www.militaar.net

uus koalitsiooni riigikaitseplatvorm ütleb üheselt: koostöö tsiviil päästejõudude etc. Elik milleks lisakopterid. Pole väikesele riigile vaja.

setu kirjutas:uus koalitsiooni riigikaitseplatvorm ütleb üheselt: koostöö tsiviil päästejõudude etc. Elik milleks lisakopterid. Pole väikesele riigile vaja.

Kui kopterid tulevad siis Piirivalvele,arengukavas oli kunagi kirjas 5 kopterit mis oleks paras arv kui need üle vabariigi laiali paigutada.Plaan oli,et 2 kopterit Tallinna 1või 2 kopterit Kuresaare 1või2 kopterit Tartu.

Viimati oli siin juttu 6. helikopterist siis 3 PV. ja 3 KV.

http://uudised.err.ee/index.php?06161545

Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kuke sõnul vajab kaitsevägi siseministeeriumi kopteritest erinevaid masinaid, mis võimaldaksid täita riigikaitselisi taktikalisi, meditsiinilisi ja vaatlusülesandeid.

NATO koostöövõimekused jagunevad kaheks

-need, mis on elujõulised KA ilma NATO toetuseta
-need, mis on elujõulised VAID NATO toetusega/siis kui sõjategevus ei käi

Meil tuleks panustada lähimad 10-20 aastat VAID esimestele ja teistele vaid siis, kui muud varianti pole. Kõnealused kopterid kuuluvad üsna selgelt teise kategooriasse. Sinna kuuluvad ka miinijahtijad, transpordilennuki osakud, ostetavad kaks kaugmaaradarit, mereväe ostetavad kaatrid, igasugu BALT- eeslitega tegevused jne. Laias laastis on hetkel kogu mehe õhu- ja merevägi teise variandi alla kuuluv. Loodav soomusbrigaad on kuskile kahevahel (elujõulisus sõltub suuresti olukorrast) ja osa on sellest kindlasti kasutatav. Mina kahtlen sügavalt idees mingeid tõsisemaid soomusmanöövreid teha, kui vastane ruulib taevas. Kuskil metsateel paugutatakse kindlasti mõned T-72d pilbasteks.

Kpt Toomse ütles oma viimases artiklis ilusti, et lootmine ja art 5 täitmise eeldamine ei ole meetod. Loomulikult oleme me koos liitlastega tugevamad kui üksi (ma ei vastanda neid asju omavahel), aga arvestada tuleb sellega, et tegutseda KOOS, tuleb esmalt tegutsemiseni vastu pidada. Ja kui ei pea, siis pole neist kõlavatest asjadest mitte s****gi kasu ja pole vahet, kas kulutasime 2 või 20 miljardit, ostsime laevu, radareid või staabi mööblit. Küll aga määrab vägagi palju see, kui palju me kulutasine esimesele punktile ning millise tõhususega. Kui vaadata Liibüa teemat, siis kulus nädalat kaks enne kui lennukid lendama hakkasid, seejuures Saksamaa lasi (nähtavasti oma kahepoolsete Vene suhete pärast) kohe alguses end täis.

Näiteks selline väike asi nagu mobiilsus - lugege näiteks netist kokku, palju autosid (pean silmas neid, mis täna reaalselt sõiduvõimelised) on soetatud ja mitu % vägedest on liigutatavad kasvõi veoauto kastis? Ühe pataljoni liigutamiseks on vaja ca 60 veoautot.

