www.militaar.net

Üks õige militaarmudelist ei kohku tagasi mingite teele seatud takistuste ees:
Ta suudab ka pühapäeva hommikul väga vara tõusta.

Kui meri on jääs aga jääteed ei ole veel avatud, leiab taiplik militaarmudelist muud võimalused saarele jõudmiseks.



Tulime nii, et lausa jälg jäi maha.


Luureandmete hilisemaks analüüsimiseks jäädvustas rindefotograaf olukorra II ilamsõja aegse digifotoaparaadiga.


Varem piiritsoonis käinud inimesed tundsid peagi ära Kuivastu sadama.


Vaatamata sellele, et Kuressaare linnuses hirmuäratavalt kummitas asuti siiski ekspositsiooni üles seadma.




Õnneks leidus meil vaenlase tagalas omasid.



Voina voinoju, no obed davai vovremja!
Kringel söödud, lahingmeeleolu kohe hoopis teine.
Aitäh pagaritele!


Veelkord tubli tagalateenistus.


Õhujõudude ülevaatus vastava teema spetsialisti poolt.


Peaaegu kõik see mees. Levar jõudis juba uuele ülesandele siirduda.


Väga rahumeelne dessant oli. Linnus jäi ilma vähimagi vigastuseta omale kohale.


Ka linnuses toimuv pandi purki. Kui rindeoperaator saab lindid (mitte kuulipilduja lindid) kasutuskorda näete ehk teiegi kroonikat.


Toomas

Oleme siis ka laias maailmas

http://www.postimees.ee/?id=210025

Pildireportaaz siis ka tulemas !

Mehed tublid olete. Au ja kuulsust ainult teile.

Tubli töö. Lähen kindlasti näitust vaatama ning võtan pere kaasa ja viidan meedliva päeva Saaremaal.

lugupidamisega

Kaido

Tore dessant oli, tükike Kuressaaret õhkus fanatismist ja enamus meestel oli kuidagi kummaline läige silmis. Kuressaare lossi kelder võeti kiire tormijooksuga ja täideti ühtlase mudelikihiga. Vastupanu ei osutatud, 5 kolonn juba ettevalmistused teinud
Minu seebikarpi mahtus sedapuhku kolm plõksu
kena karbihunnik ülespanijaid ootamas:
http://album.ee/node/21993487/50140011
FW Anton üritab oma kogu vitriinidesse mahutada, etteruttavalt võib öelda et ei mahtunud
http://album.ee/node/21993489/50140011
Ja siin uurib tarkade klubi vitriini, et kas äkisti saaks kuidagi......
http://album.ee/node/21993485/50140011

Levar
PS. Ja lisaks sooviti veel tänusõnu edasi anda imemaitsva kringli eest.

Meie Maa lugu on siis siin: http://www.meiemaa.ee/index.php?content ... rtid=33805
Oma Saares ilmub lugu kolmapäeval, Kadi raadios on homme keskpäevatunnis väike lõik ja Postimehe lugu, millele Blitzkrieg viitas oli Oma Saare eelmise nädala loost maha viksitud. Ja siis muidugi see Saare- ja Hiiumaal ilmuv Nädalalõpp, mida pühapäeval lossis jagasin.
Oleme juba üksjagu tähelepanu saanud ja näitus pole veel avatudki.

Hea on vaadata kui mehed koos midagi hingega teevad.Samas reklaam hobile missugune!Jõudu edaspidisteks tegemisteks!Kuressaarde sattudes astun näituselt kindlasti läbi.

Invasioon õnnestus igati! Reegel "häid lambaid mahub ühte lauta palju" toimis igati ning pärast mõningast arupidamist leidus lahendus kõikidele probleemidele. Lisan ka omalt poolt pildialbumi näituse ülespaneku mingist staadiumist.

http://nagi.ee/photos/FWAnton/sets/246143/

Tekkis küsimuseke, et kas neid tutvustavaid silte oleks võimalik ka teistel huvilistelt kuskilt saada?

Sildimajandusega tegeles vaoinas, kõige targem oleks selle küsimusega vist otse tema poole pöörduda...

