www.militaar.net

Kood: Vali kõik

 Ants Laaneots: kas immigrandid uputavad Euroopa?

Postimees
11. september 2015 10:33

Ainult kiired ja otsustavad meetmed rahvaste sisserände korrastamises Euroopasse võimaldavad alal hoida lääne tsivilisatsiooni heaolu, traditsioonilisi väärtusi ja kultuuri, kirjutab erukindral Ants Laaneots (Reformierakond).

Nagu me ÜRO põgenikeagentuuri 5. septembri teatest lugesime, on sel aastal üle Vahemere Euroopasse jõudnud juba 366 402 illegaalset immigranti. Umbes 40 protsenti neist on sõjapõgenikud Süüriast, Afganistanist, Iraagist, Jeemenist. Ülejäänud on Aafrikast – diktaatorriigist Eritreast, Somaaliast, Sudaanist, Nigeeriast tulevad majanduspõgenikud. Tegemist on valdavalt noorte, vähem keskealiste inimestega, kes otsivad paremat elamiskohta ja -tingimusi. Valdav osa põgenikest on islami usku.

Saksamaa siseministeeriumi prognoosi kohaselt saabub selle aasta lõpuks Euroopasse u 800 000 põgenikku. Peamised illegaalide Euroopasse tuleku suunad on Türgi – Kreeka – Balkanid – Ungari ja Põhja-Aafrika – Itaalia, kusjuures põgenike vool mõlemal suunal on viimasel ajal võrdsustunud.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt peab migrante registreerima, majutama ja tagama kõige vajalikuga, teostama nende tausta kontrolli ning lahendama muud õiguslikud probleemid see riik, kuhu nad kõigepealt jõuavad. Majanduskriisis vaevlevale Kreekale ei ole sellise koorma vedamine jõukohane, seepärast võimud sulgevad tihti silmad riiki läbivate kümnete tuhandete Süüriast, Iraagist, Afganistanist tulevate põgenike ees.

Selle tagajärjel tekkisid suured probleemid Kreeka naabritel Makedoonial, Serbial ja Ungaril, kelle piiri ületab iga päev enam kui 5000 põgenikku. Nende riikide suurim soov oli ja on tulijatest võimalikult kiiresti lahti saada, suunates nad põhjapoolsetesse jõukatesse riikidesse – Austriasse, Saksamaale, Inglismaale, Rootsi. See ühtib põgenike sooviga jõuda riikidesse, kus neile tagatakse eluruum ja toit ning makstakse igakuiselt mitmesaja euro suurust toetust iga inimese kohta, mis võimaldab üsna laheda äraelamise ka ilma tööta.

Illegaalsete põgenike voolule on lisandunud teine, nendega koos Euroopasse tulev probleem – julgeolekuoht. Terroristliku organisatsiooni Islamiriik allikalt saadud info kohaselt väitis ajaleht Sunday Express, et organisatsioon on põgenike seas saatnud Euroopasse ka enam kui 4000 oma võitlejat.

Allikas kinnitas, et viimased segunesid illegaalsete migrantidega Türgis Izmiri ja Mersini sadamas, kust nad liikusid Vahemere kaudu Itaaliasse. Sealt minnakse edasi teistesse Euroopa riikidesse. Põgenike seas on tõepoolest väga palju noori tugevaid mehi. See tekitab küsimuse, kes nad on ja mis eesmärgil nad Euroopasse tulevad.

Islami võitlejate tulekut Euroopasse on kinnitanud ka teised allikad, sh türgi salakaubavedajad. Üks viimastest teatas ajakirjanikule, et ta on abistanud enam kui kümmet terroristi Euroopasse jõudmisel. Islamiriigi allikas selgitas, et Euroopasse tulevate islami võitlejate ülesanne on kättemaks USA-le ja tema Euroopa liitlastele, kes osalevad koalitsioonis õhulöökide läbiviimisel Islamiriigi võitlejate ja objektide vastu. Tema sõnum oli: «Me tahame kehtestada kalifaadi mitte ainult Süürias, vaid kogu maailmas.»

Seega võib võitlejate imbumist Euroopasse lugeda tõenäoliseks ja neist tulenevat võimalikku terroriohtu reaalseks. Küsimus on vaid selles, kui palju neid sõdalasi on ja millised on nende kavatsused.

