välja, aga näiteks linnugripi muteerumisel ja üleilmse pandeemia puhkemisel võiks sellisest eraldatud kohast ju abi olla? Betoon muidugi ei aita ja kes see hull proovikski üle 40 tuhande ruutkilomeetrisel maalapil miljonit tšuhnaad pommiga taga ajada? Nii et vee küsimust esmaseks sättides - ostke hütt soosaarele ja vedage sinna kõike vajaminevat! Ehk saavad teist inimkonna säilitajad? Kui nii hullusti ei lähe, siis on vähemalt lootust pandeemiajärgsetel Riigikogu valimistel

ega sul läbi maapinna ei ole soojust näha... seda erinevust ei märka isegi parimad seadmed. Avastatakse hoopis nii nagu iraagis,,,, ukse avamisel ja ventilatsioonišahtidest väljub soe õhk või valgus ja seda on näha!

Sellest oli kunagi suur artikkel.

Soomlased lähevad sõjaajal kogu täiega maa alla. Mul üks tuttav on soomes alltöövõtja firmas, mis valgustab tunneleid. Ta rääkis, et seal on neid ikka tohutult viimasel ajal kaevatud, kahemõtteliselt kindlasti nagu nende maanteed mida saab lennukite maandumisrajana kasutada sõjakorral!

Iraq-is leiti relvaladusid ja punkreid hommikuti helikopteritega kõrbes lennates ja infrapunaga maapinda "scannides".Metall soojenes aeglasemalt,kui ümbritsev liiv.

või ka kiiremini? metall on liivast parem soojusjuht. seega soojeneb kiiremini. küll aga on variant, et peale päikeseloojangut, kui liiv jahtub aeglasemalt, jahtub metall kiiremini ja jätab "külmi" laike IR-kaamerasse.

ma mäletan just öiste lendude ajal tehtud pilte,,, kus on punkrite avausest (uksed/ vent)näha soojuskiirguse laike...

Tervist! Tean, et selline teema juba olemas, aga erilist abi sellest polnud. Niiet, teen uue.
Mõtlesime paari klassivennaga ehtada punkri. Võiks ta mahutada 2-3 inimest, hoida kuiva ja kui miski küttekeha sisse saab, siis ka sooja.
Soovitage ja rääkige kuidas ehitada. Kuidas need seinapalgid ühendatakse? Kas palkidevahele toppida mingit sammalt? Kuidas sissekäik teha? Kuidas teha katus? Kuidas saab teha seda ventilatsiooniasja, et ikka kuiv oleks?
Väike osa punkrist võiks ka maapinnale jääda, selline laskeava vms. (Ei midagi tõsist, nende väikeste lastekuulipüssidega sõjapidamiseks ).

Endalsama probleem olen 13a vana ja tahaks suvel klassivendadega lihtsama punkri ehitada. Aga sisustusd ei tea. mida põrandaks panna?. kuidas sisu välja nägi.

Kas ajad juba nii kehvad et valmistute metsavendadeks minema.Käige vendade VOIKADE juurest läbi ja nad peaksid oskama seletada kuidas seda ehitada.

Ei metsavendadeks just minema ei hakka, aga lahe ju oma kätega midagi valmis ehitada? Ja see põrandaasi oleks ja hea teada saada. Kas näiteks kevadel lumesulamisega ujuma ei hakka vms?

Ja väga oleks vaja teada kuidas üks väike ahi ehitada.

Ma mõtlesin kütmiseks kasutada sellist väikest plekkämbrit meenutavat pliidikest. Vanaisal kuuris vedeleb. Ei oska seda täpselt kirjeldada, aga sellel on küljes sang, nagu ämbril ja pealpool on vist mõeldud väikse söögi tegemiseks (pliidiraud justkui). seisab mingise kummalise aluse peal, nagu vana auto plekkvelg.

ise leidsin sihukes infot


1mm paksune must raud plekk. ukse poolse otsatüki alumine äär peab olema 3cm kõrgemal, et küdev pliit saaks ühku ja sellest avast saaks ka tuhka välja tõmmata. pliidi pealmine plaat on soovitatav teha 2mm paksusest plekk tükist. ääred keerata täisnurkselt alla 2,5cm laiuselt. Plekkid ühendatakse 4mm salapea neetidega või 3-4cm vahedega keevituspunkditeganii, et ühendatavad plekkid ei kõverduks. pidev keevisõmblus ei jäta paisumis ruumi pliidi osadele ja need kõverduvad kütmisel. keevitus kohad ei tohi olla karvased, see lühub käsi ja seljakotti pliidi kandmisel. talvepunkris maa all saab sellist pliiti ümbritseda väljaspoolt 8 tellisega püstasendis soojuse salvestamiseks. samuti saab pliidi alla asetada lapiti telliseid. Korstnatoru plekki paksus on 0,5mm. ülemises otsas on korsten 45 kraadise nurga all kõverdi. see on koos korstnaga pööratav tuule suunas, sädemed ei lenda otse üles ja vihm ei saja korstnast sisse. Pealmisele plaadile on ristipidi sisse pressitud 1cm laiused ja 0,3cm sügavused segmendikujulised ristlõikega sooned 5cm vahedega. ahju külgplaatidele samasugused sooned aga püstsuunas. samuti otsaplekkile korstnapool. need sooned on tugevduseks ja kõverduse vältimiseks. plekki paksus on 1mm. plekktorust korsten, samakujuline aga läbimõõt 1cm ja mitmest jupisd koosnev samuti 0,5mm plekkist ja MINGIT SIIBRIT EI TOHI OLLA. KÄRVATE VINGU KÄTTE ÄRA.

Kas siis sellest lingist ei piisanud, et aru saada kuidas sisustus välja nägi. Ka on ahju pilt näha.
http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... php?t=1662

Lisaks tasub kuulata ka endise metsavenna Alfred Käärmanni sissitegevuse ja metsavenna käsiraamatu lugusid. Seal ka kirjeldatud nii punkriehitust kui ka pliidi tegemist.
http://www.nommeraadio.ee/meediapank/jarjejutud/alfred/

Ahi tuleb keevitada
Mõte on heal teil mudugi..jõudu.