www.militaar.net

Soovitan ahju, mitte katelt. Mitte et see vähimalgi määral teemasse puutuks.

Fucs kirjutas:... Arvutasin välja selle elektrihinna piiri, kust alates on kasulikum soojuspumbad seisma panna.
See oli 0,21EUR/kWh olukorras, kus võrgutasusid kompenseeriti 50%
2021 detsembri keskmine elektrihind koos kõikide lisadega oli meil 0,22 EUR/kwh
2022 jaanuari keskmine elektrihind oli 0,14 (koos kõikide lisadega 0,20) EUR/kwh ...

Kuna elektri hind tundide lõikes kõikus väga palju, siis teatud tundidel oli rahaliselt kasulikum võrgust otseelektriga kütta (akupaaki), selle asemel et kallitel tundidel kütta Õ/V soojuspumbaga.
Ja lülitasingi Õ/V pumba välja kõrge elektrihinnaga tundidel.

Kriku kirjutas:Soovitan ahju, mitte katelt. Mitte et see vähimalgi määral teemasse puutuks.

Selle talve kogemusena näiteks lõhungi majast välja amortiseerunud puugaasikatla ja kahekandise akumulatsioonipaagi. Asendan ... õhk-vesi küttega (kuna horisontaalne maaküte lihtsalt ei sobi hästi olemasoleva haljastusega).

Samas üks põhjus miks seda teen ongi, et tegu on restaureeritud vana majaga ja kütteallikatena jäävad nagunii alles ka ahi ja pliit, mida suurema külmaga kasutada.

Kokkuvõtvalt muidugi eks igaühele oma.

Kriku kirjutas:Soovitan ahju, mitte katelt. Mitte et see vähimalgi määral teemasse puutuks.

Kuna eluhoonete kütteseadmete hulk on suur ja energia osa riigi väliskaubanduse bilansis on ka märkimisväärne, siis ka ahjuküte peaks olema osa riiklikust energiapoliitikast ning ahjukütet ei saa kuidagi ärapõlata, sest energiajulgeolek on osa üldisest julgeolekust.

Säästvate lahenduste huvilistel tasub uurida Soome tüüpmajade eramuehituse ajalugu sõjajärgsel raskel ajal, kus oli kiiresti vaja ehitada tuhandeid materjali- ja energiasäästlike eramuid. (Rindemehe majatüübid).
https://fi.wikipedia.org/wiki/Tyyppital ... %C3%B6ning.

Jätkusõja ajal avaldas Põllumajandusklubide Keskliit 21 tüüpi maja joonised. Majade pindala jäi vahemikku 38,5-80 m², kuid pööningule sai rajada ruumid, mis annavad juurde 30 m² ruumi.

Näete, korra vihjasin ja akf kohe leidis seose foorumi temaatikaga! Avaldan kiitust!

Kriku kirjutas:Soovitan ahju, mitte katelt. Mitte et see vähimalgi määral teemasse puutuks.

Puutub ikka teemasse - ahiküte on kõikse sõltumatum kütteviis. Eriti sõltumatu kui majake asub mõne metsatuka veeres. Sõltumatus on aga julgeoleku seisukohast hea asi.
Tahkeküttekatla osas olen mina ka pessimistlik - isevoolulisi küttesüsteeme tänapäeval väga teha ei osata/taheta ja sellisel juhul sõltud ikka elektrist. Ahi tuleb odavam ja on oma tööpõhimõttelt lollikindlam.

kraal,
kust andmed pärit?

Soojuspumbast väljuva vee akumuleerimine on jälle kahe otsaga asi.
* soojuspumba väljundtemp on reeglina minimaalne võimalik
* kui seda tõsta nt 10 kraadi võrra siis kukub kasutegur kolaki ära..
* aga kui akupaagis ei ole deltateed siis ei ole ka salvestamist...

Võimalik et öösel odava elektriga tasub tõsta soojuspumba väljund kõrgemaks ja salvestada energiat. Ei ole uurinud, kas pumbal mingi inerts ka selles osas on.
Teine võimalus on odava elektriga panna akupaagis elektritenn huugama, võimalikult võimas ja võimalikult lühikeseks ajaks. Peab uurima, kui kaua soodustunnihinnad kehtivad..

