www.militaar.net

Nn Oü-tamine on täiesti lubatud variant ja kui midagi ebaeetiliseks muutub teeb riik seaduse ümber

Paar päeva tagasi tahtis maksuameti esindaja vägisi seda va oo-üütamist kui midagi väga ebaeetilist raadios rahvale maha müüa. Seda isegi vaatamata kohtuotsuse olemasolule.

Vahepalaks meie eksportööride muredest 2010 ja 2015

2010

5.1. Masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete tootmisettevõtete ümarlaua kokkuvõte

Eksportööride hinnangul ei saa võrdsetel tingimustel arendada eksporti kõikidesse Põhjamaade riikidesse.
Soome on väga protektsionistlik riik. Suhetel ja kommunikatsioonil Rootsiga on väga tähtis roll.

5.2. Puidutöötlemise, puitoodete- ja mööblitootmise
ttevõtete ümarlaua kokkuvõte

Eksportööride arvates ei olda võrdselt ekspordivõimelised kõikidesse Põhjamaade riikidesse
Rootsisse suudetakse müüa keerulisemaid ehk kõrge kvaliteediga valmistooteid. Soome
vähem. Soome turg ei ole nii avatud. Paljudel toodetel on sertifikaadinõue, mis on kaudne
turu kaitse. Esineb olukordi, mil sertifikaate väljastatakse välisriigis kohalikele ettevõtetele,
välisfirmadele ei anta neid sertifikaate. Puidu tootjad välisturgudel (Rootsis, Soomes) määratlevad
lõpptoodete hinnad. Eesti eksportöörid ei saa ise hindu pakkuda.

5.3. Toiduainete- ja joogitootmisettevõtete ümarlaua kokkuvõte

Soome riik on suhteliselt konservatiivne. Taani turule on samuti keeruline Eesti toodetega
sisse saada. Soomlane ei oska poest Eesti päritoluga toodet üles leida. Neile on selgitatud
aastate kaupa, et eelistada tuleb kodumaise päritoluga tooteid. Soomlased otsivad toodetelt
luigemärki ja siis ostavad selle järgi toote.

Sihtriigi sertifitseerimisinstitutsiooni poolt ettevõtete tunnustamine on probleeme tekitav
Toidukaupu Venemaale eksportivate ettevõtete tunnustamise läbiviimiseks ettevalmistuste
tegemine võib võtta kaua aega, kuna vastavate spetsialistide Eestisse tulek venib ajaliselt.

Ettevõtete koostöövõime on nõrk nii koduturul kui ka välisturgudele sisenedes.
Kardetakse, et koostöö viib ülevõtmiseni ja võimaluseni, et üksteist tõmmatakse ninapidi.

https://www.riigikantselei.ee/valitsus/ ... 7%2010.pdf

2015

Statistikaameti andmetel on Eestis eksportivaid ettevõtteid kõige rohkem järgmistes sektorites:
hulgikaubandus (3651 ettevõtet), jaekaubandus (1371), mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (1041), maismaaveondus ja torutransport (1022) ning ehitustööd (893).

Eesti eksportööridest 46% tegelevad uuringu andmetel lõpuni viimistletud toodete müügiga ning 45% teenuste ekspordiga.

Sihtturgudega seotud takistustena tõid eksportöörid kõige rohkem esile tugevat konkurentsi, mida on kogenud peaaegu kõik uuringus osalenud ettevõtted vähemalt ühel välisturul. Teised olulisemad takistused on nõudluse ebastabiilsus (63% vastanutest) ja protektsionism (53% vastanutest).

Eesti ekspordi hetkeolukord

Viimase nelja aasta jooksul on Eesti kaubavahetuse maht jäänud vahemikku 24,7–26,6 miljardit €.
2014. aastal langes eksport võrreldes eelneva aastaga 2% ja import 1% (vastavalt 12,1 mld € ning
13,7 mld €). Vaatamata sellele, et ekspordimaht on kahanenud, on kasvanud eksportivate
ettevõtete arv. Eesti eksportööride arv on ligikaudu 14500 ettevõtet, mis moodustab ca 20% Eesti
ettevõtetest. Viimase kolme aastaga on eksportööride arv kasvanud ligikaudu 3500 ettevõtte võrra,
ekspordimahud ühe ettevõtte kohta on aga vähenenud. Eesti 100 suurimat eksportööri annavad
umbes poole ning 10 suurimat eksportööri veerandi kogu kaupade väljaveost, mis näitab, et Eesti
kaupade eksport on väga kontsentreeritud.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/ ... ruanne.pdf

