www.militaar.net

Küsiks arvamust, kas värskelkogetud õppuse põhjal saab öelda, et õppus täidab oma eesmärke nagu üksuste lahingvõime hindamine, kaitseliitlaste motivatsiooni tõstmine, kultuurivahetus...jms?

Siin näen ma teatud kitsaskohti. Minu teada ei ole Põhjakonna õppus Tallinna maleva aastaplaanis. Seega pole kindlaid allüksuseid, kes seal osalema peaksid. Paar kuud enne õppust hakatakse asjaga tegelema stiilis "kel on aega ja viitsimist osaleda" ja eks õppuse kätte jõudes ole näha, keda ja kui palju kokku tuli. No mis üksusest ja tema lahinguvõimest me sellise komplekteerimise juures räägime? Virukatel on kindlasti asjad nii nagu peab, st. osalevad kindlad allüksused, mitte mingid suvalised kokkuklpositud banded. Eks muidugi osalesid ka Tallinna allüksused võimalusel oma õige nime all ja sinna reaalselt kuuluvate meestega, kuid need rühmad tundusid olevat max. 50% komplekteeritusega. Põhjakonn on teie, virukate, suurõppus, millel edukaks osalemiseks näete te kõvasti vaeva, see on teie aasta highlight. Tallinna maleva puhul see nii ei ole. Kui Põhjakonnal osalemiseks nähtaks umbes samas stiilis vaeva nagu Kevadtormiks valmistumisel, siis oleks asjal hoopis teine jume. Oleks juba aegsasti teada, milliste allüksustega välja minnakse, mehed teevad omale selle nädalalõpu vabaks, korraldatakse väiksemaid kontrollõppusi, planeeritakse piisavalt vahendeid jne. Praegu asjad nii ei ole ja asi toimub suht "hei- hopsti" meetodil.
Motivatsiooni tõstab üks korralik paugutamine keskmisel kaitseliitlasel päris kindlasti! Minu endaga on natuke teistmoodi. Eks ole elus saanud juba natuke paugutada kah, oluliseks on muutunud need korralduslikud ja juhtimise nüansid: allüksuse formeerimine, varustamine ja komplekteerimine, juhtide pädevus ja juhtimisahela toimimine jne. Kui need asjad logisevad, siis ei paku ka paugutamine erilist rahulolu.
Mis puutub kultuurivahetust, siis... vastased kahjuks peale endex´it omavahel ei kohtu, üksteist nähakse vaid läbi püssisihiku. Ega ma ei tea ka paugust, mismoodi seda läbikäimist parandada, aga kui nii suur hulk mehi juba koos on, siis võiks mingi ühine suur rivistus a´la "vastasvõistkonnale- Elagu!" ja peale seda supisöömine ju olla? Noh et vastaspoole meestel tekiks võimalus söömise ajal muljeid vahetada ja juttu ajada. Kõige aluseks saab olla ikkagi omavaheline suhtlemine. Väljapoole organisatsiooni (aga muidugi ka mitteosalenud liikmetele) enda näitamiseks on korraliku video meisterdamine ilmselt üks parimaid teid. Sihtgrupile ju meeldib action, mida Põhjakonn pakub ohtrasti - vaja see vaid "purki püüda." Värsket treilerit vaadates tundub, et virukad on siinkohal taas head tööd teinud, tulevikus oleks vaja veel ka vastaspoolega koordineerida, et ikka mõlemalt poolelt videopilti oleks. Ootame pikka videot! Sellisd mõtted siis vastu ööd.
P.S. Eelpool pakutud malevkond.ee lehel oli osalenud allüksuste reast täiesti teenimatult välja jäetud pioneerirühm, samas oli ära mainitud ühe võitlejaga esindatud võitlusgrupp .

P.S. Eelpool pakutud malevkond.ee lehel oli osalenud allüksuste reast täiesti teenimatult välja jäetud pioneerirühm, samas oli ära mainitud ühe võitlejaga esindatud võitlusgrupp .

Nõmmekatel pioneeridega kerge rivaalitsemine?

