Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[Leo]

Unto ja Juhani kirjutavad asjast. Lasu heli saab maskeerida summutit kasutades ja positsiooni valides. Kui on aega, siis voib ehitada ka valepositsiooni, mis vastase tähelepanu ja tuld saab, kui snaiprid eemalduvad. Vastu lastakse kindlasti, kui positsioon avastatakse ja voidakse ka hakata läbi laskma snaipri arvatavaid asukohti.

Kas järgi minnakse, oleneb olukorrast. Kui lastakse rännakul olevat voi laagrit kokku pakkivat yksust, näiteks miinivaritsuse käigus, siis pigem ei minda järgi, vaid lastakse vastu ja eemaldutakse. Kui snaiper laseb vastase lennuvälja, lao voi suurema laagri pihta, siis ilmselt saadetakse patrullid välja snaipri neutraliseerimiseks, sest kogu laagrit ei saa kiiresti evakueerida. Hakatakse agressiivselt perimeetrit patrullima ja mineeritakse voi voetakse vaatluse alla snaiprile sobivad positsioonid. Metsa sisse pigem ei ronita, sest seal on oht snaipri kaitsegrupi relvade voi miinide otsa sattuda.

Vastane ei ole rumal, neil on snaipritega palju kogemusi. Laager, ladu voi staap proovitakse rajada nii, et snaipril on minimaalselt sihtmärke. Soomukid kolmnurka voi nelinurka välisperimeetriks, nende taha telgid, et telgis magajad saaksid ohu korral kiiresti soomuse taha varjuda. Soomuse torud väljapoole kattuvate laskesektoritega ja relvad on 24 h mehitatud. Keskele kehvema kaitsega väärtuslikumad tagala- ja staabimasinad. Staap ja juhid mitte kunagi telki, vaid soomukisse voi kivist/betoonist hoonesse. Pyytakse leida selline koht, kus lähima vaatluse ja tule eest varjatud kohani jääb mitusada meetrit, s.o. väljaspool käsirelvade tuleulatust. Eestis selliseid platse vähe, kus vosast vosani voi kynkast kynkani kilomeeter. Pehme pollu peale laagrit ei tehta. Kui on tähtis objekti, siis pannakse välja varjatud positsioonidel eeljulgestus vastase lähemise märkamiseks ja mineeritakse peamised lähenemisteed. 4-5 inimest, k.a. radist häire andmiseks ja pioneer voivad vahetustega passida mitu ööpäevad. Laagri sees on valmis MPd voi haubitsad kaudtulega toetamiseks, kui eeljulgestus midagi märkab voi hakatakse yle jooksma.

[ruger]

Huvitav videoõppematerjal, mida viib läbi USA armee reservistide laskemeeskond. M14EBR-RI on relvaks. Sellest videoõppematerjalist(FUNshootVideo kasutaja all) on õppimist palju. Soovitav vaatematerjal kõikidele, kes täpsuslaskuriks M14-TP2-ga õpivad või vähegi täpselt lasta tahavad. http://www.youtube.com/watch?v=8rLfYLM48Ms

[vk1]

Vastane ei ole rumal, neil on snaipritega palju kogemusi. Laager, ladu voi staap proovitakse rajada nii, et snaipril on minimaalselt sihtmärke. Soomukid kolmnurka voi nelinurka välisperimeetriks, nende taha telgid, et telgis magajad saaksid ohu korral kiiresti soomuse taha varjuda. Soomuse torud väljapoole kattuvate laskesektoritega ja relvad on 24 h mehitatud. Keskele kehvema kaitsega väärtuslikumad tagala- ja staabimasinad. Staap ja juhid mitte kunagi telki, vaid soomukisse voi kivist/betoonist hoonesse. Pyytakse leida selline koht, kus lähima vaatluse ja tule eest varjatud kohani jääb mitusada meetrit, s.o. väljaspool käsirelvade tuleulatust. Eestis selliseid platse vähe, kus vosast vosani voi kynkast kynkani kilomeeter. Pehme pollu peale laagrit ei tehta. Kui on tähtis objekti, siis pannakse välja varjatud positsioonidel eeljulgestus vastase lähemise märkamiseks ja mineeritakse peamised lähenemisteed. 4-5 inimest, k.a. radist häire andmiseks ja pioneer voivad vahetustega passida mitu ööpäevad. Laagri sees on valmis MPd voi haubitsad kaudtulega toetamiseks, kui eeljulgestus midagi märkab voi hakatakse yle jooksma.

sellistest sihtmärkidest näevad vist suurtükiväelased märgi unenägusid....