Automaksude koha pealt ka niipalju et Lätis on automaks juba ammu ja vaevalt, et Eestisse Läti numbritega liikurid massiliselt tekkima hakkab. Soomes on ka automaks kuid see sõltub mitmest näitajast. Üldiselt on kõige kõrgemalt maksustatud diiselsõiduautod ja tarbesõidukitel (kasvõi nendel, mis poodi leiba viivad) on maks rohkem sümboolne, Samas kasutavad diiselsõiduautosid eelkõige kaugema nurga mehed töölkäimiseks ning minumeelest saab oma sõiduki kasutamise eest maksudest mahaarvamisi ning kokkuvõttes erilist vahet pole. Kallis on pidamine neil, kes diiselcayannega ümber kohaliku ööklubi tiirutavad. Eestis tuli siis ametnik Jegorov välja geniaalse ideega, et kui igale autole kehtestada 10 EUR maks , oleks riigikassasse 60 miljonit nagu maast leitud. Eino, käed langevad jõuetult rüppe, nagu keskaegne kirikukümnis. Seda võrdlust ma juba ükskord kasutasin ja akf Kriku pidas vajalikuks märkida, et niimoodi (või nii hull , ei mäleta enam täpselt ) polnud see ka keskajal.

Miks see nii halb on? Võrreldes selle firma sõiduautode käimasoleva tagakiusamisega? Sümboolse aastamaksu maksab teatud piirini igaüks lihtsasti ära ja siis sõitku terviseks. Kõigil lihtsam. Soome kogub seda raha nt autode hindadest, mille tulemusena on uued autod kallid ja sellist romurallit, nagu Soomes näha on, pole mujal kuskil.

Kui Jegorov selle 10 euro juurde jääb (sellest ei saa peagi 200 eurot), siis mina olen küll poolt. Väiksem vaev kui muud võimalused.

Teise küsimuse ehk astmelise tulumaksu koha pealt võiksin Soome näitel niipalju mainida, et tont pole nii hirmus kui teda maalitakse. Ma töötan samuti Soomes ja ettevõtjana mitte töötajana . Olgu kohe ära öeldud, et olen siin foorumis akf Kapten Trummilt Soomes OÜ-tamise pärast korra juba mehiselt sõimata saanud Ei ma jään ikka endale kindlaks, et nn OÜ-tamise või üksiküritajana töötamisega kaasnevad hüved on tasu riski eest. Töötajana on loomulikult lihtsam, eriti Soomes. Eestis, pärast reformierakondliku töölepinguseaduse jõustumist nii 10 aastat tagasi pole minuarust töölepinguga töötamisel enam üldse mingit mõtet.

Lugupeetud administraator, kes näikse suur progresseeruva tulumaksu pooldaja olevat, võiks sinu posti hoolega lugeda.
See Soome maksusüsteem on tore ainult esmapilgul ja teoorias. Praktikas hakkavad kohe praod tekkima, sest esimesest palgaastmest kõrgemale astmele mineku korral on riik loonud pool-legaalse tulude varjamise võimaluse, mida (erinevalt Eestist) maksuamet eriti ei viitsi peedistada. Tulemuseks on see, et neid "õiglasi" kõrgemaid makse neetud pursuid tegelikult ei maksa, vaid saavad tulu OÜ-de kaudu ja skeemitavad nagu meilgi.

Kogu selle mudru moraal on selles, et mõistliku suurusega maksud makstakse kergelt ära (Soomes vaevalt selle madalama astmega eriti OÜ-tamist tehakse) ja mingist punasest joonest alates enam mitte. Seepärast see Soome "õiglane" maksusüsteem on õiglane alles siis, kui vähemalt 90% osalisi ka neid kõrgeid makse maksavad, mitte ei skeemita.

Rahatrükk jätkub, aga meie hakkame jälle rohkem oma raha säästmisega välismaale põletamisele saatma ...

https://majandus24.postimees.ee/4479244 ... 1516953691

Ei maksa Eesti Panga sõna Euroopas suurt midagi.