Mis puudutab aastaplaani, siis ma käin välja, et suruge altpoolt üles, et see pandaks üles aastaplaani ka Tallinnal, see õppus ei saa olla meie õppus, kui pole vastast.
Keegi ei ütle, et põhjakonn 6.0 ei võiks toimuda näiteks järvamaal v Tallinna all, kõik on teostatav, me ei pea raamides mõtlema.Polügon on risti rästi läbi käidud niigi juba, minule isiklikult pakuks küll huvi kohtuda kuskil mujal ja vabalt ka mingil muul aastaajal.
mõtlemiseks võiks võtta.
Näiteks kohtuda talvises tuisus ja pakases Järvamaal oleks juba tõsine väljakutse, varustus muutub raskemaks läbi riietuse+suusad/kelgud jne.

Kevadtormi ja Põhjakonna omavahel võrrelda ei saa. Kevadtorm ei saa asendada Põhjakonna.

Kevadtorm ei ole isegi mitte kaitseliitlaste jaoks. Kaitseliitlased on seal nagu kellegi kasulapsed, kellegi armust.
Kevadtormil ei jõutagi üksikvõitleja või jagude tegevuse ja ettevalmistatuse hindamiseni. Suurimaks väljakutseks on seal motoriseeritud rännak, kas üksus jõudis kohale ja kuidas paikneb.
Kevadtormi hindamismeetod tingib selle, et enamus auru läheb vile peale ära: rõhutakse protseduuridele või käsu õiges järjekorras andmisele.

Ise olen kuus korda kevadtormil käinud (enamasti vabatahtlikuna) ja alati olen seal lihtsalt päevade kaupa vahtinud. Tihti olen mõelnud, et miks nad ei teinud selle asemel lihtsalt kaardiharjutust - säästaks palju raha ja inimeste aega.


Põhjakonn on osalevate kaitseliitlaste jaoks ja hindab tegevuse tulemuslikkust. Pole üldse tähtis mis järjekorras ja milline käsk anti...
Hinnatav on kas üksus on üldse olemas,milline see üksus on ( TT rühm, MP) kas saab oma relvadega hakkama (ksp-d töötavad, kustid lasevad), kuidas üksus varustatud on (nt kiivrid ja killuvestid annavad boonust, erinev laskemoon), kuidas üksikvõitlejad jao koosseisus lahingut läbi viivad - tehnilised oskused, kuidas rühmad omavahel koostööd teevad, milliseid erialavõimekusi on ja kasutatakse (pioneer, med jne)...
Kusjuures hinnangu võimekusele annab koheselt vastaspool kui nad lahingus kokku põrkavad.

Enamasti arvatakse, et Põhjakonn on Viru maleva õppus aga nagu ma juba kirjeldasin, siis kutsusid selle ellu Tallinna, Järva ja Viru maleva vabatahtlikud, seega siis ikkagi ühisõppus. Lihtsalt Viru malev oli esimene kus malev hakkas seda õppust toetama. Mujal, mulle tundus, tehti vastutegevust.

Paugutamine ei ole PK-l põhiline. Lihtsalt kui lahingepisoode läbi mängitakse, siis kaasnevad sellele paugud. Pauk peab käima ikka õige koha peal ja õigest relvast. Aga kui tahad vastasele ikka oma tahet peale suruda siis seda tehakse kasutada oleva tulejõuga ja siit kasulik teadmine, et seda tulejõudu peab olema, kaasas kandma ja ka jooksvalt täiendama.

See, kas KL üksus Kevadtormil vahib või mitte, sõltub vist kõige enam konkreetsest malevast, et kas kaader on viitsinud tegevust organiseerida.
See, mis organiseeris Tallinna malev enda omadele KT2013 ei saa kuidagi molutamiseks nimetada. Pigem oli tempo isegi ülearu kõrge tükati - juba harjutuse alguses kõndisid vennad püstijalu tukkudes ringi.

