11. leht 138-st
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 12:40
Postitas tommy
Ei muuda...
Soomlaste uue struktuuri järgi tundub, et pataljoni lahingugrupp saab olema nende peamine lahinguüksus. Ja omab see grupp tõepoolest suuremat kaudtulejõudu, kui vana struktuuri jalaväepataljon.
Samas on uus struktuur muidugi ka tunduvalt väikesearvulisem. Seda ka raskemate torude arvult.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 13:07
Postitas Kapten Trumm
Edellisen kalustona on 122 mm:n venäläisiä haupitseja
Eriti irooniline on muidugi see, et lahingugrupi raske tuletoetus koosneb muuhulgas nõukogude 122 mm haubitsatest ehk siis äraseletatuna samadest täiesti lahingukõlbmatutest D-30test.
Mida kohe mitte mingil juhul kasutada ei ole võimalik.
Huvitav, kas see 120 MP on kah see Tampella oma 1938. a mudel?
120 Krh 38-77 või kuidas nad neid nimetavad?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 13:38
Postitas TTA
Kapten Trumm kirjutas:Edellisen kalustona on 122 mm:n venäläisiä haupitseja
Eriti irooniline on muidugi see, et lahingugrupi raske tuletoetus koosneb muuhulgas nõukogude 122 mm haubitsatest ehk siis äraseletatuna samadest täiesti lahingukõlbmatutest D-30test.
Mida kohe mitte mingil juhul kasutada ei ole võimalik.
Huvitav, kas see 120 MP on kah see Tampella oma 1938. a mudel?
120 Krh 38-77 või kuidas nad neid nimetavad?
trumm, ära hakka jälle paska ajama. Ja mida sa siis selle 0,5% jutuga seal eelmisel leheküljel ikkagi mõtlesid?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 14:28
Postitas Kapten Trumm
Seda mõtlesingi, nagu sa aru said. Suurtükitule tellimise võimalus on väga väiksel territooriumil.
Kättesaadavus, kättesaadavus. Seal kus kättesaadavust pole, ei pea aga asi piirduma AK4dega.
Brigaadid on sama tugevad kui tugev on kaitse ümber nende. Kui viimane on kehv, jäävad kotti.
Mida tegi venelane Gruusias, kui sattus kontakti Gruusia brigaadidega? Mida tegi venelane Ukrainas hiljuti, kui ATO hakkas edu saatma? Lõi ohu tiivalt (Mariopolist), ei hakanud otse läbi trügima.
"Võitle seal, kus vastast pole".
"Kui istud jõe kaldal piisavalt kaua, võid näha vastase laipa allavoolu ujumas"
Sun Tzu?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 15:03
Postitas Kilo Tango
Kapten Trumm kirjutas:...Mida tegi venelane Ukrainas hiljuti, kui ATO hakkas edu saatma? Lõi ohu tiivalt (Mariopolist), ei hakanud otse läbi trügima...
Selle jaoks, et luua alternatiivseid tegevussuundasid peab olema võimekust peasuunal vastast kas pidurdada või seisma panna. Taktikaline käik oli venelastel õige ning aja- ja asjakohane aga see ei ole praeguse situatsiooni muutumise võti.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 15:19
Postitas Kapten Trumm
Oled mõttest õigesti aru saanud.
Minu mõte on, et vaja on nii neid brigaade ja nende ette, taha ja külgedele tõsist territoriaalkaitset
Territoriaalkaitse ilma brigaadideta hääbub sissisõjaks ja brigaadid ilma territoriaalkaitseta on varsti ära lõigatud või ümber piiratud brigaadid.
Küsimus on selles, et meie vastane suudab kahtluseta luua rohkem operatiivsuundi kui meie nende sulgemiseks brigaade (Mariopol on selle ehe näide).
Mulle näib just, et UKR vabatahtlike malevad pole piisavalt hästi relvastatud vene soomusrünnakute vastu.
Sellisest kaitsest murtakse lihtsalt läbi.
Küsimus on, et mida seal teha, kus brigaade pole?
Ukrainas juhtub edasi - kui UKR saab Mariopoli kontrolli alla.
Kuskil Musta mere rannikul Krimmi ja Odessa vahel "maabuvad rahvamalevlased".
Või hakkab mingi liikumine põhjast Kiievi suunas. Ühesõnaga, oht tiivalt.