Vägagi kordaläinud nädalalõpp, kus hobitegevus ja perega väljasõit õnnestus hästi ühendada. Kivist võlvidega keldris oli muidugi eriliselt lahe olemine ja näituse ülespanek laabus.
Ehk tuleks veidi uurida siltide majanduse tagamaid. On arusaadav, kui vead tulid Kristjanil sisse (aega vähe, tööd palju) Kui aga sealtpoolt oli asi korras ja raha võeti osalt poolikute ja puuduvate lehtede eest, siis võiks neile sellest ka kuidagi teada anda?
Aga usun, et see asi jääb ikkagi pigem pisiasjaks üldise hea tunde juures. Mainitud kringlil oli selles osas muidugi oma osa.

Mis aga puutub Meie Maa loosse, siis seal minu nime all kirjutuga juhtus jällegi see, mis minu ja ajakirjanike vahel mõnel korral varemgi juhtunud. Kuidagi oskan neile sellisel kujul juttu vesta, et hiljem loetu mitte päris see pole, mida öelda tahtsin. No makiga härra juhtus mulle lähenema just siis, kui maitsev kringitükk just põses sügavalt mõtteisse olin jäänud, aga see ei ole vabanduseks:) Igatahes päris nii, nagu artiklis kirjas ma seda ei rääkinud, aga see on juba pigem pisiviga:)

Kk

Panen siis omaltpoolt ka paar meeleolukat pilti



Pidulikumad hetked




ja lubatud meeleolu



Lennukeid peate ise vaatama minema

Mis aga puutub Meie Maa loosse, siis seal minu nime all kirjutuga juhtus jällegi see, mis minu ja ajakirjanike vahel mõnel korral varemgi juhtunud. Kuidagi oskan neile sellisel kujul juttu vesta, et hiljem loetu mitte päris see pole, mida öelda tahtsin. No makiga härra juhtus mulle lähenema just siis, kui maitsev kringitükk just põses sügavalt mõtteisse olin jäänud, aga see ei ole vabanduseks:) Igatahes päris nii, nagu artiklis kirjas ma seda ei rääkinud, aga see on juba pigem pisiviga:)

Seda ei juhtunud ainult sinuga. Ka minu jutt polnud kirjapanduna päris see mida rääkisin. Aga lohuatda võib sellega, et see on meie meedias tavapärane, et sõnu ja fraase asetatakse teise konteksti, et tekiks mingigi pinge või skandaalike, muidu ei müü ju. Olen ise sellise stiiliga palju aastatid kokku puutunud mistõttu vahepeal isegi ignoreerisin ajakirjanike.

Ma ei kujuta ette, kas Toomas täna üldse lossist tulema saab, sest tema perfektsionism teatud teemades on kõikehõlmav. Igatahes, täna pealelõunal lossist väljudes jäi seis juba kaunikesti kaunim, kui pühapeval ent Toomas koos Von Mannsteini ja muuseumimeestega jäid veel vitriinide ja fotode ülespanemist lõpetama. Klaasist vitriinikatted võimaldasid enamiku vitriine tõsta nii, et mudelid ei asu enam "kausi põhjas" vaid vaataja tasapinnal. Efekt paremuse poole on meeletu. Eks homme telekast(Reporter, AK) ning ehk kellegi fotodestki paistab. Lisaks seinale paigaldatavad lisafotod ja muu visuaalne lisa annavad näitusele tervikpildi. Igatahes poetas Toomas kohati, et "ta hakkab vaikselt rahule jääma ja suurem pinge hakkab ehk kaduma ning asenduma suure rõõmuga hästiõnnestunud üritusest". Minu poolt müts maha Toomase ees(!), loomulikult ka mudeliehitajate(!) ees, sest ka mina tundsin täna lossist lahkudes mingisugust kummalist õnnelikku küllastumistunnet fantasiliselt tehtud mudelitest ning lisaks veel veidike kadedust, et ise ei oska midagi nii rabavat teha.

Eks see ole tavaliselt korraldaja saatus - poe või nahast välja aga valmis peab saama! Aga ühinen igati kiidusõnadega!