Minu rumal ja subjektiivne arvamus on seejuures, et tõenäosus, et reaalses elus tuleb tegutseda Põhjakonna rutiinis on oluliselt kõrgem kui KT rutiinis, kus ettevalmistused käisid pea aasta aega ette.

ma ei taha, et keegi arvaks, et hunnik vabatahtlike sai metsa all kokku ja ajuvabalt lihtsalt täristas, kuhu juhtus.KT on omad miinused ja plussid,kuid minu meelest tuleb põhjakonnal eriti hästi välja asjaolu, et kontakt on pahatihti etteaimamatu loomuga, ta võib alata siis, kui sa seda kõige vähem ootad ja pöördub nii, nagu sa seda kõige vähem tahaksid.
Ma olen näinud kahel korral kevadtormil, kuidas kompanii kurnatakse protseduuridega nii ära, et mehed on magamatta, staap nõuab koguaeg ettekandeid, tahab koguaeg ringi paikneda ja mida veel...tulemuseks alamotiveeritud võitlejad, raadioeeter kumiseb alfa-deltast, valitseb nälg ja üldine pahameel.
Konn on enda loomult natuke midagi muud, protseduure on täpselt niipalju, kui ülemad seda näevad, kuid nad peavad alati arvestama asjaoluga, et neil võivad olla silmad peal, raadiot võidakse pealt kuulata jne jne, üksused on suhteliselt väiksed(võrreldes KT-ga)mis tähendab seda, et fookuses ongi ainult need üksused ,kes osalevad.Niiviisi saab maksimaalselt see lühike aeg ära kasutatud ja molutamist ei teki.
olen nõus, et ka ootamine on omamoodi harjutus, ei tohi maha käia ja valvust kaotada jne.
aga võimaluste piires katsume ikka teha, usun, et ka põhjakonna on siiski vaja.

Toit oleks võinud olla käest söödav. Varitsuses kartulipudruga ...

P.S. "Käest söödava" all kõlbaks pakkuda ka puruks tampimata kartulit. Ja tomati-kurgi salati asemel anda lihtsalt terve tomat ja jupp kurki.

ma ei taha, et keegi arvaks, et hunnik vabatahtlike sai metsa all kokku ja ajuvabalt lihtsalt täristas, kuhu juhtus.KT on omad miinused ja plussid,kuid minu meelest tuleb põhjakonnal eriti hästi välja asjaolu, et kontakt on pahatihti etteaimamatu loomuga, ta võib alata siis, kui sa seda kõige vähem ootad ja pöördub nii, nagu sa seda kõige vähem tahaksid.

Sellises formaadis sõjapidamist nagu KT on (ettevalmistused pea aasta enne algust) meie tõenäoline vastane meile vaevalt et võimaldab. Hea kui mõned päevad antakse.
See oleks ju idanaabri poolt endale kirsa säärde kusemine. Arvestades meie sõltuvust mobiliseeritavatest suurüksustest (uue arengukavaga see sõltuvus vaid suureneb), mille mobilisatsioon võtab kaua aega ja mille tehnikaplatsid-laohooned on heaks sihtmärgiks vastasele (õhukaitset meil ju ka pole) võtab idanaaber erilise kahtluseta kohe kiiresti tempo üles, kasutades näiteks suurõppusi või strateegilist väepaiskevõit ning üritab saavutada soovitava sõjalise tulemuse enne kui need eestlaste brigaadid lahinguvalmis saavad. Soovitav tulemus ei pruugi olla EV täielik okupatsioon.

Selles stsenaariumis saavad vastupanu osutajaks igasugu rühma-, jao- ja kompanii suurused kokkuklopsitud grupid - eelkõige meie võime kiiresti taolisi asju valmis seada ja neid ka relvastada. Kui need moodustatakse territoriaalsel põhimõttel, siis me võtame vastaselt ära eelise ülekaalu näol õhus (puudub suurte üksuste ringipaigutamise vajadus ning kaovad õhust väga haavatavad kolonnid). Kui nende üksuste varustus ja relvastus on hajutatud kasvõi rühma/kompanii tasemeni, ei tee ka ootamatu ennetav vastase raketi-, õhu- või eriüksuste rünnak suurt kahju, sest sihtmärke on liiga palju (sadade märkide ründamisele eelneb korralik lennuväe koondamine piirkonda).

