www.militaar.net

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 9:28

wk2 kirjutas: ↑10 Juul, 2025 8:44

Erureamees kirjutas: ↑10 Juul, 2025 6:44 mõned koolivennad, kes on praegu just humanitaaralal üle Eesti tuntud olid keskkoolis füüsikas- matis väga tugevad.

Ernest Rutherford, keda tuntakse tuuma­füüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“

Aga füüsikat ei saa olemas olla ilma matemaatikata

AMvA kirjutas: ↑10 Juul, 2025 9:28

wk2 kirjutas: ↑10 Juul, 2025 8:44

Erureamees kirjutas: ↑10 Juul, 2025 6:44 mõned koolivennad, kes on praegu just humanitaaralal üle Eesti tuntud olid keskkoolis füüsikas- matis väga tugevad.

Ernest Rutherford, keda tuntakse tuuma­füüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“

Aga füüsikat ei saa olemas olla ilma matemaatikata

Ja vastupidi. Matemaatika on arenenud tänu füüsikale. Nende kahe teaduse eristamine on kuritegelik ja minu arvates peaks neid koos õpetama, ma olen korduvalt kuulnud inimestelt üllatunud küsimusi et "kas neid valemeid võib siis füüsikas ka kasutada" (ruutjuured jms).

Mina olen seda ülalkujutatud kildu kuulnud nii, et arstiteadus on bioloogia alamdistsipliin, bioloogia keemia alamdistsipliin, keemia füüsika alamdistsipliin ja füüsika... teoloogia alamdistsipliin .

Matemaatika ei ole teadus. Matemaatika on keel, milles teadusi kirja pannakse.

Jutt on ju ülikoolidest, seega võiks ka wiki tsitaadid korrektsed olla

Uku Masing
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.
Masing oli polüglott, kes tundis umbes 60 keelt. Tõlkeid on ta teinud 20 keelest
Uku Masing õppis aastatel 1917–1921 Raikküla Ministeeriumikoolis ning Tallinna Linna II Reaalkoolis (1922. aastast Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium) aastatel 1921–1926.[3] Masingu õpingute ajal 1925. aastal sai kool taas uue nime – Riigi Tehnika Gümnaasium (hilisema Tallinna Tehnikumi eelkäija).[/quote]
Täitsa reaalteaduslik taust.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Tema peamisteks teaduslikeks uurimisaladeks said Vana Testamendi teadus, mitmed orientalistika harud assürioloogiast budoloogiani ning paljude eri rahvaste folkloori ja religiooni võrdlev uurimine.

vot nii


Hando Runnel
Hando Runnel omandas hariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaanis,[1] keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
Tartu 1. keskool, varajasemalt ja praegu Hugo Treffneri gümnaasium on läbi ajaloo olnud reaalteaduste kallakuga. Paide Keskkool on olnud looduskallakuga. Ja ega Agronoomias ilma matemaatikata midagi teha ei ole.

Runnel töötas Loomingu toimetuse publitsistikaosakonnas aastail 1966–1971. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastatel 1992–1993 oli Runnel esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, ta oli üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taastajatest 1991. aastal ning aastatel 2004–2008 Tartu Ülikooli kuratooriumi kahe järjestikuse koosseisu liige. Aastal 1992 asutas ta kirjastuse Ilmamaa. Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli.

ja naa

Lennart Meri. Temal on elukäik olnud päris kirju.
Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Kirovi oblastisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli.

1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala cum laude.

Nii et järeldusi tuleks teha ikka tervikliku haridustee põhjal.

Kriku kirjutas: ↑10 Juul, 2025 12:36 Mina olen seda ülalkujutatud kildu kuulnud nii, et arstiteadus on bioloogia alamdistsipliin, bioloogia keemia alamdistsipliin, keemia füüsika alamdistsipliin ja füüsika... teoloogia alamdistsipliin .

Matemaatika ei ole teadus. Matemaatika on keel, milles teadusi kirja pannakse.

Päris ei saa nõustuda, matemaatikas on harusid mis on täiesti eluvõõrad ja esialgu justkui täiesti abstraktsed.. seega keel kus uued sõnad mõeldakse välja enne kui nendega midagi kirjeldada saab. Lie rühmad on vist sobilik näide (kõnnin õhukesel jääl sellega

Seda tuleb ju päriskeeltes ka ette. Kuna sa viimati kasutasid inglise keeles aega The Future Perfect Continuous? Rääkimata Pipist, kes otsis spunki .

Tehnika alade doktorid omavad üldiselt kraadi nimega PhD ehk filosoofiadoktor, millest võiks järeldada, et reaaldistsipliinide "katuseks" on filosoofia?

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 19:23 Humanitaare võiks õpetada ka arvutama ja insenere ka suhtlema.