[oleeg]

Vastane ei ole rumal, neil on ...

Vastane ei ole rumal, kuid vastaste hulgas on rumalaid ja vaid veel rumalam ei kasuta nende tegevust ära.

Vastase idealiseerimine ei tõsta kellegi moraali... Ideaalset vastast ei eksisteeri... Eksisteerib vastane, kes väärib austamist vastasena. Austamist ja ei enamat. Vastast austades austatakse talle vastu astuvaid mehi ja nende tegevust.

Mis vastasel olemas on, seda võib pähe õppida tehnikaülevaadetest. Ei aita. Aitaks ehk miski muu, kuid... Seda nimetatakse mõtlemisvõimeks.

terv
o

[Leo]

See oli näide, kuidas tegutseda. Reaalses olukorras tegutsetakse, nagu osatakse ja suudetakse. Jackpotte satub harva ette ja siis on suur oht, et näed, kuid eriti midagi teha ei saa, sest sihtmärk on väljaspool laskekaugust vms. Suure sihtmärgi korral on alati kasulikum tellida kaudtuld, sest 1 miin teeb rohkem kahju, kui 1 kuul.

Snaiprite puhul räägitakse palju vastase ohvitseride hävitamisest, kuid reaalselt on sihtmärkide nimekiri palju pikem ning järjekord muutub vastavalt olukorraga. Soomukite vastu on snaiprid suhteliselt kasutud, seega tasub keskenduda voitlejatele. Kui meie oleme kaitses, siis on vajalik tabada ryndajate ohvitsere ja radiste ning tulejuhte, sest esimesed juhivad lahingut ja teised koordineerivad koostööd ning kolmandad suunavad kaudtuld meie hävitamiseks. Rynnates on oluline maha suruda vastase vägevamad relvad, ohvitserid jäetakse rahule ja keskendutakse KK ja MP meeskondadele, samuti RPGd kildgranaadiga ja 30 mm granaadiheitjad tuleb maha suruda. Sissid lasevad koerajuhte, kui jälitajatel on koerad. Miinivälja julgestavad snaiprid lasevad pioneere, kui need on nähtavad, jne. Vastase tulejuhid ja snaiprid on alati tähtsad sihtmärgid.

Arvestades EKJ väikest haubitsate ja miinipildujate hulka, siis ei ole meie kaudtuli vastasele suur oht, sest seda lihtsalt ei jätku tagalasse. Eks soltub rohkem sellest, kumma poole lennuvägi on vägevam. Eestil lennuväge ei ole. On teoreetiline lubadus, et teised riigid häda korral aitavad. Mida meie 1 155 mm haubitsapataljon ja 1 122 mm haubitsapataljon kriisi ajal tegema hakkavad, mina ei tea. Ilmselt pommitavad peamisi pealetungisuundasid, kuni venelaste lennuvägi ja vastutuli meie pataljonid purustab voi meil laskemoon otsa saab. 155 mm lahingkomplekt on suurusjärgus 40 lasku relva juures ja heal juhul sama palju laskemoona-autos, mis on molemad soomustamata, nii et tule alla sattudes on väga kehvasti. Kaitseliidu tulejuhte ei teenindata isegi Kevadtormidel, sest on tähtsamaid sihtmärke. Seega saab KL lahingkompanii arvestada ainult sellega, mis on olemas ja kaasas, parimal juhul see on 3 MPd ja nende laskemoon.

Ma ei ole kursis kahurväelaste unenägudega, kuid kirjeldatud sihtmärk oleks kindlasti tähtsuselt esimeste hulgas, kui parasjagu aega ja laskemoona on.

