www.militaar.net

Huvitavad pildid. Tänud Estoloog!

Kindlasti on õige ja viimane aeg kirjutada laskurkorpuse "tõeline2 ajalugu. Hr Laar pidavat ka järgmise raamatu just laskurkorpusest kirjutama. Nii, et tõesti, kel lähedasi vel elus on, las aga heietavad - lindile, paberile, kuhu iganes, peaasi et mitte korstnasse


Siin eespool Kruuda kirjutab, et on pilte, kus eesti ja vene lipp on koos Toompeal. ma kardan, et need pildid, mida silmas pead, on hoopis aastast 1940. Minu teada 1944 a selliseid pilte ei ole. (kuigi kes teab).

Ja muidugi, kes tahab lipust lugeda, võib minu poolt varem viidatud linki vaadata: http://kultuur.elu.ee/ke484_punaolevik.htm See on üks allikas.

Lisan siia, et pildid, kus Toompeale punalippu heisatakse, on kindlalt lavastatud. Selles ei kahtle vast keegi.


Laskurkorpus Kuramaalt tagasi Tallinnas

Vaevalt et liikursuurtükkide meeskonnad vallutatavasse linna sisenevad kinnikaetud torudega
Ju need ikka hilisemad pildid on.

Oliveriga täitsa päri. Kui oleks olnud kasvõi mingit infot selle kohta, et on reaalne lahingkontakti oht, siis poleks küll torudele kotid peale jäetud? Tuleb välja, et enne Tallinnat peeti tiba lahingut, siis kaeti hoolitsevalt kahuritorud presentkatetega, et jumalapärast tolmu sisse ei satuks ja sõideti "fašistide pesasse". Arvestades ka seda, et vahetult enne oli tee peal väikest kontakti olnud. Ja vaevalt, et ka dessandi liikmed oleks soomusel rõõmsalt külitanud. Olles suurepäraseks märklauaks.

Estoloogil mõte väga hea. Ega Haapsalus pole neid taate eriti jäänud. Võib juba kahe käe sõrmedel üle lugeda. See puudutab just neid mehi, kes asusid teenima enne 1944 a. mobilisatsiooni. Minu majas elab üks vahva vana, sõjaaegne korpuse leitnant (praegu 83 aastane), teenis ühes allüksuses Rudolf Tähega, tulevase NL kangelasega. Osales Eesti vallutamisest, võttis osa Saaremaa dessandist, Kuramaa lahingutest. Tuleb vanaga rääkida. Mõistus vanal täitsa korras.

Krizzi pilt on juba ajast, kui L-korpus tuli marsiga Kuramaalt Tallinna.

Lisasin eespool oma teksti paar tsitaati juurde.

Lembit Pärnast hakatud ka ilupilti maalima. Ei tea miks sellise elulooga mees pidanuks 44. a. hakkama Tallinna kaitsma marodöörluse ja vägistamiste eest. Oleks keegi vastu hakanud oleks Tallinn maatasa tehtud nagu märtsis...


Nõukogude armees 1922-1965

Internatsionaalne Sõjakool ((1924)
Frunze-nim. Sõjaväeakadeemia (1934)
NSVL Kindralstaabi Akadeemia (1938)

1938-1940 NSVL Kindralstaabi Akadeemia õppejõud
1940-1941 8. armee staabiülema asetäitja
1941 laskurkorpuse (?) ülem
1941-1942 armee (?) staabiülem
1942-1945 249., hiljem 7. Eesti laskurdiviisi, 1942. aasta septembrist Eesti laskurkorpuse komandör

Kindralleitnant (1943)
Sõjateaduste kandidaat (1939)
NLKP liige (1921)

Kindlasti ei olnud Pärn meie ohvitseriideaaliks, kuid olen märganud, et isegi pagulased ei ole tema kohta halvasti öelnud. Reeglina teda aktsepteeritakse ja nagu öeldakse, teised olid ju veel hullemad - Lombak, Allikas, Paulman, Aru jms.

