www.militaar.net

Antud sündmus peaks ka olema Kadrina kandis juhtunud. Täna läks meelest uurida, vabandan. Püüan homme meeles hoida.

Tarmo Männard kirjutas: Mingil talus peetavale sünnipäevapeole sadasid metsavennad sisse ja keerasid torud rahva poole.
Antoni röögatus "Ära kurat lase, ma olen jahuveskist" oligi viimane, mis enne pauke kõlas. Tulistati huupi ja ilma valikuta. Lisaks rääkis vanatädi, et tegemist olnudki lihtsalt hullunud relvaomanikega, kelle hingele olla lõpuks kogunenud 83 inimelu.".

On alles lugu ja tegelikult sündinud, kuid selle sündmuse asjaolud olid teistsugused. 12.1.1946 peeti Virumaal Undla vallas Metskülas "Metsavahi" talus suurelt peremehe sünnipäeva. Juhuslikult läks talust mööda metsavend Ago Vall, kes kutsuti sisse ja lauda. Järgmisel päeval hakkas seltskond just pidu lõpetama, kui külla tulid läbiotsijad ja 4 NKVD-meest ka pidutallu. Dokumentide kontrollimise ajal ütles Vall, et tema omad on teises toas mantli taskus ja läks ühe nkvd-istiga sinna, võttis aga mantlitaskust püstoli ja tappis. Siis võttis tapetu automaadi ja jooksis tagasi esimesse tuppa, kus seisis laskevalmis automaadiga teine nkvd-ist. Vall tulistas kaks-kolm pikka valangut ja nkvd-ist sai surma. Samas toas aga oli veel ka sünnipäevalisi ja tulemus - kolm neist suri kohapeal ja üks hiljem haiglas. Vall ise jooksis edasi ukse peale, kus teda tulistas väljas olnud kolmas nkvd-ist automaadist ja tabas rikkuvalt Valli automaati. Sellepeale tappis Vall ta püstolilaskudega ja jooksis metsa. Neljas nkvd-ist varjas ennast tulevahetuse ajal ja põgenes siis lähedasse sõjaväeossa, kust saadeti külla tank ja 20 sõdurit, kes aga midagi enam ei leidnud. Vall ise tabati 1953 ja lasti maha 1954.
Mida sellest asjast arvata? Igatepidi sitt lugu. Ilmselt Vall, kes oli küll väljaõppinud ja rindekogemusega soomepoiss, lihtsalt kaotas kriitilises olukorras närvid ja avas pikalt sihitu tule. Vanatädide jutud on aga harilikult ikka harilik "oral history", kus tegelikule sündmusele aegade möödudes kleepub külge üha rohkem kuulujutte, väljamõeldisi, unustamisi-valestimäletamist ja lausa rahvaplära. Ja veel, kõik need jutud, et mõni metsavend olevat pikast metsas olemisest pääst segi pööranud ja siis koletuid tükka teinud, on ju psüholoogiliselt täiesti tõenäoline ja usutav. Aga kas KEEGI teab kasvõi ÜHTE konkreetset taolist juhtumit (nimed, kohad, daatumid)?

selge on, et Vallil polnud TAHTLUST kõrvalisi tappa. ennekõike päästtis ta enda nahka t-iblade käest. jah - asi väljus kontrolli alt aga mõte jääb ikka sellesse raami, et tal puudus tahtlus. see ka otsustab. meeldib see meile või mitte aga kehtib vanasõna: "kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad"

01.10.1947-Saaremaa Pärsama valla Paju küla volinik Feodor Mets tapeti eriti võikal kombel,kui ta parajasti Kuressaare tshekaast pealekaebamast naases.Kehast leiti kuusteist noahaava,ära olid lõigatud suguelundid.Passi,jalgratta ja poolsaapad olid tapjad mälestuseks võtnud.Mets oli tshekaas muuseas rääkinud,et Ilp ähvardas teda ohjeldamatu kitsepanemise ja kommaritele pugemise eest karistada.