Üsna häiriv on see igasugune tehnika huupi soetamine. Kohati on tunne, et see oleks nagu kohustus, et kogu eelarve tuleb ära kulutada, muidu ehk ei jõuagi 2 protsendini SKP-st. Samas analüüsi, kas ja mida vaja justkui ei tehtagi. Kuulun ise pigem sinna koolkonda, mida mõned "teisitimõtlejad" esindajad (paraku mitte Kunnas, sest tema arvates on meil näiteks tanke hädasti vaja). Minu arvates oleks nice to have kõiki neid koptereid ja tanke, mida praegu lähitulevikus hankida kavatsetakse, kuid nende vahendite omamine ei peaks olema kindlasti meie sõjaliste hangete prioriteet. Kuus kopterit tõmbab meil hinge nii kinni, et me vaagume aastaid hinge ega suuda edasi arendada tõeliselt sõjapidamiseks vajalikke süsteeme. Sama seis, muide, tankidega. Kogu see värk on muidugi seksikas ja paraadil hea demonstreerida, kuid iseseisvat kaitsevõimet need küll nüüd edasi ei vii. Pigem pakub see tehnika vastase pilootidele lõpuks selgeid sihtmärke, mida lasta, sest seda "neetud hajutatud jalaväge" jahtida on ju tegelikult igav - mingit visuaalselt rahuldavat resultaati sealt ei tuleks.
Ja mida meile siis see kuus kopterit või 30 tanki ikkagi annaks? Venkudel on igas brigaadis tankipataljon ja tankitõrjedivisjon, kokku 47 TT-suurtükki erinevatel alustel ja umbes 35 spetsiaalset TT-raketisüsteemi. Õhutõrjeks on brigaadil 12 TOR-i ja 6 Tunguskat, lisaks paras ports Strelasid ja Iglasid. Peale selle veel õhuvägi, mis esimestel konflikti päevadel jäägitult meie õhuruumis ruuliks. Sellistes tingimustes pole meil mõtet Teie maailmasõja stiilis pompöössetest tankilahingutest unistadagi - kui tahame neid tanke või veel enam kopterid vähegi hoida, tuleb nad ära peita, sest muidu lastakse nad lihtsalt ASAP puruks.
Sellepärast arvangi, et pole mõtet raisata, kui on vaja panustada kümnetesse kitsaskohtadesse, mis meil endiselt kaitses püsti seisavad. Nendeks on kaasaskantavad relvasüsteemid, suurtükivägi, eelhoiatus, luure ja muidugi side, ilma milleta olemegi vaid kambad sisse või metsavendi. Vot lahendame need probleemid, siis võime hakata soetama seksikaid asjakesi, olgu nendeks kopterid, lennukid, ristlejad või tankid.

Nendeks on kaasaskantavad relvasüsteemid, suurtükivägi, eelhoiatus, luure ja muidugi side, ilma milleta olemegi vaid kambad sisse või metsavendi.

Kui neid "kitsaskohti" lahendatakse 20+ aastat, siis järgmisi kitsaskohtade lahendusi minu silmad enam ei näe. Probleem ongi selles, et hiljaks oleme jäänud, väga-väga hiljaks. Sellise tempoga ei saavuta me esmast iseseisvat kaitsevõimet ... enne kui Suur Tõll ja Kalevipoes koos üles tõusevad. (Vana)raud ei pea olema seksikas, aga see peab olemas olema, et selle baasil saaks ka seksikaid võimekusi arendada.

MadMan kirjutas: Probleem ongi selles, et hiljaks oleme jäänud, väga-väga hiljaks.

No mida teha, kui me iga paari aasta tagant uuel juhtimisel uue (õige) suuna valime oma riigikaitse ülesehitamisel.

Parim riigikaitse on riigi eksistents lähtuvalt vene huvidest.

Bokser kirjutas:Kuulun ise pigem sinna koolkonda, mida mõned "teisitimõtlejad" esindajad (paraku mitte Kunnas, sest tema arvates on meil näiteks tanke hädasti vaja).

Ja sooviks allikat, kus hr Kunnas viitab eeltoodud kontekstis tankide eelistamisele.

Tuleb melde küll meedia ettesöödetud väide, et NATO "olla öelnud" - et kaitseplaanide teostamiseks on vaja rarskemat soomusvõimekust (sh vihjati tanke).

setu kirjutas: Ja sooviks allikat, kus hr Kunnas viitab eeltoodud kontekstis tankide eelistamisele.

Ok, kui mahti saan, otsin selle artikli välja. Lähipäevil kahjuks liialt kiire.

Bokser kirjutas:

setu kirjutas: Ja sooviks allikat, kus hr Kunnas viitab eeltoodud kontekstis tankide eelistamisele.

Ok, kui mahti saan, otsin selle artikli välja. Lähipäevil kahjuks liialt kiire.

Või siiski, kasvõi siin: http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=27674435

Ja ka siin: http://www.hot.ee/vvl/kaitse_01.htm

Ja siin: http://www.arileht.ee/artikkel/356232

Ja veel mitmes kohas. Vaata, setu, ma ei kavatse Kunnast halvustada, võib-olla ongi temal õigus. Ma lihtsalt ütlen, et mina ei jaga teatud ringkondade tankivaimustust. Ei mingit vandenõuteooriat ega midagi sügavamat selle enese liigitamisega ei mõelnud
Ja mind ei veena ümber ka väide, et venelastel on piiri taga neli tankipataljoni. Neil on tankipataljon motolaskurbrigaadi orgaaniline osa ning neil on võimekust ka oma tanke kaitsta - neil on selleks õhutõrje, tankitõrje ja õhutoetus. Samas on ka nemad omaa tohutut tankiarmaadat kolossaalselt kokku tõmmanud. Mis te arvate, miks? Äkki hakkavad ka nemad aru saama, et tankisõdade aeg hakkab ümber saama?

Meil arvatakse, et tankiarmaadat kaitseb NATO õhuülemvõim ja brigaadi tegevust toetab liitlaste diviisi logistika.

Ehk siis see brigaad oleks mutrike NATO masinavärgis, mille püsimine sõltub masinavärgist. Pole masinavärki (või see ei tööta), pole mutrikest, lihtne.