Kui pole enam pati pioneerirühma, siis kes laseb õhku silla? Kes annab selleks loa? Või üldse - mis relvad ja varustus peab olema? Võibolla peab iga KL lige omama minööri kategooriat (A-stani kogemus)?. Kuskohast saada lõhkeainet kätte? On meil üldse piisavalt lõhkeainet (üks odavamaid relvi täna relvaturul). Jne jne jne. Kui "organiseeritud kaos on meie teine nimi", siis kas vastane enam tahab kiiresti ja väheste jõududega tulla? Minumeelest taolised üritused aitavad sel teemal sügavamõtteliste järeldusteni jõuda

wambambola kirjutas:Neoonvestide koha pealt, kas seal mingi ohutusnõue ei olnud. Ka NKotkastele ei tohtinud ju lahingu väljaõpet anda vist? Kõike mida on tehtud, tehakse omal vastutusel või? Vähemalt relvadega on nii.

Mõistan, et ohutust on vaja jälgida, kuid efektiivsem on leida kompromiss ohutuse ja õppuse sujuvuse vahel. Neoonvesti võib ka siis selga panna, kui juba sündmuskohal olla, kuid reaalne ohutus tuleneb ikkagi sellest, kuivõrd need lõhkelaengud inimeste lähedale poetatakse. Minumeelest tegutsesid imitatsioonimeeskonnad õppusel tublilt ja ohutult.

Seadus ei keela noortele sõjalise väljaõppe tegemist. Samas nad ei tohi seda saada 1:1 täiskasvanutega ehk nn noorliikmetel peaks olema oma programm või õppekava. Sõjaväerelvi võib vastavalt KL seadusele täiskasvanu järelvalve all ja lapsevanema loal kätte anda alates 12 a ning eelnõu seletuskiri näeb ette seejuures teadliku möödamineku relvaseadusest - hariduslikul eesmärgil. 12 a vanuseid antud üritusel siiski minuteada ei olnud, vaid olid ikka kuigipalju vanemad.
Noorte õppusele toomisega on vb hoopis see case, et nad võivad nii harjuda teatud "ebamilitaarsete lõtvustega", mida osad täiskasvanud oma eeskujuga tahtmatult edastavad. Noori peaks nende eas ehk pisut rohkem kasvatama ja distsipliini õpetama-nõudma. See toimib kogemuste põhjal väga hästi ja (erinevalt täiskasvanust) motiveerib neid hoopis. Oleks minu teha, korraldaks kotkastele eraldi umbes samasuguse Mini-Põhjakonna. Rühm vs Rühm.

Täpselt ei oska hetkel öelda, mitmel Kevadtormil olen osalenud, kuid minumeelest ei ole ikka asi päris mustvalge, et kõik tegevus on seal detailideni ette otsustatud ja planeeritud jne. Taolised mõtteavaldused ei ole üldiselt kompetentsed ehk pärit inimestelt, kes ise ilmselt rühma-kompanii tasemest eriti kaugemale ei näe.
Jah, mingist tasemest tuleb õppuse operatiivplaan tõesti ette läbi mõelda, et kogu lugu täidaks ka mingit õppe-eesmärki osalejatele ja oleks võimalik hakata määratu hulga tsiviil-maa-alade kasutust kooskõlastama. Raamistavam eelplaneering algab tavaliselt kuskilt pataljoni tasemest. Samas ka pataljonide enda juhtkonnad kuni õppuse alguseni ikkagi päris täpselt ei tea, kuidas nad oma territooriumil sõdima peaksid hakkama. Teavad vaid vastase suunda ja õppuse maa-ala. Sageli on aga juhtunud hoopis nii, et sõjategevuse käigus tuleb pataljoni staabil lisaks operatiivplaneerimisele ja maastikuluurele tegeleda samaaegselt ka täiendavalt vajalike maa-alade kooskõlastamisega käigult, mis on igatahes üsna ebameeldiv ja segav faktor. Kogetud. Samuti noh jah vb ei lubata ühel poolel teisest ka lahingus päris lõpuni üle sõita, kui asi viltu veab. Minumeelest kipub kahjuks viltu vedama suht sageli - tuleneb EKV pataljoni taseme üleüldisest puudulikkusest. EKV-s ju polegi RA koosseisus pataljone...