Kapten Trumm kirjutas:Lugupeetud administraator, kes näikse suur progresseeruva tulumaksu pooldaja olevat, võiks sinu posti hoolega lugeda.
See Soome maksusüsteem on tore ainult esmapilgul ja teoorias. Praktikas hakkavad kohe praod tekkima, sest esimesest palgaastmest kõrgemale astmele mineku korral on riik loonud pool-legaalse tulude varjamise võimaluse, mida (erinevalt Eestist) maksuamet eriti ei viitsi peedistada. Tulemuseks on see, et neid "õiglasi" kõrgemaid makse neetud pursuid tegelikult ei maksa, vaid saavad tulu OÜ-de kaudu ja skeemitavad nagu meilgi.

Kogu selle mudru moraal on selles, et mõistliku suurusega maksud makstakse kergelt ära (Soomes vaevalt selle madalama astmega eriti OÜ-tamist tehakse) ja mingist punasest joonest alates enam mitte. Seepärast see Soome "õiglane" maksusüsteem on õiglane alles siis, kui vähemalt 90% osalisi ka neid kõrgeid makse maksavad, mitte ei skeemita.

Erinevalt Eestist on Soomes ja Rootsis makstud maksud avalik info. Suurte maksude maksmine on auasi. Kui oled ikka suurärimees, siis otsid oma nime ajakirjanduses avaldatud maksumaksjate tabelist, et mis kohal oled.

Ja vastupidi - lähed sellise ärimehega äri tegema. Räägid, mis kõva bisnisimees oled. See laseb oma juristil su möödunud aastal makstud maksud järgi vaadata. Ja kui seal mingi naeruväärne number, siis on teie ühine äri ka seal kohal lõppenud. Kui sa juba riiki petad ja makse ei maksa, siis on sealt ainult 1 samm edasi, et äripartneril nahk üle kõrvade tõmmata.

Sinu juttu uskudes peaks seal Soomes kõik miinimumpalga peal elama. Aga ei ela miskipärast. Vastupidi...

Mis puutub minu suhtesse astmelisse tulumaksu, siis
- esiteks Eestis on juba ühe astmega tulumaks
- teiseks - mina isiklikult eelistaks praegusele ujuvale maksuvaba tulu arvestamisele tõesti teise astme kehtestamist.

Ja - full discloser - see ujuv maksuvaba tulu juba kärpis veidi minu puhast sissetulekut, ilmselt kärbiks ka teise astme kehtestamine. Maksumaksjate edetabelisse siiski ei kandideeri.

Martin Peeter kirjutas:Rahatrükk jätkub, aga meie hakkame jälle rohkem oma raha säästmisega välismaale põletamisele saatma ...

Sellega seoses on mul neetult kehv tunne, et järgmine kord, kui muusika taas lühemaks või pikemaks ajaks kinni keeratakse - on Eesti jälle nende seas, kes istekohta ei leia ja siis endale lohutuseks tunnustavalt seljale patsutab - küll me oleme tublid tantsijad, las kehvemad pealegi istuvad. Kui Masu ajal Riiki tüürinud võiksidki teha mingeidki järeldusi ja targemad olla, siis praegu võimu teostav värske veri oleks omast arust lihtsalt Masu ära jätnud, nii et sitta eelkäijate kogemusest.

Sinu juttu uskudes peaks seal Soomes kõik miinimumpalga peal elama. Aga ei ela miskipärast. Vastupidi...

Ei ole miinimumpalga peal, vaid seal toimub selle edumeelse maksusüsteemi mõjul päris märkimisväärne skeemitamine tulude varjamiseks.
Ja erinevalt Eestist sealne maksuamet vaatab sellele läbi sõrmede, sestap levib see komme ka eestlaste hulgas, keda soome ametnikud topelt kontrollivad.
Selle kasutatavus muidugi sõltub kohast ja erialast, nt kuskil suurhaigla arstil on seda keeruline teha, kuid näiteks erapraksise pidajal vägagi võimalik.
Samuti ka igasugu tehnilistel aladel, kus töö ja teenuse vahet on keerulisem teha. Ja tehaksegi.

Loe seda vanahalb posti, väga kõnekas.

