Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

[redhott]

Narava-jõesuu PV õppekas sai pool aastat enamvähem sõõdavat lobi sõõdud, ports oli suur ja kui justusid pääslatoimkonnas olema, siis õdaku kokkade kodumineku ajal neid ei kontrollinud, siis oli lisapoonus 2 nädalat olemas ( seal olin pool aastat) .Edasi sai liigutud Võmmorski kordonisse, kus kokkadeks olid vahetustega 4 kohalikku naist, kes võtsid asja ikka krt i tõsiselt.Pitzad, salatid, pühapäeva hommiku pannkoogid , lihakraamiga ei koonerdatud, kui saabusid näiteks 2 ajal õõsel patrullist, siis toit ootas soojakapis. Toidu kogusest ja maitsest annab mulje see, et sinna minnes olin vast 75 kilo, poole aastapärast 98, samas poole aasstaga sai vast maha kõmbitud umbes 5000-5500 kilti ( 28-80 päevas).

[ottojama]

Mannapuder keedetud loomalihaga oli päris huvitav söök. Mul oli nimelt diagnoositud haavandtõbi.

Aga muidu ei oska kurta, kõik kõlbas süüa. Kala puhastasime pärast ülessulatamist nii, et peast kinni ja raputad, liha pudenes kaussi. Kombižiriga praadisid läbi ja täitsa söök kohe.

Mingi 85 umbes, Ukraina.

[donnervetter]

81-83 a. Leningradi Mereväebaasis.
Esimesed kolm kuud (kurss molodovo boitsa) metsas (Krasnaja Gorkas), söök oli kõike muud kui toitev, saime kohalikust poest oste teha (kui raha oli). Parim koht oli söökla toimkond, eks ikka sellepärast, et lisa kroonusöögile saada. Pidupäeval anti küpsiseid, ma arvan, et tsaariajast, sellised kopitanud olid. Sealt jäi harjumis iga leivakoorik taskusse pista, mis oli paar nädalat juba teenistusväeosas ka küljes.
Edasi oli toiduga OK, kõik need eelpoolkirjutatud pudrud (mulle maitses hirss), saime ka liha, guljašš. Olid ka supid, hapukapsas, borš jne. Paar korda nädalas oli keedetud muna.
Kui söökla hakkas jama toitu pakkuma, siis poliitosakonna autojuht ütles oma šehvile ja see tuli kohale ja andis pizdulei köögi mitšmanitele kätte ja edasi oli kõik jälle OK.
Kuna olin autojuht (UAZil), siis sain süüa erinevates kohtades: laeval, maavägede sööklates, väikestes (paarkümmend ajateenijat) väeosades, sõjakoolides, allvelaevnike õppekeskustes - igal pool oli söögiga OK, ma ei virise.
Kui ei olnud isu sööma minna ja raha oli, siis sõin linnasööklates.

Aga need esimesed kolm kuud õpetasid toitu hindama ja toitvast söögist ja ka heast söögikorrast lugu pidama.

[Leid]

86-88 mustamere laevastiku kirjas.kaldapealne teenistus.pudrud a-la hirsi riisi kartuli jne.kui kõht tühi ja sööklast väljastati kollast hirsiputru oli lõpuks päästev maitseaine küüslauk ja sala(soolapekk) mida ahhollidele kodust saadeti.aeg-ajalt tuli hävitada ehk süüa laevadelt mahakantud varusi.tegemist oli jubeda kraamiga-kõikmõeldavad konservid mis pidid säilima igavesti.aga viinamarjaistandused,aprikoosid-kõik selline kraam oli vabalt looduses ja teise aasta staatus tõi olulise paranemise nii ninaesise ,kui ka muus teenistuses.....

[Martti]

Ka 2007. aasta Kevadtormil oli umbes nädala jagu kuivsööki, paki sisu oli järgmine: kolm konservi(hautatud sealiha, sealiha tatratangudega ja sprotid, mis vahetus kohe alguses Sardiinide vastu(nii õlis kui tomatis variatnt). Hautatud sealiha konserv sai võitlejate poolt hellitusnimeks "Seasilm", pole vaja pikalt mõelda miks...
Veel oli pakis kartulipudru pulber, halvaa, saiakuivikute pakk, väike šokolaadikremi pakk, neli väikest pakki suhkrut, teed ja kohvi. Müslibatoon ning rosinate ja pähklite segu. Tegemist oli ühe ööpäeva pakiga.

Kuna paljud konserve süüa ei tahtunud, siis kogusin need kokku ja tõin pärast Kevadtormi koju kassile ja koerale, kokku sain neid üle 150 ja praegugi veel mitu kasti alles.