Abramis kirjutas: Lembit Pärn

1940-1941 8. armee staabiülema asetäitja
1941 laskurkorpuse (?) ülem
1941-1942 armee (?) staabiülem
1942-1945 249., hiljem 7. Eesti laskurdiviisi, 1942. aasta septembrist Eesti laskurkorpuse komandör

Lihtsalt tähelepanu juhtimiseks. Pärn tegi Eesti üksusi juhtima tulles oma karjääris tegelikult sammu tagasi. 1941 ta juba oli korpuse ülem, läks sealt armee staapi. Oli väidetavalt väga pädev staabiohvitser ning oleks eesti üksuste komandöriks tulemata teinud ilmselt palju paremat karjääri.

Kusjuures ta tuli algul diviisikomandöriks, milline koht oli allpool tema tärne. Teise diviisi ning korpuse moodustamisel sai koha, mis vastas tema tärnidele. Aga veetis aasta tagalas, mis võttis kindlasti vähemaks ordeneid rinnapeal ning karjäärivõimalusi tulevikuks...

Ja korpuse mehed peavad temast lugu, parteilisest kuuluvusest hoolimata...

Lihtsalt märkusena, mitte midagi üldistavat väites

Ja korpuse mehed peavad temast lugu, parteilisest kuuluvusest hoolimata...

Kas sellist karjääri oleks saanud üldse sellel ajal armees teha ilma parteilise kuuluvuseta.

Ikkagi, ka määramine korpuse ülemaks, tähendas kõrgemale ohvitserile, kes teenis armee sattabiülemana, on ilmne tagasiminek. Tavaliselt armee staabiülema kohalt mindi juba armeekomandöri ametikohale, või siis juba hea staabitöötajana rinde staapi, kus kindrali ametikohti jalaga segada ja häid staabitöötajaid alati vaja. Seda eriti Pärna puhul, kellel oli nii tugev haridus, kui ka piisavalt suur ja ka edukas staabitöö kogemus. Pealegi, polnud Pärn sooritanud enne suuri prohmakaid, mis juhtusid sõja algperioodil paljude tulevaste suurte väejuhtidega. Pigem oli siin tegemist sellega, et tegemist eestlasega, kellesse suhtuti kahtlusega, mis siis, et tegemist Venemaa-eestlasega.

hugo1 kirjutas:

Ja korpuse mehed peavad temast lugu, parteilisest kuuluvusest hoolimata...

Kas sellist karjääri oleks saanud üldse sellel ajal armees teha ilma parteilise kuuluvuseta.

Pidasin silmas seda, et lugu peavad nii parteisse kuulunud kui mittekuulunud mehed

Seda "CV"-d vaadates oli ta Eesti korpuse diviisikomandöriks minnes kindralmajori auastmes (kindralleitnant 1943). Kindralmajor ja diviisikomandör polnud sugugi alla tärne, meenutamegi kasvõi seda kindralmajor Panfilovit, kes 1941 sügistalvel Moskva all viimseni vastu pani (sobivamat üldtuntud näidet ei tule meelde)

Viimaste uuringute pöhjal on Panfilovi diviisi väidetav vastupanu vaid müstifikatsiooniks osutunud.

Arvan, et eelpoolmainitud auastme mittevastavust ametikohale nimetades peeti silmas reaalsete vöimete mittevastavust ametikohale, sest tavaliselt edutatakse vastvale ametikohale n.ö. ette. S.t., et ametikoha auaste ongi esialgu körgem, kui see reaalselt on. Ehk, et armee staabiülema ametikoht on oma tähtsuselt ja kohalt karjääriredelil körgemal, kui diviisiülema oma, kuigi ametikoha auaste vöib olla sama.

Selge siis

"Meie Tee" oli ajakiri (ilmus 1931-1983). Ja 1940. a suveni välis-eesti, hiljem pagulasajakiri. See on oluline vahe.

20., 21. september 1944 Tallinn, Toompea
Eesti Elu Videod 20 Sep 2006 Vaado Sarapuu

http://www.eesti.ca/movies/ARUVALD.wmv? ... 00b84db8ec