Eks selle metsavendade laskeoskusega oli ka kohati nagu oli. Mul oma vanaema õde (eriliselt vastik vanamutt) oli peale sõda ühe kolhoosi esimees. Metsavennad üritasid kahel korral - esimene kord kui see inimene oli keset põldu, sajakonna meetri kaugusel metsaäärest, kust lasti ja teinekord lausa paarikümne meetri pealt praktiliselt liikumatut inimest, mõlemal korral vintidega. Arvake ära kas saadi pihta

caudillo kirjutas:Antud sündmus peaks ka olema Kadrina kandis juhtunud. Täna läks meelest uurida, vabandan. Püüan homme meeles hoida.

Sa mõtled Kiku külakaupluses juhtunut?

valdo kirjutas:

caudillo kirjutas:Antud sündmus peaks ka olema Kadrina kandis juhtunud. Täna läks meelest uurida, vabandan. Püüan homme meeles hoida.

Sa mõtled Kiku külakaupluses juhtunut?

ei, see millest ma alguses rääkisin.
rääkisin eile oma õpetajaga. Enda kurvastuseks tuli tõdeda, et see memm on kutu ja tema ei teadnud sellest kohast ka midagi.. täiesti masendav. Oleks tõesti tahtnud teada, kas seal oli midagi või ei.
Aga Valdo, ehk olete hea ja räägite sellest Kiku kaupluse juhtumist, pole kuulnud sellest miskit.

01.10.1947-Saaremaa Pärsama valla Paju küla volinik Feodor Mets tapeti eriti võikal kombel,kui ta parajasti Kuressaare tshekaast pealekaebamast naases.Kehast leiti kuusteist noahaava,ära olid lõigatud suguelundid.

Teine võimalus, et talle tehti seal ülekuulamisel ära, siis visati laip metsavahele inimestele hirmutamiseks.

Kolmas võimalus, et sionistid tegid või vabamüürlased!!!!

ei usu et ülekuulamisel-Mets oli ise kommar ja läks vabatahtlikult üles andma Paju küla puskariajajaid ning metsavendade käsilasi(tema jutu järgi terve küla).
vihje vabamüürlastele oli mõeldud minu mõnitamiseks ja jäägu see ppp südametunnistusele.
küll aga pole tegelikult ju kindel,et just Ilp Metsa tapmises osales-suurem osa raskeid kuritegusid pandi tollal Saaremaal toime punaväelaste poolt,üksvahe tegutses Kuressaares koguni punasõdurist sarimõrvar,kes pussitas seitset naist.
oli see tapja kes oli,Metsale oli selline saatus juudatöö eest paras palk.

metssiga kirjutas:

Tarmo Männard kirjutas: ..............................................................
Aga kas KEEGI teab kasvõi ÜHTE konkreetset taolist juhtumit (nimed, kohad, daatumid)?

Ära sattu äärmustesse. Mõrvareid ja muidu pätte või lolle oli ja on eestlaste seas samuti. Loodetavasti lihtsalt vähem. Fakte
Umbes 50 aastal lasti maha Viljandist 12 km kaugusel Välgita vallas Laane talu perepoeg ainult mootorratta röövimise eesmärgil. Tapjad olid umbes 18 aastased paar km eemal elavad poisid.
60 või 61 aastal tappis eestlasest naine mainitud Välgitast umbes 7 km põhja pool Aimlas noore tüdruku. Tapmise põhjus , soovis varjata, et sai tüdruku kaudu kätte tüdruku isa 3% obligatsioonid.
Muidu lollide tegudeks võis olla tõesti mõne uusmaasaaja kommunistiks pidamine ja tapmine. Sellise tapmise õhutajaks võis aga olla väga hästi julgeoleku agent.