Eile uudistes näidati Kuperjanovi pataljoni 120 mm MP patarei lahinglaskmisi täislaenguga (see on siis tulejuhi andmetel lennuajaga kuni 45 sekundit), kus tulekäsk oli stiilis - "Jalaväeryhm poolkinnisel maastikul, neutraliseerida!". Taustal näidati patarei kogupauku. Mis te arvate, mitu miini saaks kulutada 30 vastase hävitamiseks, kui iga 120 mm MP lahingkomplekt on suurusjärgus 80 miini?

Link on: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=55352

Esimesed MP lasud tavaliselt ei taba, seal oli ka näha tulejuht, kes teatas, et 50 paremale ja 100 yle, ehk siis sätitakse relvasid ja lastakse uuesti, sest neutraliseerimine=tekitada niipalju kaotusi, et vastane ei suuda lähimad 24 h aktiivselt tegutseda. Vaevalt nad SA pataljoni koosseisus sama teeksid, sest 1 miini kaupa pole erilist efekti poolkinnisel maastikul=puude vahel, sisuliselt voib vastase ryhma ehmatamiseks ka 1 miini lasta 50 paremale ja 100 yle. Minu varem kirjeldatud suuremate sihtmärki laseks 120 mm MP patarei kindlasti ja laseks palju. Votame arvesse, et vastane reeglina ei tegutse alla pataljoni, kyll on voimalik, et antakse väiksemaid yksuseid tagalavooride, ladude ja staapide kaitseks, sest ka MBT ryhm koos 2-3 IFV ryhmaga oleks eestlastele raske sihtmärk otseseks ryndamiseks. Kui aga onnestub tagalaveokid voi ladu hävitada, siis soomus kaua ei madista ilma kytuse ja laskemoonata.

[Juhani Putkinen]

Ma ei ole kursis kahurväelaste unenägudega, kuid kirjeldatud sihtmärk oleks kindlasti tähtsuselt esimeste hulgas, kui parasjagu aega ja laskemoona on.

Ka mina ei tea midagi kahurväelaste unenägutest.

Kui Eestil on nagu nii lubamatult vähe kahurväge, pole korralikut õhutõrjet ja kahurid on järelveetavad, nii Eesti kahurvägi ei tohi teha pauku väheväärtusliku sihtmärgi (nagu jalaväerühm) pihta - ei tohi reeta oma positsioone. Seega tava kaitseliitlastest territoriaalüksus ei saa loota, et ta kunagi saaks tuletoetust kahurväelt.

Kui snaiper ei suuda oma jahimehe instikte vaos hoida ja jää paugutama oma positsioonile rohkem kui ühe lasu - siis ka temal on raske eemalduda elusana oma positsioonilt.

Kui vaenlase kolonni varitsetaks kuulipildujate ja "Kustidega", on jälle raske eemalduda väheste oma kaotustega.

-----

Kui aga sissid teevad kolonnile miinivaritsuse distantslõhkeseadmetega nad saavad tekitada vaenlasele märkimisväärseid kaotusi ja on võimalus endal ellu jääda teostama järgmist varitsust.

Muidugi õhkija on pidanud eelnevalt hästi ette valmistama oma eemaldumise. Jälitajate jaoks on vaja eelnevalt paigaldada lõkse mida ta siis aktiveerib eemaldudes. Nii saa ka jälitajatele tekitada kaotusi ja nendelt hoogu maha võtta.

[vk1]

ega ma ei mõelnudki eriliselt ironiseerida, vaid arvan, et selline laager on ikka pigem sissivastane positsioon, kui tavasõtta mõeldud. üks partii kobarmoona (kas siis lennuk pillab või suurtükivägi saadab terviseid) ja terve üksus hävitatud.....

[Unto Pulkkinen]

