www.militaar.net

Pugatsov, Tsoi ja teised 90ndate kobra-mehed on ammuilma pensionil ja annavad tänapäeval rohkem meeleolukaid intervjuusid VF meedia "Udarnaja Sila" tüüpi saadetes.

Cobraga on küll nii, et pead varusüsteemid välja lükkama enne, sest elektroonika ei lase muidu sind sellist jama korraldama.

Su-27 ja F-16 on fly-by-wire, st elektrilise distantsjuhtimise süsteemiga, seal lihtsalt võid kangi rebida, elektroonika ei lase tüüripindadel rohkem liikuda, kui on ohutu. Taolised 90+ kraadise kohtumisnurgaga ja post-stall manöövrid lõpevad harjukeskmisele vennale muidu avariiga. Lisaks on seal oht, et õhuvoolu katkemise tõttu võib nt mootor seisma jääda ja siis teatud kõrgusest tuleb neid jalgevahel olevaid sangasid rebida

Kohtumisnurga piirajad on muidu peal ka tavalise, hüdromehhaanilise juhtimisega masinatel, sinna on sisse ehitatud selline süsteem, et kriitilistele kohtumisnurkadele liginedes hakkab hüdraulika töötama piloodile vastu ja juhis muutub raskemaks, selle järgi annab masin tagasisidet, et piloot ei rebiks palju.

Jah FBW on omamoodi huvitav, meenutame ka siis seda mismoodi YF-22 prototüüp jänkidel vastu maad sadas testlennu käigus. Hakkas loperdama imelikult ja plärts vastu maad, sest soft läks lolliks.

WellEnd kirjutas: Tarmakile? Jüri jaoks lati peale?

Tarmakiks kutsutakse Vene keeles lennuvälja pinda, betoneeritut.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle näiteks tundub F-35 tekilennukina (mitte VSTOL variandis) samasuguse rumalusena nagu F-16 tekilennuk. Vaadake lennuki pilti...

Vahepeal oli tegelikult olemas ka plaan teha VSTOL versiooni asemel oluliselt suurendatud tiivapindalaga tekiversioon. Just selleks, et vähendada tiiva erikoormust ja sellega koos ka maandumiskiirust. Mis sellest sai - täpselt ei tea.

F-35 programm on uskumatult keerukas. Eriti keerukas tundub see mootori düüsi suunatav ja muudetava geomeetria juhtimine. Aga seda tüüpi lennukid ongi keerukad, Harrieril olid ju külgdüüsid muudetava nurgaga, et stabiilsust hoida, ja sinna kabiini ei lastud reeglina ühtegi "kobakäppa", sest piloteerimisvõttted olid väga keerukad. F-35 puhul üritatakse üsna palju tarkvara kraesse lükata, et teeb kõik sinu eest ära. Aga kogu arendusprogramm on juba nii suurte sündimisvaludega, et mis sellest kõik välja tuleb, polegi muud öelda kui, et eks elu näitab. Milliseid variante, mis numbrites jne. kellele müüa ja kellele mitte müüa niipalju, see on muutunud tänaseks vist miljon korda juba.

Harrieril toimus põhiosa tõstejõu juhtimisest kahes dimensioonis (veojõud ja düüside kallutus) nelja väljalaskedüüsiga. Lennuki pikikallet juhiti tiivaotstes asuvate pisikeste düüsidega. Seda oli kuidagi (hea treeningu ja oludega) võimalik inimesel juhtida, F35-l käib sama asi kolmes dimensioonis ühe düüsiga, sellist asja pole inimesel isegi teoorias juhtida võimalik. Pluss muidugi Harrier oli ka üks pagana avariiline lennumasin.

Kapten Trumm kirjutas:... Pluss muidugi Harrier oli ka üks pagana avariiline lennumasin.

Ripplennus ja üleminekufaasides. Muus osas oli tegu tähelepanuväärselt adekvaatse lennuvahendiga vaatamata mõneti puudulikele tehnilistele näitajatele.

Ma seda kuupäeva ei mäleta enam ja lennumasina konkreetset numbrit ka, aga netis peaks olema leida ikka veel video, kuidas üks Harrier mingi demolennu puhul ootamatult ranna ääres merre sadas. Mis täpselt juhtus ei tea, aga oli nö hõljumisreazhiimil ja korraga kadus kogu jõud ja potsatas merre. Piloot rebis ennast tooliga minema ja kui ma õigesti mäletan, siis katapulteerumine läks ka veidi õnnetult, sest ta maandus veel mitte uppunud omaenda lennukivraki saba otsa ja sai mingeid üsna tõsiseid vigastusi.

See peaks olema see intsident mida mõtlesin:
https://www.youtube.com/watch?v=jThMA3Qy-TQ

Huvitavatest katapulteerumistest siis veel: https://www.youtube.com/watch?v=HecyxhXDepU

Hydrazine kirjutas:Ma seda kuupäeva ei mäleta enam ja lennumasina konkreetset numbrit ka, aga netis peaks olema leida ikka veel video, kuidas üks Harrier mingi demolennu puhul ootamatult ranna ääres merre sadas. Mis täpselt juhtus ei tea, aga oli nö hõljumisreazhiimil ja korraga kadus kogu jõud ja potsatas merre. Piloot rebis ennast tooliga minema ja kui ma õigesti mäletan, siis katapulteerumine läks ka veidi õnnetult, sest ta maandus veel mitte uppunud omaenda lennukivraki saba otsa ja sai mingeid üsna tõsiseid vigastusi.

Wikipedia väitel oli tegemist piloodi veaga https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_H ... Harriers_4

Nõuka Jak-36/-38 oli vist veel keerulisem lennata ja avariilisem.

Nõuka Jak projekt ei tulnud neil hästi välja. Masin oli väga keeruliselt piloteeritav, tegevusraadius väike ja kandevõimet ja relvastust ka polnud ju eriti. Ja mida piloodid eriti vihkasid oli see automaatne katapulteerumissüsteem, et sa tegelikult kunagi ei tea, millal ta su kabiinist välja viskab või miks.

Ripplennus ja üleminekufaasides. Muus osas oli tegu tähelepanuväärselt adekvaatse lennuvahendiga vaatamata mõneti puudulikele tehnilistele näitajatele.

Harrieri omaduste taga (nt oma aja kohta väga hea vertikaalkiirus) oli tegelikult asjaolu, et sinna ei saanud konstruktorid kuidagi panna mootorit, mille veojõud on 60-80% lennuki kaalust - mis tolle aja hävitajatel tavapärane oli. Vaid pidi olema 100% ja mitte 100% järelpõletiga (nagu on enamikel 4 generatsiooni hävitajatel), vaid 100%@ full military power


See tingis, et masin oli oma aja kohta väga hea vertikaalmanööverdusvõimega pluss suunatav veojõud pani ta tegema asju, mis konventsionaalselte konkurentidel jõukohased polnud.

Kapten Trumm kirjutas:...vaid 100%@ full military power
...

Väike täpsustus - tõukejõud peab olema suurem kui 100% lennuvahendi lastitud mastist - vastasel korral ei ole võimalik tõusta vaid on võimalik viia lennuki surve pinnasele nullini.