www.militaar.net

noh, teema surnud jah? keegi pole ikkagi vastanud, et kas hiiumaal oli tol ajal mingisugunegi militaarne organisatsioon?

Kahjuks ma ei mäleta enam raamatut kust ma seda lugesin aga hiiumaa oli sel ajal nii hõredalt asustatud et seal ei toimunud mitte midagi. Loeti saaremaa ääremaaks.

Hiiumaa on rahuarmastav riik, erinevalt mõnest teisest... -- nagu nt Saaremaast või Eestimaast. Hiidlased pole käinud "organiseeritult" Rootsi-, Läti-, Vene- ega muid maid rüüstamas .

Küsimus foorumikaaslasele corvusele:
mida arvad Valipest?

istorik kirjutas:Küsimus foorumikaaslasele corvusele:
mida arvad Valipest?

Just. Seitsmekümmnendate lõpus oli veel kindlasti tee viitki püsti: Valipe maalinn.

Võtsin väikese lõigu Pühalepa valla kodulehelt, ehk nad ei pahanda:
Sõites Heltermaalt mööda maanteed Suuremõisa poole jõuate läbi Aruküla Pühalepa kiriku lähistele. Seal osutab teeviit Valipele. Seal on oletatava maalinna ase, mida tähistab juba kaugelt silmahakkav männisalu. On näha kindlusliku ehitise müürijäänused, trepikäigud ja kaevu ase.
Kindlustatud kohana on Valipet mainitud 16. sajandi algul. 16. ja 17. sajandil paiknes siin ka sadam. Praegune veesügavus Valipe lahes on kõigest 0,5 kuni 1 meeter.

http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.ph ... &Itemid=50

Tänud corvusele sisuka vastuse eest!
Eks Valipe olegi üks suur küsimärk, et millega ikkagi tegu? Konkreetsetest allikatest on minu käsutuses kunagi "Eesti Looduses" ilmunud artikkel Uno Hermannilt Valipe kohta, kus allikateks Hupel, Johansen, Laid ja Ruswurm. Ning Vallipää vasall- linnuse väliuurimiste aruanne aastast 1974. Selle dokumendi alusel võib öelda, et muinaslinnusest mingeid märke ei leitud kuid XVIsaj. ehitatud kindlustatud punktist küll.
Tsiteerin viimast lehekülge:
Kuna ülalkirjeldatud hoonejäänus pakub vasall- linnuste uurimise seisukohalt huvi ning on ilmne, et siin on mingi kindlustatud kohaga tegemist, siis vajaks küngas põhjalikumat uurimist, et välja selgitada:
1. kindlustuste iseloom ning täpne suurus
2. põhiplaan
3. kaitseehituste iseloom hoone põhjaküljel
4. vanus

Samas piirkonnas on mõned sajandid vanema rajatisena (ilmselt XIII sajandi teine pool) on ka Pühalepa kirikul nagu muudelgi varajastel gooti kirikutel olnud kaitseotstarve.
Kunagised käigud seintes, mis viisid võlvi peale, või vähemalt nende jäänused peaks säilinud olema.

Vallipää aruande on tellinud ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, teostajaks Vabariiklik Restaureerimisvalitsus. Juhataja Saks, peaarhitekt Aluve, projekti juhataja Joonsaar, peainsener Sandberg, objekti autor Tamm. Dok. originaal asub Muinsuskaitseameti arhiivis.

Hiiumaa lähedalt möödus oluline kaubatee soome lahte. Seetõttu oli põhjapool elamine ohtlik. Elati varjatult, koeri ei peetud, tuld tehti ainult öösiti. Teine lugu oli lõuna-kagu Hiiumaaga, kus olid viljakad maad ja saaremaa silmaga näha. Päris kindlasti olid väinamere ääres püsielanikkond, kes märgutulega märku andis igast sisenejast hari kurgust või soelast, sest saaremaa tagalat oli vaja valvata. Väiksemaid kindlustuste jälgi on väinamere äärsel hiiumaal mitmeid. Lisaks valipäle, vaemla jõe suudmes, kassaris, hanikatsil, käinas. Ja ükski hansakogede kimbatuse kirjeldus saaremaa UUES sadamas ei lähe vastuollu, selle toimumisega ntks käina lahel, kust oli mitu väljapääsu. Samuti võttis kohaliku laevastiku kohalejõudmine mitu päeva aega, mis ülerahvastatud saaremaal kuidagi imelik oleks.
Vanema ajaloo üle pole mõtet tülitseda, mõnus on teie mõtteid lugeda ja kaasa mõelda

Nõustun, et need polnud kindlused varbola või lõhavere mõistes. Rohkem ehk vahitornid.