[Sollmann]

U poole NA teenistuajast sai veedetud 'totškal'.
Toidukraami eraldati reeglina kahe nädala tagant.
Iga viimne kui kord käis komplekti 'tušonka'-purgid ja mõned kalakonservid.
Vedas kui kala oli tomatikastmes, õlivariandis oli teda üpris keeruline süüa.
Hiljem, kogemuste täienedes, sai neid võikaid asju süüa rohke tomatikastmega, mida sai kopkate eest omandatud kohalikust kaubandusvõrgust.
Valge leivaga täitsa kvaliteetne söök

[jackpuuk]

Värskes õhus on ikka isu parem, aga millegi pärast on tunne, et õppustel välikatlas keedetud söök oli palju maitsvam kui söökla oma. Kas teistel on ka sellised meenutused? Seletus võib muidugi selles ka olla, et õppuste toidumoonast virutasid prapporid ja kokad vähem, sest sama sööki sõid ju ka ohvitserid. Teine asi võis selles olla, et väiksemas potis keedetud supp tuleb ikka maitsvam, kui sajaliitrisse patta segatud mögin.

Põhjendused õiged , mainimata on ainult see , et muidu võttis ka söökla narjaad sealt matti ja mitte vähe . Konservid olid ikka luks kraam , võrreldes selle enamusjaolt veest koosneva ollusega , mis sööklas oli . Arvan , et need aseritest praporid , kes meil ladudega kamandasid , peaksid miljonäri staatust küll omama

[kalleb]

prappori raisad varastasid jah hoolega

[jackpuuk]

Mnjah , nii mõnegi mehe meenutused võtavad kukalt kratsima . Meil oli gvardeiskaja dessantaja DDR -is (st, peaks olema nagu eliit väeosa ) , söögipoole pealt seda küll aru ei saanud . Talvel tulihapu kapsas , poole suveni välja siis . Krdi tibupoegade puder (kliistriks keedetud ) st. ptshonka . Õhtuti oli tavaliselt nn. kartulipüree ,kus vett oli kartulist rohkem ja selle kõrvale mingi heeringalaadne kala , mis mul näost sisse ei läinud (jube lebra ) , tatar või riis oli harilikult pühapäeva hommikuti (vahel siiski ka nädala sees ) , sinna juurde 2 keedumuna . Suurte pühade ajal oli sama mis pühapäeval , juurde mingid õhukesed küpsised 2tk. ja vahel ka õun . Kevadel saadeti igast pataljonist 1 rood oblikaid korjama (sedamoodi need paistsid vähemalt ja neid oli ikka tohutult ) nendest tehti suppi siis . Oli mingi aeg , kus olid Eesti räimekonservid (vägagi söödavad ), mis segati selle kartulipüree hulka , millest praporid poole pihta panid ja järelejäänust veel poole omastas narjaad . Tulemust võite ise arvata . Söökla korrast , meil oli selline tegelane , nagu zampotõl , käis ja kontrollis nõude ja söökla puhtust . Kui midagi ei meeldinud tuli kõik üle teha .

[kalleb]

jah seda rõvedat kibedat kapsast ja veega keedetud kartuliparaashat mäletan siiamaani

Kaliningradis anti ka alguses seda ja päevast päeva

jäkk

[T-62]

Huvitav lugeda, palju tuleb tuttav ette. Võin lisada, et mida suurem väeosa oli köögil toitlustada, seda hooletumalt ja maitsetumalt toit valmistati. Toidu kõrvale toimetamine andis jälle väikses väeosas rohkem tunda.
Huvitav menüü oli septembris-oktoobris: lõunaks vesi kapsastega, õhtuks kapsad veega, vastavalt siis kapsasupp ja kapsahautis.

[LeBon]

Sidepataljoni roogasid on siin kuskil varemgi kiidetud, Ise olin ja olen paras õgard- Švejki võitluskaaslast Balouni mäletate?- aga Sidepati lõunasöögiga andis hakkama saada. Praele võis lisandiks valida mitu varianti (näiteks keedu-ja praekartul, samuti riis ja pasta), ka salativalik oli sama suur. Portsjonid olid nii suured kui ka maitsvad. Mäletan, et kui teiste väeosade mehed meil enne vabariigi aastapäeva paraadi ööbisid, ei suutnud nad uskuda, et meid igapäev nii toidetakse. Topeltmehedki (vähemalt 190 pikad) piirdusid lõunasöögi ajal tavaportsudega, ehk võtsid vaid ühe supi lisaks. Topeltvarianti poleks nad ära süüa suutnud ja toitu järele jättes oleks seerudel tekkinud idee, et selline lõunalauas lösutamine tuleb lõpetada ja toidu manustamise aega oleks veelgi lühendatud, samuti oleks seedimisprotsessi kiirendatud jooksmise teel. Keskmine päevapraad kuskil pubis jääb igatahes tollele praele alla.