Teataval määral on tunda ses idees Soome mõju. Soomel oli ka jätkusõjas "soomusrusikas" - ainult jalavägi kaasaskantavate tankitõrjerelvade ja TT kahuritega purustas kaugelt rohkem vene tanke kui soomaste vähesed Stug-id ja vene trofeed (kus põhimass olid tegelikult parim enne möödas 30ndatest pärit trofeetankid Talvesõjast). Vahe oli selles, et saksa TT relvi oli tuhandetes, tanke aga vast brigaadi jagu.

Kapten Trumm kirjutas:Soomel oli ka jätkusõjas "soomusrusikas" - ainult jalavägi kaasaskantavate tankitõrjerelvade ja TT kahuritega purustas kaugelt rohkem vene tanke kui soomaste vähesed Stug-id ja vene trofeed (kus põhimass olid tegelikult parim enne möödas 30ndatest pärit trofeetankid Talvesõjast). Vahe oli selles, et saksa TT relvi oli tuhandetes, tanke aga vast brigaadi jagu.

Mind huvitavad numbrid. Kapten Trumm on nii hea ja toob need numbrid ära?

Kas kodanik adub, et hr Kunnase küse oli kvaliteetne tankikomponent ja lisaks kvaliteetne täismahus suurtükikomponent versus nišivõimekusena miinitõrje alused - mis kokkuvõttes iseseisva kaitsevõimekuse arvelt sai eelistuse meie kaitsevõimekuse kujundatelt - Kaitseministeeriumilt. Palju õnne!

Küse oli eelistustes. Ja hr Kunnas tõi otseselt välja valikuvariandid, mis laual olid.

andrus kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Soomel oli ka jätkusõjas "soomusrusikas" - ainult jalavägi kaasaskantavate tankitõrjerelvade ja TT kahuritega purustas kaugelt rohkem vene tanke kui soomaste vähesed Stug-id ja vene trofeed (kus põhimass olid tegelikult parim enne möödas 30ndatest pärit trofeetankid Talvesõjast). Vahe oli selles, et saksa TT relvi oli tuhandetes, tanke aga vast brigaadi jagu.

Mind huvitavad numbrid. Kapten Trumm on nii hea ja toob need numbrid ära?

Vist on nii, et jalaväe tankitõrjerelvad kulutavad vaenlast aga suuremad kontsentreeritud vastase soomuki läbimurded tuleb ikka lappida oma soomusega. 1944 Karjala kannasel peetud tõrjelahingud on selle parimaks näiteks, kus nii seal võidelnud soomlased mälestustes ja ajaloolased nagu ühest suust kinnitavad, et seal oli põhitegija StuG III- eriti just perioodil, juuni II pool 1944 ja juuli I pool 1944, kus kõige ägedamad lahingud käisid. See on eriti näha soomlaste StuG III-de kuupäevade kaupa üles tähendatud võitusid vaadates - just nende Karjala kannase tõrjelahingute perioodi juuni II pool- juuli algus 1944 langeb suur osa kogu nende masinate poolt Jätkusõjas hävitatud NSVLi tehnikast..

EDIT: Ehk kokkuvõtvalt mida ma öelda sellega tahan on see, et numbrites ei peitu alati tõde. Ilma StuG-ideta ei oleks olnud ka arvatavsti seda jõudu, mis rinnet suuremate Punaarmee soomusrusikate poolt läbistamast oleks takistanud. Kaitsejoone-rinde püsimine aga lubas saksa AT relvi kasutades efektiivselt vaenlast kulutada. Tali-Ihantala lahingus kus erinevatel andmetel soomlased hävitasid 300-620 NSVLi tanki ja liikursuurtükki langes ka enamik Panzerfausti / Panzerschrecki ja AT suurtükkide arvele aga "kriitilised võidud", mis hoidsid rindejoone läbistamata tulid siiski soomus vs soomus tüüpi lahingutes. Vb Kapten Trummil võib seega faktiliselt õigus olla, et Panzerfaustid hävitasid kogusummas Jätkusõjas enam tanke kui soomlaste trofeetankid, Panzer IV ja StuG III-ed, kuid kriitilistes suurte soomusrünnakute lappimisel Panzerfaust StuGi ei asendanud. Soome Jätkusõja 1944 suve lahingud on ideaalne näide sellest, et igal relvaliigil on oma täpselt piiritletud taktikaline roll, milles ta on kõige efektiivsem ning massiga ühe relvaliigi funktsiooni teisega täita ei ole kõige otstarbekam. Sarnasele järeldusele on siin foorumis ju eelmistes aruteludes ikka ja jälle jõutud: tank ei asenda ATGMi ja ATGMi ei saa asendada ühe tankipataljoniga.