Vastane ei ole rumal, neil on snaipritega palju kogemusi. Laager, ladu voi staap proovitakse rajada nii, et snaipril on minimaalselt sihtmärke. Soomukid kolmnurka voi nelinurka välisperimeetriks, nende taha telgid, et telgis magajad saaksid ohu korral kiiresti soomuse taha varjuda. Soomuse torud väljapoole kattuvate laskesektoritega ja relvad on 24 h mehitatud. Keskele kehvema kaitsega väärtuslikumad tagala- ja staabimasinad. Staap ja juhid mitte kunagi telki, vaid soomukisse voi kivist/betoonist hoonesse. Pyytakse leida selline koht, kus lähima vaatluse ja tule eest varjatud kohani jääb mitusada meetrit, s.o. väljaspool käsirelvade tuleulatust. Eestis selliseid platse vähe, kus vosast vosani voi kynkast kynkani kilomeeter. Pehme pollu peale laagrit ei tehta. Kui on tähtis objekti, siis pannakse välja varjatud positsioonidel eeljulgestus vastase lähemise märkamiseks ja mineeritakse peamised lähenemisteed. 4-5 inimest, k.a. radist häire andmiseks ja pioneer voivad vahetustega passida mitu ööpäevad. Laagri sees on valmis MPd voi haubitsad kaudtulega toetamiseks, kui eeljulgestus midagi märkab voi hakatakse yle jooksma.

VAENLASE LAAGRI HÄIRIMINE

Leo kirjeldas vaenlase laagri struktuuri ja tegevust hästi.
Lakendikul vaenlase õhu-, vaatlus- ja tulevõime juba kaugele on talle eelis.
Metsas need eelised tulevad kompenseerituiks, kunas mets kattab allakaalukast kerge jalaväge.
Eestis lakendiku ümbruses on ligikaudu kõikjal metsa või põõsastiku snaipride varjumiseks.
Kuidas snaipri paarid/kolme mehe patrullid (ma eelistan 3 mehe patrulleid) võiks efektiivselt häirida ja põhjustada kaotuseid vaenlase laagris?
Siin on üks kirjeldus, kuidas see võiks toimuda.
On siiski kolm snaipri paari või patrulli.
Nendeil on andmeside vahendid või raadiojaamad omavahelise side jaoks.
Tegevusalad on kolm ringi sektori.
Tegevus on peamiselt objekti luured, aga aegajalt paar pauku ja eemaldumine.
Lisaks need võiks juhtida miinipilduja tult objektile.
Aga tulistamine toimub koordineeritult eri suunilt niimoodi, et ei kõik samaaegselt.
Paukude järgi eemaldumine ja hiljem tagasi teisele positsioonile.
See tegeb objektil ebakindlust, hirmu, halvamist ja ka kaotuseid.
Sellemoodi objekti on võimalik pidada tule all terve ööpäeva kella ümber.
Ma arvan, et eelmine laagri olukord on tavaline vaenlase kallaletungil riigi alale.
Leo on tark taktikas ka ja ma palun, et ta ja muud ka võiks arendada edasi seda taktika mudeli.

[Lupus]

KAs kellegil on kogemust sellise snaipripüssiga nagu FR-F2(üllatus ,aga selliseid relvi on meil mõned isendid olemas). Kui keegi on siis palun jagage oma kogemusi .

[rbl]

Kevad on käes aga kuhu see Pauli Salo snaipriraamat jäi?

[wolfgang]

Kaunis uroodne vint see FR-F2. Eitea miks on äge raud thermally ära shieldida? Mis sihikuga sa Lupus neid näinud oled?
Kuidas lasta on? Jalad on kole originaalselt külge pandud. Mulje jätab, et Citroen DS disainer sai ülesande snaipri vint teha, kahasse Picassoga.

[EOD]

Eitea miks on äge raud thermally ära shieldida?

Et raua kuumenemisel selle kohal tekkivat õhu värelust vältida, mis vähendab sihtimistäpsust.

[Medusa]

Vaene emakeel, mõne mehe postitust tuleb kaks korda lugeda, enne kui aru saab.

No mis siis, et püssi välimus natuke teistmoodi on. Relv nagu relv ikka, teeb ära mis vaja.

[Lupus]

Olen näinud nii pikkade Hawke sihikutega kui ka mingite lühikeste juppidega. Ise kasutan õppes Hawke sihikuga püssi. Püss on hea pole midagi öelda . Optika vajab vähe rohkem tundmaõppimist.

[Leo]

Mis allüksuses need prantsuse snaipripüssid hetkel tabelrelvastuses on? Enne olid Scoudis, kuid sinna tulid uued relvad juba mitu aastat tagasi.

Salo raamat on hetkel kirjastuses, räägitakse maikuust, kui Kevadtormiks ilmub, on hästi.