Manööversõda sedasi käibki, pole vaja kedagi "peatada". Loo oht tema tiivale või tagalasse ja vastane peatub ise.
Grusiinid vaatasid silm punnis Tsinvali poole, aga peagi tulid mingid tegelased merelt.
Tuli enne Tsinvalist jalga lasta kui taganemistee ära lõigatakse.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 15:25
Postitas TTA
Kapten Trumm kirjutas:Seda mõtlesingi, nagu sa aru said. Suurtükitule tellimise võimalus on väga väiksel territooriumil.
Kättesaadavus, kättesaadavus. Seal kus kättesaadavust pole, ei pea aga asi piirduma AK4dega.
Brigaadid on sama tugevad kui tugev on kaitse ümber nende. Kui viimane on kehv, jäävad kotti.
Mida tegi venelane Gruusias, kui sattus kontakti Gruusia brigaadidega? Mida tegi venelane Ukrainas hiljuti, kui ATO hakkas edu saatma? Lõi ohu tiivalt (Mariopolist), ei hakanud otse läbi trügima.
"Võitle seal, kus vastast pole".
"Kui istud jõe kaldal piisavalt kaua, võid näha vastase laipa allavoolu ujumas"
Sun Tzu?
No sama loogika järgi võiks öelda et meil peab üle eesti iga ruutkilomeetri peale jalaväekompanii olema.

Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 15:32
Postitas Kapten Trumm
No sama loogika järgi võiks öelda et meil peab üle eesti iga ruutkilomeetri peale jalaväekompanii olema.
Miks?
Iga tõenäolise suuna sulgemiseks peab lahendus olema.
Idaviru ja Võru saame peagi.
Ülejäänud Eesti? Kes tõkestab tulijad merelt, taevast (jätame Läti vallutamise variandi kõrvale)?
Mis vahenditega?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 16:05
Postitas mart2
Vaadates järjest erinevaid videosid ja lugedes osalejate kirjeldusi lahingutegevusest (+ Gruusia mälestused), siis pean kahjuks nentima, et üha suurema rolli tuletoetuses võtab seda tüüpi konfliktides "taskusuurtükivägi" - kantavad TT kompleksid ja erinevad granaadiheitjad (nii raua-alused, automaatsed kui ka õlalt lastavad ühekordsed ja CG-tüüpi laetavad).
Loodan, et ka meie struktuurides ja relvahangetes hakatakse neid vajadusi ülevaatama.
Terve Eesti peale 80-90 Javelini? Vähe ... Paneme juurde Milanid ja Mapatsid ... Ikka vähe! Sest neid kasutatakse effektiivselt just gruppidena, mitte üksikrelvana ühe suuna kaitseks.
Isegi kui neid kasutada ka
ainult tankide vastu, millega siis BTR-e ja BMP-d jahtida? Ja vaenlase kindlustatud tulepunktid / -positsioonid?
Igale teisele mehele tankitõrjelask selga, parem veel, kui kaks ...
PS. Heades kuni ideaalsetes tingimustes on TT-kompleksi efektiivsus ~0,9; laetavatel granaadiheitjatel 0,5-0,7; ühekordsetel 0,2-0,4. Eks igaüks arvutab ise.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 04 Sept, 2014 23:01
Postitas soesilm
"Azov" räägib lahingust
https://www.youtube.com/watch?v=DxvDmxJ9YUg
Õppetund - kaevuma peab ja minema ei tohi joosta.
70 meest hoidis kindlustatud positsioonidel pataljoni taktikalist gruppi terve päeva kinni.
UKRidel oli 1x23mm, 1xmiinipilduja ja 1xFagot.
Venelaste vähemalt pat ülema jutu järgi 1xtankirood ja 1xBMP rood + veidi segane aga suur hulk suurtükke, Gradid nende hulgas.
Muidugi ei tea kui suured olid UKRide kaotused. Venelaste omad 2xTanki ja 1xUral. Inimesi ei tea.
See et neile rasketehnikat/relvastust toetusena ei antud, on omaette lugu.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 05 Sept, 2014 8:39
Postitas Kilo Tango
soesilm kirjutas:...
UKRidel oli 1x23mm, 1xmiinipilduja ja 1xFagot.
...
Muidugi ei tea kui suured olid UKRide kaotused. Venelaste omad 2xTanki ja 1xUral. Inimesi ei tea.
