Sattusin MP foorumeid lugedes teemale, kus kommenteeritakse Saksamaa probleeme oma relvajõudusid komplekteerida peale ajateenistuse lõpetamist.
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... eer-crisis
Seoses Saksa armees olnud (sund)ajateenistuse lõpetamisega, on neil probleeme tekkinud, et ei suudeta enam vabatahtlikega täita ei relvajõudusid ega abiteenistust. Lisaks on Saksa hoolekandeteenistused-ehk siis alternatiivteenistus hädas, et enam ei suudeta vajalike kohti täita. Neile makstakse abiteenistuses kuskil 600$ ringis kuus.
http://www.spiegel.de/international/ger ... 44,00.html Artiklist tuleb välja, et soovitud 17 300 asemel on saavutatud 3000 uue inimese värbamine(1.juuli seisuga 2011). Loodetakse järgnevatel värbamistel rohkem saavutada, kuid kahtlane on saavutamine arvestades praegusi tulemusi.
Lisaks on käimasolev sõda Afgaanis viinud Bundeswehri isikkoosseisu kriisi, kuna iga aasta on vaja 15 000 meest, kes läbiksid õppe ning keda saaks kasutada. Värvata on suudetud 5000. Puuduolevad inimesed missioonidele võetakse aga olemasolevate üksuste koosseisudest, mis omakorda viib kriisi Sakksamaal kohapeal olevad üksused.
Analoogne probleem on üles kerkinud Rootsis. Seal eelneb 3 kuune eelõpe ja siis hakatakse ametit õppima. Rootsi rannakaitseüksus suutis värvata 145 meest, kellest peale 3-e kuulist algõpet lahkus erinevatel põhjustel 90!!!. Lepingut peale eelõpet taheti pakkuda allesjöönutest 45-le. Rootsi kaitsevägi eeldab värvatuist, et nad oleksid teenistuses vähemalt 8 aastat.
Analoogsed probleemid on kerkimas ka mujal üksustes ja meie mereväe sarnane laialijooksmise probleem on kimbutamas ka Rootsi mereväge. Elu kallinemine ja üleminek ainult lepinguliste peale on viinud ka seal rahva liikuma.
Siit küsimus, mis on see mis hoiab Euroopa vana maailma riikide kaitse(sõja)vägesid veel püsti? Enamus on üle läinud lepinguliste suhete peale ja kuna erinevates ametites makstakse kordades erinevaid summasid siis minnakse sinna, kus rohkem makstakse. Euroopa probleem on rahvaste segunemine, ning oma riigi tunde ja rahvusluse kadumine EL-i rahvaste paabelis. Euroopa riikide kodanikud on kaotamas oma identiteeti.
See tekitab Euroopas aga üliohtliku vaakumi, arvestades USA plaane oma väed sisuliselt 2014 aastaks välja viia enamus kohtadest. Minu arvamus on, et Eesti on hetkel õnneseen oma kohustusliku ajateenistusega. Oleks ka palgaarmee tulnud siis oleksime Läti sarnased või hullemgi veel. Arvestades praegust majandusolukorda, mida kipub Euroopas ja USA-s valitsev majanduse olukord veelgi halvendama, kipub Euroopa riikides riigikaitse olema koht, mida kärbitakse veelgi. Euroliidu võimalik lagunemine võib selle maailmajao siin viia üsna suureks segaduse kohaks.
Kindel on see, et motiveeriv asi nr 1 on piisav palganumber, mida ei suudeta maksta. Ega Eesti kaitseväge on kimbutamas samad probleemid. Patriootlust ei saa leivale määrida ja sellega pangalaene maksta, mis paljudel kaelas on. Eks oma mõtteid on ka tekkinud, et kaua jaksab seda teha ja rabeleda sisuliselt mitmel kohal. Nähes, kuidas reservi lähevad mitmed vanad olijad, kes ei jaksa süsteemiga võidelda, siis jah ega see eriti motiveeriv ole allesjääjatele. Ega palganumbri nägemine enam palgapäeval eriti mingit emotsiooni ei tekitagi. Esialgu on veel huvi tööd teha. Aga elame näeme. Kindral Laaneotsa raadiojutus toodud põhiprobleem KV kaadri voolavusest ja inimeste motiveerimisest võib külma talvega, kui tekivad suured arved, veelgi tõsisema paugu saada.
Euroopa saeb iseendal oksa alt, istudes samal oksal. Ehk, kuhu läheb NATO, kes peaks suutma võimalike probleeme lahendada.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
)