Masingu ajal oli TTÜ täiesti olemas aga vaevalt ta sinna oleks trüginud. Meri valimisprotsess ei oma mingit tähtsust - loevad isikuomadused.

Ja rahvusvaheliselt on tuntud reeglina massimõrvarid ja jätised, tee History channel lahti.. mis sealt tuleb

TTÜ majanduses oli 1994-1997 perioodil täiesti kohustuslik aine nimega "majandusmatemaatika", mis koosnes tegelikult diferentsiaal- ja maatriksarvutustest. Mis selle sisu on, ärge küsige, sain selle jama üle noatera läbi. Samas mehhaanikateaduskonda kuuluvast autotehnikast sain nii 20 ainepunkti hinnetega mitte alla 4. Kuna ma olen enamiku ülikoolijärgsest ajast täiesti erialaselt töötanud, siis tuleb tunnistada, et see kõrgem matt majanduse soustis on absoluutselt mittevajalik, TTÜ-s õpetatud matemaatikast on tähtsaim osa exceli tabelite koostamine, seda läheb tõesti igapäevaselt tarvis.

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Juul, 2025 13:03 Tehnika alade doktorid omavad üldiselt kraadi nimega PhD ehk filosoofiadoktor, millest võiks järeldada, et reaaldistsipliinide "katuseks" on filosoofia?

Kunstlik skeem, mis ei kinnita mitte midagi muud peale erinevate keelde mõisteruumi mittekongruentsuse .

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Juul, 2025 13:03 Tehnika alade doktorid omavad üldiselt kraadi nimega PhD ehk filosoofiadoktor, millest võiks järeldada, et reaaldistsipliinide "katuseks" on filosoofia?

Ei või, "filosoofia" tähendaski teadust ajal, kui see tiitel välja töötati.

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Juul, 2025 12:41 Päris ei saa nõustuda, matemaatikas on harusid mis on täiesti eluvõõrad ja esialgu justkui täiesti abstraktsed.. seega keel kus uued sõnad mõeldakse välja enne kui nendega midagi kirjeldada saab. Lie rühmad on vist sobilik näide (kõnnin õhukesel jääl sellega

Matemaatika on mõlemat - nii keel kui teadus. Matemaatika keeles räägivad kõik täppisteadused ja hulk muude teadusharude osi.
Kõige lihtsam ja tuntum näide esiotsa eluvõõrastest matemaatilistest konstruktsioonidest on mitte-eukleidilised geomeetriad. Nende praktilisus muutus arusaadavaks alles kõverdunud ruumi mõisteni jõudmisel. Seega on matemaatika kui teadus suutnud kirjeldada ka seda, mida muud teadused veel leida ega kirjeldada pole suutnud. See võiks olla piisav argument matemaatika kui iseseisva teaduse toetuseks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Juul, 2025 13:08 TTÜ majanduses oli 1994-1997 perioodil täiesti kohustuslik aine nimega "majandusmatemaatika", mis koosnes tegelikult diferentsiaal- ja maatriksarvutustest. Mis selle sisu on, ärge küsige, sain selle jama üle noatera läbi. Samas mehhaanikateaduskonda kuuluvast autotehnikast sain nii 20 ainepunkti hinnetega mitte alla 4. Kuna ma olen enamiku ülikoolijärgsest ajast täiesti erialaselt töötanud, siis tuleb tunnistada, et see kõrgem matt majanduse soustis on absoluutselt mittevajalik, TTÜ-s õpetatud matemaatikast on tähtsaim osa exceli tabelite koostamine, seda läheb tõesti igapäevaselt tarvis.

Minu hariduseks on TÜ majandusküberneetika aastast 1992. Majandusmatemaatika esimesest kursusest viimaseni. Matemaatiline aparatuur on minule, kes ma olen IT-valdkonnas töötanud aastast 1990 tänaseni ja loodetavasti mõnda aega veel, absoluutselt asendamatu töövahend ja maailma mõistmise viis. Excel on büroode vähkkasvaja ning tarkvarana uskumatu käkk, mis lahendab küll mõningaid päriselt eksisteerivaid probleeme .

Olen nõus nende AKF-idega, kes arvavad, et tasuta peaks olema riikliku tellimuse vms arengunägemuse alusel tellitavad-soositavad midaiganes kõrgharidused ja muu peaks olema tasuline või siis nt mingi kohtade arv tasuta ja ülejäänud tasuline.