Ja olen enam kui kindel, et peale järgmise edumeelse tulude astme kehtestamist Eestis kasvab ühemehe OÜ-de arv äriregistris mis mühiseb. Eriti arvestades plaane roosa koalitsiooni poolt pensioniarvestus viia töötatud aastatele. Siis ei oma ka pensionis nii suurt tähtsust, kas sa deklareerid 200 või 2000 eurot.

Võiksid enne pensioniseadust lugeda ka, kui kirjutama hakkad. Sel ajal, kui see 1. samba pensioniarvestuses kaotatakse palga suuruse arvestus, arvestatakse ainult staaži, hakkavad pensionile minema juba need põlvkonnad, kelledele 2. sammas on kohustuslik. Nii et palga suurus hakkab kajastuma selles 2. samba osas.

Seega - endiselt mõjub palgaga skeemitamine ka sinu pensioni suurusele. Ehk ainult natuke vähem, kui praeguse pensioniarvestuse jätkumise korral.

Soome skeemitamise osas ei hakka vasikaga võidu jooksma. Mine ja vaata ise...

Kriku kirjutas:

vanahalb kirjutas:Euroopa Liidul on samuti kaitsetollid. Ega pilusilmsed sõbrad siis suurest ligimesearmastusest oma jalgratta- ja elektroonikatehaseid EL territooriumile püsti ei pane. Venemaal on samamoodi.

Just täpselt. Mistõttu meie ekspordile on eluliselt tähtis emmast-kummast tollipiirist sissepoole jääda. Mis ühtlasi paraku välistab kaitsetollide kehtestamise meie endi poolt.

vanahalb kirjutas:Küll aga on minumeelest üsna pretsedenditu, et mõni riik ükskõik kelle oma territooriumile dumpingut tegema laseb.

Kindlasti ei ole. Norra näiteks ei ole EL-i liige, aga vaba kaubanduse lepe EL-iga on (erandiks põllumajandussaadused ja kala, mille jaoks on kvoodid). Teiseks, nagu sa ise ütled, toimub vanadele riikidele põllumajandustoetustega eelisseisu andmine kogu Ida-Euroopa, mitte ainult Eesti suhtes.

Ma kirjutasin küll neist hallidest aegadest kus Eesti veel Euroliitu ei kuulunud ja kus oleks saanud kaitsetollidega oma majandust turgutada. Euroliidus on analoog banaanid, mis iseenesest ei maksa kaugeltki sellist hinda, millega nad siin poes müügil on. Oli vist see põhjus nüüd selles mingid Prantsuse meretagused asumaad kasvatavad samuti banaane ja nende kaitsmiseks lajatataks väljaspoolt toodud banaanidele tollimaks otsa. Nii 1993 poleks mingit takistust olnud sissetoodavat kartulit, kanakoibi ja mida kõike Eesti ise tootiski, natuke tollimaksudega nuhelda. Nüüd, juba EL osana on suhtkoht keeruline või üldse võimatu hakata mingeid erimeetmeid välja töötama. Hädapärast võib Venemaa või Soome kombel hämada, et einoh, hea meelega ostaks teie kaupa, aga sadamatel pole laadimisvõimsusi ja bla-bla-bla.
Seesama Norra iseseisva riigina ilmselt eriti hea meelega kuskil Hiinas kasvatatud lõhet riiki ei luba, sest kala on endalgi nii et tapab ja omad jääksid töötuks. Seevastu banaanitolle Norras vist pole nagu pole seda banaanivõsagi. (või kus otsas nad täpselt kasvavadki)

Herr Trummi eksiarvamuste kummutamiseks oskan ma niipalju seletada, et Soomes pole ühemehefirmad sugugi mitte skeemitamise eeesmärgil tehtud. Ühemehefirmana on palju lihtsam tööd saada. See on üldteada fakt, et kui Soomes töölise tööle võtad, siis probleemide korral lahti temast enam ei saa. Võib saata pooleks aastaks sundpuhkusele kuid pärast on ta jälle tagasi ja küsib tööd. Ainuke lootus on, et kui palka juurde ei pane, läheb ehk ise minema. Neid ettevõtteid on küll ja veel kus tööline päeva õhtasse veab ning pensionipõlve tulekut ootab. Kui juhtubki, et töökoht vabaks jääb, võetakse tööd tegema ühemehefirma. Firmadevahelised suhted on lihtsamad. Kui lepingusse kirjutatakse, et töömahte ei garanteerita siis niimoodi ongi. Vastutasuks võtab ühemehefirma kogu töölisest jäänud palgafondi ja enamgi veel, sest igasugused sotsiaalsed garantiid niimoodi töötades on väiksemad kui töölepinguga tehes. Sellle rahaga toimetab ühemehefirma ise - vaatab palju oleks otstarbekas omale palgaks võtta ja palju ettevõtte arendamisse suunata. Mina nimetan seda oü-tamiseks ja maksude maksmata jätmisega pole sellel seost kuigi Eestis mingid palgalised PR-firmad sellist maiku asjale püüavad juurde pookida.