Hommikusöögiks oli reeglina mingi pudru, vahel ka omlett. Mul on lapsest peale pudrude suhtes mingi foobia, seega piirdusin tavaliselt võileibadega. Neid oli võimalus teha neli-viis tükki (niipalju singi-või juustuviile taldrikul oli) aga peale noorteaega panin salaja kandikule kaks taldrikut.
Õhtusöögiks oli tavaliselt mingi risotto moodi asi, minule jäi see nõrgaks.Noorena polnud parata midagi, hiljem panin tihtipeale rakmed peale ja läksin sööma koos toimkondlastega ja pisut hiljem kompaniiga. Kuna elasin väeosast pooleteist kildi kaugusel käisin pidevalt ka hüpes ehk siis kodus söömas. Meenub veel, et aspirandid, kes said palka rohkem ja vahel ka mõned villasemad ajateenijad tellisid teinekord pizzatakso väeosa värava juurde.
Paar kuud teenisin Ämaris, seal oli toit ehk paremgi aga portsud olid väiksemad.Kui mälu ei peta, toodi sinna toitu otse ROKist, oma kööki polnud. Ämaris oli negatiivne ka see, et õhtusöök oli juba mingi viie paiku, seega lõi kõht juba enne magamaminekut uuesti pilli.
Söönud olen ka Pärnu pataljonis, kui ööbisin seal paar ööd seoses väeosade vahelise jalgpalliturniiril osalemisega. Sealgi oli igati OK toit. Viimane väeosa, kuhu sattusin mingite õppustega seoses, oli Viru, seal oli küll seniste kogemustega võrreldes kole olukord, söök oli halb ja seda oli ka vähe.
Metsaski ei saanud nuriseda, meil vaaritati toitu väliköögis kohapeal, mitte ei toodud väeosast. Erinevalt väosast võis alati juurde küsidagi.

Saan aru, kui vene sõjaväes käinud meestele sihuke jutt närvi käib- toideti nagu restoranis aga ikka pole rahul. Tegelikult olen küll, tagantjärgi ei oska asja suhtuda teisiti kui ülivõrdes. Sõjaväkke läksin 70 kilosena, aasta pärast tulin välja kümme kilo raskema täismehena. Kusjuures see kaalutõus tuli puhtalt lihaste arvelt sest enne sõjaväge polnud ma paar aastat mingit trenni ega füüsilist tööd teinud.

[Janka]

Ei viitsi nüüd teemat uuesti läbi kammida, aga kes vabariigi kroonus kokkadeks on?

[Martti]

Ei viitsi nüüd teemat uuesti läbi kammida, aga kes vabariigi kroonus kokkadeks on?

Tsiviilisikud, ajateenijaid enam köögitöödel ei kasutata.

[karrvik]

Njah...loen ja imestan...et kui hästi kusagil toideti ja kuidas kusagil nöögiti-et siis tõepoolest seinast-seina. Endal tuli ka miski kolmandik teenistusaega olla kokk-ja usun et suudan vastata paljudele siit läbijooksnud küsimustele. ja rusikareegel nr.1-mida suurem sööjate hulk ühe köögi kohta seda viletsam lobi. Väikeses koguses võib hea kokk teha normaalse söögi ka siis kui pool produktidest on puudu, a seda meest kes suudaks 400 liitrises katlas keeta tip-top pilaffi 1100 mehe jaoks pole minu silmad näinud. Ja mis puutub ühe eelpoolkirjutaja kogemusse DDR päevilt-ju teil oli palju mehi ühe katla kohta, ei muud. Ja see nn. väeosa eliitsus avaldus ilmselt ka teil võikoguses-see oli ma ei mäleta mitu g. suurem. A mis puudutab teekeetmist jne.....kui viitsin, eks kirjutan mis toimus väeosade köögis, iseasi kui paljud seda oma seedimise huvides lugeda tahavad..Aga toit mis pakutakse meie riigi armees-uskuge mind, poisid-kui keskmises N-Liidu üksuses teeninud mehele oleks selline taevamanna nina ette lükatud siis ilmselt näpistataks end mitu korda kontrollimaks et see pole uni. Niivõrd külluslik on teie kirjelduste järgi pajuk võrreldes lobiga mida suurriik raatsis jagada!