...
Selle kirjelduse järgi lasid nad ühe Fagotiga 2 tanki sodiks. Tegelikkuses tuli hiljem ka suurtükituli peale. Muidu oleks neist üle sõidetud.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 05 Sept, 2014 9:35
Postitas mart2
mart2 kirjutas:Vaadates järjest erinevaid videosid ja lugedes osalejate kirjeldusi lahingutegevusest (+ Gruusia mälestused), siis pean kahjuks nentima, et üha suurema rolli tuletoetuses võtab seda tüüpi konfliktides "taskusuurtükivägi" - kantavad TT kompleksid ja erinevad granaadiheitjad (nii raua-alused, automaatsed kui ka õlalt lastavad ühekordsed ja CG-tüüpi laetavad).
Loodan, et ka meie struktuurides ja relvahangetes hakatakse neid vajadusi ülevaatama.
Terve Eesti peale 80-90 Javelini? Vähe ... Paneme juurde Milanid ja Mapatsid ... Ikka vähe! Sest neid kasutatakse effektiivselt just gruppidena, mitte üksikrelvana ühe suuna kaitseks.
Isegi kui neid kasutada ka
ainult tankide vastu, millega siis BTR-e ja BMP-d jahtida? Ja vaenlase kindlustatud tulepunktid / -positsioonid?
Igale teisele mehele tankitõrjelask selga, parem veel, kui kaks ...
PS. Heades kuni ideaalsetes tingimustes on TT-kompleksi efektiivsus ~0,9; laetavatel granaadiheitjatel 0,5-0,7; ühekordsetel 0,2-0,4. Eks igaüks arvutab ise.
Lisaks enda eelmisele kommentaarile - brigaadid brigaadideks, nende eesmärk on teine, kuid Kaitseliit ja selle baasil mehitatavad üksused ei saa loota suurele soomusele. Peamine passiivse õhukaitse tegur on
KIIRUS ja üllatus! Liikumine igasugustel metsaradadel, künnimaal jne. Enamus ukrainlaste kaotustest ENNEM vene üksuste sissetulekut oli ikkagi varitsustest ja äkkrünnakutest.
Vanal Nõuka-ajal olid eestlased kõvad bagitajad. Neid tehti põlve otsas päris palju ja võisteldi tublilt.
Aegs oleks hakata tegutsema ka mobiilsete ründesalkade loomisele KL baasil. Näiteks sellised masinad saab ise teha -
http://toocatsoriginals.tumblr.com/post ... ne-buggies
Edasised otsingud Google-st
Light Strike Vehicle :
https://www.google.com/search?hl=en&q=S ... ke+Vehicle
Lisatud: Mõttekad ka kergemaks esmaseks rannakaitseks. Norrakatel on fjordide kaitseks palju TT-rakette. Ukrainlaste piirivalvekaatreid rünnati ka kaldalt rakettidega -
https://www.youtube.com/watch?v=YWPkRFb ... page#t=103
96-ndal tehti MAPATSI laskmine suurelt maalt Pakri saarele üle vee - suht suure lainega lendas täpselt märklauda, kuid ei lõhkenud (süüdistati raketti, kuid tegelikult võis viga olla ka märklauas - pehme poolmäda ühekordne laudis ilma metallkatteta).
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 05 Sept, 2014 10:10
Postitas Kilo Tango
mart2 kirjutas:mart2 kirjutas:Vaadates järjest erinevaid videosid ja lugedes osalejate kirjeldusi lahingutegevusest (+ Gruusia mälestused), siis pean kahjuks nentima, et üha suurema rolli tuletoetuses võtab seda tüüpi konfliktides "taskusuurtükivägi" - kantavad TT kompleksid ja erinevad granaadiheitjad (nii raua-alused, automaatsed kui ka õlalt lastavad ühekordsed ja CG-tüüpi laetavad).
Loodan, et ka meie struktuurides ja relvahangetes hakatakse neid vajadusi ülevaatama.
Terve Eesti peale 80-90 Javelini? Vähe ... Paneme juurde Milanid ja Mapatsid ... Ikka vähe! Sest neid kasutatakse effektiivselt just gruppidena, mitte üksikrelvana ühe suuna kaitseks.