Teine faktor, mis sellega seondub ja Eesti kahjuks räägib on ettevõtte tulumaksu puudumine. Soomes ei ole kasumi tekitamine väga hea mõte. Mina viisin kogu oma tehnika Soome 2015 a, Taavi Rõivase kuldajal. Kuskilt jookseb ikka piir, et kustmaalt on veel mõtet riigis töötada ja kus on aeg nentida, et sellest rongist jään mina küll maha. See tehnika hakkas kasumit teenima ja majandusaasta lõpul tahab Soome riik ettevõtte teenitud kasumilt tulumaksu. Eestis niisugust asja ei ole. Dividendide võtmist paluks siia mitte segada, sets dividendide väljamaksmisel tahaks Sooome riik veel üks kord raha saada.
Raha niisama äraandmine on psühholoogiliselt raske, seetõttu tuleks mõtiskleda, et kuidas saaks seda ettevõtlusega seotud kuludesse ajada ja kasumit väiksema näidata. Üks variant on tehnikat juurde osta ja töökohti luua. Soome riigil pole sellise skeemitamise vastu midagi, sest töökohtade juurdetekitamine annab majandusele ainult hoogu juurde.
Ma rentisin uue ja sooja ja puhta ja valge remonditöökoja, sest igasuguseid asju hooldada on sellises kohas parem kui käpuli maas sügisese lehti kaotava vahtrapuu all. Selline hoone pole Soomes samuti väga igapäevane ning üks ja teine on tulnud jutuga, et ma maksan renti, luba mul ka siin tehnikat hooldada. Kui nii tehagi , siis järgmise aasta lõpus on veel hullem, sest fakkkk, raha ja kasumit tuleb ju veel rohkem ja Soome riik tahaks sealt veel rohkem omale saada. Midagi tuleb välja mõelda, et kasum väiksem oleks....

Siis seal tuleb ükskord punane joon ette , sest tervet maailma ei jaksa ära osta ja eriti ei viitsi ka. Lihtsam ongi see kasum palgana välja võtta, riigile maksta, mis riigi oma ja elust mõnu tunda. Niimoodi need suuremad isad teevadki , sest inimesel pole eluks tegelikult nii palju raha vaja kui korralikult töötavast firmast taskusse jookseb.
Erinevalt akf Trummi teooriast, et suurema määraga tulumaks on karistus tubliduse eest väidaks ma, et see on lõiv mugavuse eest.

Eesti maksumudeli puhul on lõpplahendus pigem selline, et omanik käib helikopteriga veini rüüpamas ja töölised ajavad hämaras kuuris viglaga kartuleid kottidesse.

Soome autopark pole nüüd ka nii hull romula kui Trumm väidab. Vähemalt mitte Lõuna-Soomes. Uute autode ostmisel on samuti maksumäärad erinevad. Niipalju kui ma reklaame olen vaadanud on minu arusaamist mööda väiksemastel , nii 10-15 000 hinnaga turukottidel lisanduv automaks ainult 1000-1500 EUR. Kui nn romutamiskampaania (pea igal aastal toimub) ajal oma vana rape veskisse viia maksavad Soome riik ja Autoliit mingi 1200 EUR laiba eest peale ning uue auto saab sama hinnaga kui Eestis või Saksamaal.
Ägedamatel autodel on on maks jah teisest suurusjärgust. Üks tuttav (ma ise sellises liigas ei mängi) tahtis osta mingi CLS vms klassi Mercedese, mis 54 000 EUR + automaks maksis ja kokku oleks hinnaks tulnud 102 000 EUR. Siis ta käis mõnda aega hapu näoga ringi, aga pärast sõitis sellise uue autoga ja ma sain ta jutust aru, et sama auto hübriidvariant on Soomes sama hinnaga kui Saksas ehk põhimõtteliselt maksuvaba.