Minu ema vanemad tappis Orajõe vallas,paar päeva enne sakslaste tulekut,kohaliku Kaitseliitlase poeg,kes varjas end venelaste eest metsas.Asi pandi toime puht isikliku vihavaenu alusel.Maha jäid neli last.Ema oli 14.a.,vanem vend 16.a.,noorem õde 8.a. ja noorem vend 7.kuune.Vanaisa oli Teiva ja vanaema Sepp.Ahto

Minu küsimus eelpool käis ikka metsavendade kohta, nii-et pole mõtet üles lugeda mingeid suvalisi kriminaalkuritegusid, nagu ants431 tegi. Ja kordan veelkord üle - mitte keegi pole esitanud mitte ühtegi juhtumit, kus metsavend, pikast metsasolemisest peast soe, mingeid seletamatuid ja põhjuseta tapatöid oleks teinud.
ahtoo esitatud lugu 1941. aastast on märksa tõsisem asi. Kuid Riigiarhiivis ega inimkaotusi uurinud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel pole andmeid taoliste nimedega inimeste surma kohta. Kui asi ikka õige, tuleks teatada inimkaotusi uurivale Indrek Paavlele (indrekpaavle@hot.ee). Kedagi ei tohi unustada.

Esitan ühe näite, kuidas mõne inimese poolt mäletatakse ja levitatakse jutte metsavendade kuritegudest (siin, loodetavasti arusaadavatel põhjustel, ilma nimedeta). Nimelt lasti maha üks mees koos kogu perega, pääses ainult parajasti kodus mitteolnud perepoeg. Tema arvamusel tapeti pere selle eest, et metsavendadele ei antud leiba (mis olevat üldse talus puudunud). Riigiarhiivis olevad dokumendid ütlevad, et pereisa oli punaaktivist ja külavolinik (volinikud olid igas külas kogu Eestis, aga kui palju neist siis maha lasti?) Lisaks sellele vahutab mees tänini, kuidas ta ikka metsavendi vihkab. Muidugi, veri on paksem kui vesi, kuid miks vihata KÕIKI metsavendi, aga mitte konkreetselt teo toimepannud mehi (kuna pealegi on teada, kes seda tegid - hiljem arreteeriti ja said surmanuhtluse).

Metssiga`le
70-ndate algul, kui püüti kinni üks viimaseid metsavendi, oli see peast soojaks minek just selle kinnivötmise pöhjuseks. Nimelt mees metsaserval nägi kahte kolhoosimeest traktori juures viina viskamas. Üks neist siis märkas pöösa vahelt piiluvat habemikku ja kutsus karmil häälel, et - mees, kui bandiit ei ole, siis astu ligi ja pane kah löuatäis. Vaat, selle peale läks vösa varjust piilujal pea keema ja hakkas üle keema, sest ju siis see pea sest pikalt peitmisest juba nii soe oli. Panigi ühele kohe paugu ära ja sellel mehel jäi lonkski kurku kinni (ja see enam kunagi makku ei jöudnudki). Teine aga pääses neljakäpukil mätaste vahel vingerdades pakku, päästjaks törkepadrun püstolis PP.
Hiljem korraldati selle tulemusena muidugi suur püüdeoperatsioon ja nii see lugu löppes.
Juhtus see lugu 1972-74. Lôuna-Eestis. Aega on palju mööda läinud. Ei oska enam täpsemalt kirjeldada.
Miks ma seda sja nii kernasti tean. Aga nimelt seepärast, et just sellel momendil, kui see toimus, olin mina parasjagu piirkonnavoliniku kabinetis, kus arutati minu ebaseaduslikke relvade ja laskemoona omamise fakte. Ja kuna telefoniköne piirkonnavolinikule kestis oma 20 minutit ning kostis erutatud inimestelt väga valjusti, siis sain ka mina kogu informatsioonist praktiliselt 100% osa.
Kuid lugu iseenesest peaks nagu väga täpselt klappima esitatud nöuetega. Noh, et peast soe jne.