Me oleme IMHO jõudnud hariduse teemal sellisesse tobedasse olukorda, kus kõrgharidust minnakse omandam seepärast, et lihtsalt see peab olema sinu CV-s sees olenemata valdkonnast/erialast, sest koristajad ja küünetehnikud ei saa ka varsti enam tööd, kui tal pole ette näidata kõrgkooli diplomit. Enamus lähebki seda diplomit saama mitte sügavamast huvist (või tahtest mingit eriala omandada) mõne konkreetse valdkonna vastu vaid selleks, et "linnuke kirja saada". Ja siis valitakse selline valdkond, mis oleks kõige lihtsamini ja kergemini "omandatav", et diplom kätte saada. Siis ruulivadki igasugused usu, sotsiaal, haldus, ärijuhtimise, kunsti jms (ma pole uute trendidega kursis, mis asjad seal kõik nüüd võimalikud on) valdkonnad.

Ma tean inimesi, kes nt töötasid 10-20 aastat mingil erialal ja siis uute ametijuhendite, kutsetunnistuste jms paberite/nõuete kehtestamisel on tekkinud möödapääsmatu vajadus kusagilt kiiresti saada omale ükskõik millise valdkonna kõrghariduse diplom. No ja siis nad lähevadki hädaviskena kusagile midagi "õppima", et see paber saada.

Mul on olnud tööl ka kõrgharidusega (sotsiaaltöö baka) koristaja, kellel jaoks oli ületamatu raskus saada aru nt sellest, et plastrehaga tuleb kraapida haljasalal ja metallrehaga kiviplaatidel ja asfaldil mitte vastupidi (sest hea ja kalli Fiskars leherehaga asfaldil kraapides on selle eluiga loetav tundides) või nt, et peent kergkruusa tuleb puistada siis, kui on sula ja see jääb lompide peale hulpima ning külmudes pinnale, aga rasket pae- või graniitkildu tuleb panna jäisele teele. Ikka pani ta seda kergkruusa jää peale, kust tuul selle minema pühkis ja kallas graniitkildu sulalöga ning veelompide sisse, kus selle toime pärast uuesti külmumist oli null...

Kogu see suundumus viib või on juba viinud IMHO sinna, et igasugused diplomid ja suvalised kõrged haridused on oma väärtuse kaotanud ja ei taga tegelikult enam mittemidagi. No mitte kõik, aga suur osa nendest.

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Juul, 2025 12:37 Jutt on ju ülikoolidest, seega võiks ka wiki tsitaadid korrektsed olla

Nii et järeldusi tuleks teha ikka tervikliku haridustee põhjal.

Küsimus ei ole selles mis värvi on hoonel katus. Küsimus on selles millele kogu hoone toetub.
Nende kolme suurkuju vundament põhineb üpriski reaalteadustes. See millele ülikoolis spetsialiseerud on hoopis teine asi.
Insener läheb kuni lõpuni reaalteaduste teed aga head humanitaari ilme korraliku reaalteduste aluseta ei tule. Olen kohanud ja kuulnud mitmetest riigiametnikest kes on nii eluvõõrad, et nutt tuleb peale.

Kogu meie elu põhineb reaalteadustel. Alates ürgajast on inimene üha rohkem arenenud tänu reaalteadusele. Kuigi jah teadust kui sellist sellel ajal veel ei eksisteerinud. Loodusseadused paraku on fundamentaalsed ja kehtisid ürgajal sama moodi kui tänapäeval.
Humanitaare on ka vaja, isegi väga vaja. Paraku eluke eluke on meil sinnani jõudnud kus neid humanitaare toodetakse ülemõistuse palju aga reaalteadusi taipavaid jääb järjest vähemaks. See on nagu elektrisüsteem. Kui juhuelektrit süsteemi tekib liiga palju muutub süsteem ebastabiilseks ja raskesti juhitavaks ning peab palju vaeva kulutama, et süsteem töötaks.
Praegu juba oleme jõudnud olukorrani kus reaalteadused peavad endale leiva lauale tooma ja ka humanitaare üleval pidama ja kui neid teisi signeb väga palju jääb supp järjest lahjemaks. Lisaks veel kui nende kontsentratsioon muutub liiga suureks siis hakkab tekkima igasugu imelikke aktivisme. Küll hakatakse metsi uputama, eteevõtlust piirama jne. Kisa teevad need hobusevargad kõvasti ja tinistavad veel paljud ära aga sellest tekib ainult kurja.

Pealegi ega diplom veel haritust ei anna. Haritus tuleb ikka mujalt.

Kuskohas neid humanitaare ilma reaali nuusutamata siis tuleb? TTÜ-s küll ei tule. Mõnes kassikoolis vahest?
Eitea, kuidas see täpsemalt täna korraldatud on, aga minu ajal pidi TTÜ humanitaar võtma teatud arvu ainepunkte mõne teise teaduskonna (mis toona olid ainult tehnilis-reaalsed) aineid. Teatud asjad olid kohustuslikud, aga osa andis valida. Mina veetsin antud ainepunktid ära toonases autokateedris, olen osalenud Lada mootori dünokatsetel ja joonistanud Zil-130 all selle vedrustuse kinemaatilist skeemi.