Autopargist rääkides on lihtsalt ka väärtushinnangud erinevad. Ma kunagi olin Lappeenrantas ühel mehel külas, oli kohaliku elektrijaama keskastme juht või vaneminsener vms. Õues kaks maja, teise oli ehitanud sellepärast, et esimene tüütas ära. Või midagi sinnapoole. Mingit erilist uhkust ei olnud, aga normaalne ruumikas elamine. Sõitis aga igivana "Saabiga".

Liiga varajane hommik, et meelde tuleks, kes ütles, et kui kuuled taksojuhti börsil kauplemisest rääkimas, siis müü...

EV valitsuse avaldused tunduvad kah indikaatoriks muutuvat

Peaminister Jüri Ratase sõnul näeb riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022 ette inimeste heaolu ja majanduse kasvu ning julgeoleku tugevdamist. Kasvavad päästjate, politseinike ja õpetajate palgad, samal ajal maksukoormus ei suurene, ühtegi uut – ja sama valitsuse enda planeeritud – maksu ei tule ning riigi võlakoormus väheneb. Ainsa märkimistvääriva murekohana tõi rahandusminister Toomas Tõniste välja tööjõupuuduse.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/va ... d=81909233

Selle oü-tamise koha pealt. Soomes on see ikka suur teema juba üle kümne aasta, midagi pole veel ette võetud, aga ega see tulemata jää. Ja vaadatakse-hinnatakse ka näiteks eesti katsetusi.
Probleem polegi ühemehe firmades kes endale 20000 palka maksavad (sellise palga juures ehk mõne sots korteri saab)
Aga probleem on selles, et kuluhüvitisi saab edukalt määrida ka tööliste palga sisse. Mille pealt jäävad maksud ettevõtja tasku. Ja see on tegilikult päris suur probleem soomes. Lihttöölise seisukohalt.

Tööjõu puudusest.

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vähem lihtsa töö tegijaid....

...Uuring näitas, et aastail 2015–2024 siseneb tööturule 123 000 noort inimest, samal ajal kui sealt väljub 172 000 vanemaealist, seega jääb tööjõu puudujääk 49 000 inimese piirimaile. Selle põhjuseks on, teadagi, Eesti demograafiline olukord, kuivõrd pärast 1990. aastate alguse beebibuumi on sündide arv Eestis olnud võrdlemisi madal ja statistikaameti prognoosi järgi ei ole rahvaarvu languse peatumist paraku ka ette näha.

http://www.personaliuudised.ee/uudised/ ... tada-kauem

OSKA uuring ise on siin: http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/upl ... me2017.pdf

Rahvastikuprognoos.

Praeguste trendide jätkudes väheneks rahvaarv 30 aastaga umbes 100 000 inimese võrra. Keskmine aasta sündide arv väheneb 10 aasta pärast 14 000-st 11 000-ni ja jääb sinna perioodi lõpuni. Surmade arv kasvab praegusest 15 000-st umbes 20 aastaga 18 000-ni, sest vanemaealiste põlvkonnad on järjest suuremad. Rahvaarvu iga-aastane vähenemine kasvab, jõudes paarituhandeselt miinuselt ligi –8000ni.

https://blog.stat.ee/tag/rahvastikuprognoos/

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022

Kas keegi teab või saab aru, kas nendes tööjõupuuduse uuringutes (prognoosides) on arvestatud ka sellega, et samal ajal kui väheneb töötajate arv, väheneb ka üldine rahvastikuarv ehk tarbijate hulk?
Et siis mingi osa tööjõust peab nii ehk naa töötama oma elanikkonna teenindamiseks (siseriiklikud teenused, toit, arstiabi, tarbeesemed, riided jne) ja kui samal ajal see teenuste ja kaupade tarbijate klientuur väheneb, siis peaks proportsionaalselt ju vähenema ka nõudlus töötajate järele mingis osas?

Ma ei tea. Kui bussis sõidab 40 inimest 50 asemel, on roolis ikka üks juht.