Aga seda võib küll öelda, et kompaniide tasemel küll mingit hupu stsenaariumi ette tehtud pole rohkem, kui seda oli Põhjakonnal ja kompanii tase üldiselt EKV-s toimib. Teatud lahingkäsud piiride ja nõuetega peavad olema, sest lampi ei saa efektiivselt sõda pidada. Kogu (efektiivne) sõjapidamine on juhtimise poolelt üks tohutu koostöö ja koordineerimine. Selleks on vältimatult vajalik järgida ka teatud põhiprotseduure, et oleks vastastikune arusaamine. Mingi pataljoni ülesande sunduslik printimine Arial-16 ja kleepimine stendile jms ning vastav näägutamine on jura, aga mõned lihtsamad ja üldisemad asjad ei ole üldse keerulised. Lihtsalt kompanii-pataljoni juhtkonnad peavad olema kogenud ja pädevad.
KL-is tehakse kahjuks suuremaid väliõppusi nii vähe, et piisavalt kogenud kompanii juhtkondi on üldse väga raske leida. Paar korda aastas paar päeva lahingkompaniiga metsas omaette sõja mängimine pole mingi kogemusepagas. Pataljonist ei hakka rääkimagi. Vahepeal tundub, et KL tegevuse aur (vabatahtlike ja tegevväelaste osalusressurss) kipub minema hoopis igasugu maastiku- ja laskevõistluste ning ka lihtsalt vile peale. Selle asemelt tuleks kohustuslikus korras planeerida malevatel ja malevate koostöös vähemalt sellises stiilis ja mastaabis õppusi nagu Põhjakonn. Põhja ringkond pidigi planeerima uuest aastast ka oma koostööõppust.

P.S. Vastutegevust teinud malevate poolest virisemisest, et pole kokku töötanud, pole planeeritud, punt liiga kiirkorras kokku pandud bla-bla-bla jne ma aru ei saa. Olukord näis mulle risti vastupidine. Eri malevatest oli metsa kokku kontsentreeritud suht kvaliteetsed rühmad ja enamusele Viru rühmadele nad lahinguvõimelt küll mitte millegi poolest alla ei jäänud. Pigem minu silma all isegi pidevalt ületasid lahingurivistuse hoidmise, taktikalise initsiatiivi ja koostöö osas. Eks paremini saab muidugi alati.

Tallinna maleva Nõmme malevkonna tankipurustajad on riputanud üles oma meenutused Põhjakonnalt: http://malevkond.ee/malevkond/alluksuse ... oetusruhm/
Ae virukad - kuidas selle pika PK13 videoga lood on?

http://www.youtube.com/watch?v=Npcjqneb ... vfKODyOeGg aga palun

Ma kah hindan möödunud õppust vajalikuks ja ka kogemuste koha pealt rikastavaks. See õppus näitas kätte kitsaskohti ja praeguseks on need juba likvideeritud. Ida-Viru mehed näitasid end heast küljest (nagu tavaliselt).

Viru maleva videos nägin helikopterit maandumas.
On see nüüd hallutsinatsioon või kust see välja kargas?

Hallukad ikka mis muud:-)

Kuuldavasti tuleb Põhjakonn 2014 linnalahingu mekiga... Osalejad - vaadake varasemat tagasidet, tehke selle aasta omasse korrektuure ja ... kirjutage ka siia oma tagasiside 2014.a õppuse kohta + visake mõlemalt poolt ka pildimaterjali...

Meil kõigil hea lugeda ja võrrelda. See, et venelane misket infot korjab, on's tema mure. Kui üle piiri satub, pühime mure peast.

Ise osalen 2014.a Põhjakonnal ning hetkel loen meenutusteks varasemate PK-de hinnanguid. Soovitan soojalt.


KM