www.militaar.net

Vastus küsimusele on selles, et maailma esimene aarialasest kosmonaut oleks teinud reaalselt Saksamaa võimaluste juures midagi Shepherdi suborbitaalse lennu sarnast.
Selleks, et teha Gagarini lendu (või isegi Sputniku), oli vaja kaugelt võimsamat raketti, võimsamaid mootoreid ja ägedamat põletusainet.

Arvestades NSVL mahajäämust sõjatehnoloogias 40ndatel on NSVL kosmoseprogrammi (ja laiemalt raketiprogrammi) käekäik kuni kuukulgurite maandamiseni sulaselge ime.
Tegelt ka vedamine, et USA ei tahtnud alguses auru kulutada (lõpuks said inimesed Kuule ka, venelastel lõppes siis mõistus otsa).
Aga mine sa tea, võibolla vähema suure partei segamiseta oleks nad selle vene kuuraketi ka tööle millalgi saanud?

Kui siis termosfäär võtta juba "kosmoseks" siis selle piiri olid "VAUd" juba suutelised ületama. Aga eks see "KOSMOS", et kus kohast ta algab, olegi segane...

"Vaudel" oli piisav energiavarustus, et tõusta 80 km kõrgusele, kuid ebapiisav selleks, et saavutada kiirust, mis on vajalik kasvõi ühe ringi tegemiseks ümber maa kuskil 200 km kõrgusel (kus aparaat peagi ära põleb, "orbital decay").

Selsamal põhjusel on tänapäeval 10 000 km lennukaugusega ballistiline rakett üsna pisike võrreldes orbitaalkiiruseks võimelise kosmoseraketiga. Topol-i suurusklassi raketti pole ka täna võimalik mahutada energiat esimese kosmilise kiiruse saavutamiseks, veelvähem oli see 1944 võimalik. Kui see oleks, siis lendaks täna ICBM vajadusel 2 ringi maakerale peale.

Et orbiidile saada peab kiirus olema 27400 km/h. Vostok1 saavutas 28260 km/h ja ameeriklaste Mercury-Redstone vaid 8245 km/h.

Mis tähendab, et tehnoloogiliselt oli ameeriklaste rakett selle A-9/A-10 tasemel, kiirus tiba üle 2 km/sek.
Venelaste raketitehnoloogia oli 60ndatel jänkidest peajagu üle. Ameeriklaste tehnoloogia oli piisav venelastele tuumapommide kraesse poetamiseks, aga mitte orbiidile minekuks.
Kipun (ilma mingi allikata, isiklik arvamus) arvama, et Braun on teemas rohkem visionäär ja müügimees, peakonstruktor ongi üldiselt selline kontseptsiooni ja koordinatsiooni peal.
Näib, et venelased tegid sõjajärgsel Saksamaal natside kolahunnikus põhjalikumat tööd ning vähem kära ja võimalik, et tegelikud tegijad said vahest venelaste saagiks?
Kombineerituna venelaste enda teadustöö, punapartei toetuse ja NSVL piiramatute ressurssidega tehtigi see ime teoks.
Mõni saksa mees oli võibolla pärast pettunudki, kui kõik rääkisid onu Braunist.

No seda ma nuputangi, et kui ameeriklased oma Mercuryt kosmoseraketiks loevad siis võib selleks ka Vaud lugeda Defineerimise küsimus

Põhimõtteliselt - eeldusel, et A-9/A-10 oleks saadud piisavalt töökindlaks (mida ei saadud isegi lihtsama V-2ga), siis võibolla 40ndate keskel oleks sakslased selle suborbitaalse lennu ära teinud.

Muidu see saksa raketiprogramm oli paras raha põletamine, statistiliselt tappis iga V-2 rakett umbes ühe inglase.
Kehvema cost/kill suhtega asja annab ikka otsida. Isegi läbikukkunud vene Pe-8 pommitaja võis parem olla.

Seda küll. Kui ma netis tuhnisin siis jäi silma, et Vaud neelasid aastas raha sama palju kui pool aastasest tankide tootmiseks mõeldud papist...

Laiakas kirjutas:No seda ma nuputangi, et kui ameeriklased oma Mercuryt kosmoseraketiks loevad siis võib selleks ka Vaud lugeda Defineerimise küsimus

Mercury pole kosmoserakett.

A modified Redstone missile, mated to a Mercury capsule, successfully carried Alan Shepard, the first American astronaut, into space on May 5, 1961.