On ilmne, et kontrollimatult Euroopasse valguvate illegaalsete põgenike probleem muutub üha enam üleeuroopaliseks kriisiks. Süü praeguses kaoses immigrantidega lasub suures osas Euroopa Liidu juhtkonnal, kes peatult käitudes ei reageerinud õigel ajal potentsiaalsele ohule juba eos ning isegi nüüd võitleb probleemi tagajärgede, mitte põhjustega.

Brüsselil puudub pagulaskriisi lahendamise strateegia ja ilmselt siiani ka arusaam, et selle aasta põgenike vool ei ole ühekordne. Euroopa vastutulelikkus illegaalsele migratsioonile ergutab veelgi enam inimmasse Aafrikas, Aasias, Lähis-Idas ning muudes vaestes piirkondades tulema Euroopasse, kus asub nende igatsetud «tõotatud maa».

Teadlased prognoosivad, et praeguse Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika jätkamise puhul võib kontinendil juba 2030. aastaks olla u 52 miljonit moslemi, ehk 10 protsenti selle elanikkonnast.

Kui kaua aga toimub Euroopa Liidu praeguse poliitika puhul massiline sisseränne, kas aastaid või aastakümneid ning kui palju uusi inimesi tuleb majandussurutises olevatel ja hiigelvõlgasid omavatel liikmesriikidel veel «toidule» võtta ning mis see kõik maksma läheb, ei oska keegi öelda. Siit tuleneb ka paljude väiksemate liikmesriikide, kaasa arvatud Eesti ja nende omavalitsuste peaaegu et solidaarne vastumeelsus uute tulijate suhtes.

Igal juhul immigrantide massid saavad olema raske katsumus praegusele lääne heaoluühiskonnale, kultuurile. Kaugemas tulevikus võib neist aga saada reaalne oht Euroopa tsivilisatsiooni eksistentsile tema kaasaegsel kujul. On ju varasemate aastate kogemus Prantsusmaal, Inglismaal, Rootsis ja teistes Euroopa riikides näidanud, et moslemitest immigrandid kohanduvad uue kodumaa ja tema kultuuriga väga raskelt, suruvad kohalikule elanikkonnale agressiivselt peale oma tavasid ja käitumist.

Võõraste tulekuga on paljudes lääneriikides järsult kasvanud ka vägivald ja kuritegevus. Islami võitlejate ilmumisega Euroopasse suureneb kontinendil oluliselt ka võimalike terroriaktide oht.

Lääs on kaotanud väga palju aega. Mida teha väljakujunenud olukorras?

Et laienevat kriisi vältida või pehmendada on vaja:

1) peatada võimalikult kiiresti immigrantide kontrollimatu sissevool Euroopasse, sulgedes Euroopa Liidu välispiiri, seda eelkõige Vahemere piirkonnas, saates sinna vajalikul hulgal personali, sõjalaevu ja muid vajalikke vahendeid, vajadusel kaasata ka NATO võimekused ja vahendid;

2) alustada viivitamatult ja energiliselt koordineeritud võitlust rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, kes teenib hiigelraha migrantide smugeldamisest Euroopasse;

3) pidades silmas terroriohtu ja siseolukorra destabiliseerimise katseid Euroopa riikides, võtta tarvitusele kõrgendatud sisejulgeoleku meetmed;

4) luua filtratsioonilaagrid Euroopasse minna soovijatele nende tausta kontrolliks kas nende kodumaal või kui see pole võimalik, siis selle naabruses asuvates riikides;

5) anda luba Euroopasse tulekuks eelkõige sõjapõgenikele, mitte aga kerget ja head elu otsivatele indiviididele;

6) saata aega kaotamata kodumaale tagasi kõik mõjuva põhjuseta, vaid kerge äraelamise eesmärgil illegaalselt Euroopasse saabunud isikud;

7) vältida immigrantide kompaktsete kogukondade või getode tekkimist Euroopas, hajutades elamisloa saanud immigrandid laiali üle kogu riigi territooriumi; see aitab oluliselt kaasa nende kiiremale kohanemisele uute olude ja keskkonnaga, keeleõppele;

8) teha kõikvõimalik ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste kontinentide riikide aktiivsemaks kaasamiseks selle kaasaja suurima probleemi mõistlikku lahendamisse. Praegune rahvaste ränne pole üknes Euroopa probleem, vaid ka maailma probleem, kuna põgenikud tulevad teistelt kontinentidelt – peamiselt Aasiast ja Aafrikast.

Ainult kiired ja otsustavad meetmed teiste rahvaste sisserände korrastamises Euroopasse võimaldavad jätkuvalt alal hoida lääne tsivilisatsiooni heaolu, traditsioonilisi väärtusi ja kultuuri.