Isegi kui neid kasutada ka
ainult tankide vastu, millega siis BTR-e ja BMP-d jahtida? Ja vaenlase kindlustatud tulepunktid / -positsioonid?
Igale teisele mehele tankitõrjelask selga, parem veel, kui kaks ...
PS. Heades kuni ideaalsetes tingimustes on TT-kompleksi efektiivsus ~0,9; laetavatel granaadiheitjatel 0,5-0,7; ühekordsetel 0,2-0,4. Eks igaüks arvutab ise.
Lisaks enda eelmisele kommentaarile - brigaadid brigaadideks, nende eesmärk on teine, kuid Kaitseliit ja selle baasil mehitatavad üksused ei saa loota suurele soomusele. Peamine passiivse õhukaitse tegur on
KIIRUS ja üllatus! Liikumine igasugustel metsaradadel, künnimaal jne. Enamus ukrainlaste kaotustest ENNEM vene üksuste sissetulekut oli ikkagi varitsustest ja äkkrünnakutest.
Vanal Nõuka-ajal olid eestlased kõvad bagitajad. Neid tehti põlve otsas päris palju ja võisteldi tublilt.
Aegs oleks hakata tegutsema ka mobiilsete ründesalkade loomisele KL baasil. Näiteks sellised masinad saab ise teha -
http://toocatsoriginals.tumblr.com/post ... ne-buggies
Edasised otsingud Google-st
Light Strike Vehicle :
https://www.google.com/search?hl=en&q=S ... ke+Vehicle
Ma olen sarnast mõtet mõelnud aga lahendaksin asja pisut teisiti.
1. Bagi teeks tandemistumisega, mis vähendab kere pindala
2. Vähendatud kere pindala tõttu saaks masina katta mingi baassoomusega, et ei oleks päris alasti ringi kütmise tunnet
3. Teeks masina neljaratta veoga
4. Kõik rattad topeltvelgedega.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 05 Sept, 2014 10:17
Postitas mart2
Kilo Tango kirjutas:mart2 kirjutas:mart2 kirjutas:Vaadates järjest erinevaid videosid ja lugedes osalejate kirjeldusi lahingutegevusest (+ Gruusia mälestused), siis pean kahjuks nentima, et üha suurema rolli tuletoetuses võtab seda tüüpi konfliktides "taskusuurtükivägi" - kantavad TT kompleksid ja erinevad granaadiheitjad (nii raua-alused, automaatsed kui ka õlalt lastavad ühekordsed ja CG-tüüpi laetavad)...
Loodan, et ka meie struktuurides ja relvahangetes hakatakse neid vajadusi ülevaatama.
...
PS. Heades kuni ideaalsetes tingimustes on TT-kompleksi efektiivsus ~0,9; laetavatel granaadiheitjatel 0,5-0,7; ühekordsetel 0,2-0,4. Eks igaüks arvutab ise.
...
Aeg oleks hakata tegutsema ka mobiilsete ründesalkade loomisele KL baasil. Näiteks sellised masinad saab ise teha -
http://toocatsoriginals.tumblr.com/post ... ne-buggies
Edasised otsingud Google-st
Light Strike Vehicle :
https://www.google.com/search?hl=en&q=S ... ke+Vehicle
Ma olen sarnast mõtet mõelnud aga lahendaksin asja pisut teisiti.
1. Bagi teeks tandemistumisega, mis vähendab kere pindala
2. Vähendatud kere pindala tõttu saaks masina katta mingi baassoomusega, et ei oleks päris alasti ringi kütmise tunnet
3. Teeks masina neljaratta veoga
4. Kõik rattad topeltvelgedega.
Tehnilist lahendust me ei pakkunudki - pildid rohkem illustreerivad. Usun, et meil on KL malevates piisavalt kuldsete käte (ja peaga) mehi, kes asjad valmis teeks. Suurem probleem on sellega, et keskjuhtimine oleks nõus eraldama neile peale monteerimiseks kuulipildujaid ja granaadiheitjaid/TT komplekse.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Postitatud: 05 Sept, 2014 12:37
Postitas mart2
Üüks tähelepanek Ukrainast veel - kui ikka andmiseks läheb, siis 2 salvega ei vea kuidagi välja. Ega lahingus ei saa teha vaheaega laadimiseks.
Aeg oleks olemasolevatele relvadele juurde osta salvesid ja linte !!!