On May 5, 1961, Shepard piloted the Freedom 7 mission and became the second person, and the first American, to travel into space. He was launched by a Redstone rocket, and unlike Gagarin's 108-minute orbital flight, Shepard stayed on a ballistic trajectory—a 15-minute suborbital flight which carried him to an altitude of 116 statute miles (187 km) and to a splashdown point 302 statute miles (486 km) down the Atlantic Missile Range. The Mercury-Redstone Launch Vehicle, designed for NASA's Project Mercury, was the first American manned space booster.
Noh, ameerikamaalased ise nagu ikka peavad seda jurakat selleks

Laiakas kirjutas:Seda küll. Kui ma netis tuhnisin siis jäi silma, et Vaud neelasid aastas raha sama palju kui pool aastasest tankide tootmiseks mõeldud papist...

Mis viib mõttele, et kui oleks see raha, mis igasugu "isamaapäästmise" projektidele kulutati palju maisematele asjadele pandud, oleks ehk tulemus ka teine olnud. Igatahes oli nende Vaude sõjaline efekt praktiliselt olematu kui mitte vastupidine soovitule. Aga eks tagantjärele tarkus ole alati see, mis ta on.

Puuduliku ressursi puhul pole muud teha, kui kulutada asjadele, mis tapavad ühe dollari, metalli kilo vms piiratud ressursi kohta võimalikult palju vastaseid.
Täpselt sama printsiipi peaks rohkem järgima ka Eesti riigikaitses, nii imelik kui see ka pole.
Eestis oleks ilmselt parima EUR/kill suhtega asi, mida osta üldse annab - tuumamürsud 155 mm haubitsatele.

Kapten Trumm kirjutas:Puuduliku ressursi puhul pole muud teha, kui kulutada asjadele, mis tapavad ühe dollari, metalli kilo vms piiratud ressursi kohta võimalikult palju vastaseid.
Täpselt sama printsiipi peaks rohkem järgima ka Eesti riigikaitses, nii imelik kui see ka pole.
Eestis oleks ilmselt parima EUR/kill suhtega asi, mida osta üldse annab - tuumamürsud 155 mm haubitsatele.

No ei anna ju Eestile osta tuumamürske. Sul ikka päris omapärane huumorisoon. Pealegi Venemaa külje all väikeriigina tuumarelvaga žantažeerima võib hakata ainult viimane idioot või inimene, kes on oma rahva määranud kollektiivsele suitsiidile.

Miks santazeerima?

See poliitiline nüanss tegelikult ei kõiguta majanduslikku tõsiasja, et tõenäoliselt on üks parima EUR/kill suhtega asju.
Arvatavasti järgmine või üks järgmiste hulgas on termobaarilised relvad või hulk kättesaadavat lõhkeainet, lõhkamisvarustust ning vastavat väljaõpet (A-stan, Iraak).
Gruusia sõda nt näitas, et suuriigi ideoloogia järgi kalli raha eest rajatud soomusbrigaadid olid seal armees üks üsna kehv EUR/kill suhtega asi.

Ok, vahet pole, läheb offtopicuks - lihtsalt aegajalt tundub, et meilgi kipuvad taolised ämbrid tee peale, milles natsid raketiprogrammis kolistasid.

Hahaa, a veel kasulikum KILLsuhe oleks ju juba bioloogiline relv, mis siin peenutseda Tolle gramm paljuneb ju ise

III Riigi raketiprogramm jäi väheefektiivseks, kuna rakettidel kasutati konventsionaalseid lõhkepäid. Kui oleks valmis saadud neile rakettidele sobiv tuumalõhkepea, oleks olukord olnud teine. Sõja lõpuni oli ju jutt, et kohe-kohe on valmis saamas imerelv, mis sõja käiku muudab. Palju selles oli propagandat ja palju tõtt?

Eks see kolmanda riigi tuumaprogramm on paljuski vist arhiivides luku taga?
Muidu populaarteaduslikest allikatest on olnud aru saadav, et saksa tuumateadlased läksid tupikteed mööda ja nende loodud lõhkemisvõimeline pomm olnuks raudteevaguni suurune - st tollaste vahenditega mitte kohale toimetatav.

Tegelikult oli ka jänkidel üks tupiktee jalge all - uraanipomm, mis Hiroshimale heideti.
Tegelikkuses oli märksa praktilisem implosioonitüüpi plutooniumipomm, mille tooraine oli hõlpsamalt hangitav (toodetav), kuid mille lõhkema panek oli keerukas (seda tehakse plutoonikumikeha sisse suunatud plahvatusega).