Ühesõnaga, väike mudeldamine oleks abiks aga see ei ole väga keeruline.

Gideonic kirjutas:Selle talve kogemusena näiteks lõhungi majast välja amortiseerunud puugaasikatla ja kahekandise akumulatsioonipaagi. Asendan ... õhk-vesi küttega (kuna horisontaalne maaküte lihtsalt ei sobi hästi olemasoleva haljastusega).

Tänapäeval on soojuspuuraugud selleks et aeda ja haljastust mitte rikkuda. Igal juhul oleks maaküte eelistatavam kui õhk-vesi.

Walter2 kirjutas:

Gideonic kirjutas:Selle talve kogemusena näiteks lõhungi majast välja amortiseerunud puugaasikatla ja kahekandise akumulatsioonipaagi. Asendan ... õhk-vesi küttega (kuna horisontaalne maaküte lihtsalt ei sobi hästi olemasoleva haljastusega).

Tänapäeval on soojuspuuraugud selleks et aeda ja haljastust mitte rikkuda. Igal juhul oleks maaküte eelistatavam kui õhk-vesi.

Nõus, lihtsalt pakkumised mis sain olid piisavalt utoopilised ja puurimise hind nii kosmiline (otseses seoses metalli jms). No ei tahtnud mitte 35 000 välja käia 10 000 asemel

Ehk ei lähe teemast välja : Mitmel pool kus on uued 3 korruselised elumajad ( Rannamõisa tee veeres ja Mustamäel ) kaevati maasse spiraalkollektorid , ilmselt maakütte tarvis .

Mind siiralt huvitab, kuidas möödunud talve kogemus sai panna välja lõhkuma kahe kandist akupaaki ja puugaasikatelt ja selle aseme õhk-vett rajama pani. Liiga vähe kulus raha?

wolfgang kirjutas:Mind siiralt huvitab, kuidas möödunud talve kogemus sai panna välja lõhkuma kahe kandist akupaaki ja puugaasikatelt ja selle aseme õhk-vett rajama pani. Liiga vähe kulus raha?

Rõhk sõnal "amortiseerunud". Katel on lihtsalt oma eluaja täis elanud ja vaja välja vahetada. See oli üks oluline faktor, teine oli see, et pliit ja ahi jäid endiselt alles, kavatsen neid siiski külmema ilmaga kütta ja ei ole ilmtingimata vaja "dubleeritud halulahendust", ühest võiks piisata.

Sai läbi kaalutud sellised variandid:

A. asendada uue puugaasikatlaga - See aga muuhulgas tähendab see ka seda et enamik aastast peab keegi iga päev seda kütma. Mulle meeldiks kui oleks mingi alternatiivküte lisaks mis annaks natukene rohkem autonoomiat. Paraku olemasolev süsteem (ruumipuudus, ülesseehitus hübriidina põrandaküttest ja radikatest), on selline, et sinna kerge vaevaga teist küteliiki lisada ei saaks, või kui saaks läheks päris kulukaks. Puude/puitbriketi praegust hinda vaadates, ei tule (vähemalt praeguse katla jõudluse järgi) see sugugi nii odav nagu varasematel aastatel.

B. asendada pelletiga - seda sai päris korralikult kaalutud. akumulatsioonipaagi eemaldamisel peaks ka mõistliku suurusega pelletipunker sinna katlaruumi vist ära mahtuma (aga nibin-nabin) annaks ka nädalaks või nii autonoomsust. Miinus muuhulgas, et endiselt oleks katlamaja ruum "okupeeritud".

C. maaküte - esialgne plaan oligi maaküte, ja just spiraalkollektoriga. Kellelgi on soovitada kedagi kes teeb hästi ja mõistliku summa eest, võib vabalt teada anda. Need pakkumised mis mina sain, vs väga austatud õhk/vee paigaldaja ... no see efektiivsuse vahe peab ikka väga päratu olema, et seda summat tasa teha. Eriti arvestades igasugu hirmujutte, et ka spiraalkollektoritega võib juhtuda, et pead ka suvel soojendama, kuna a sügaval olev maapind ei soojene suvega piisavalt ülesse, see kõik oleks veel lisakulu.

D. õhk/vesi - asi mille esialgu pigem just välistasin, müra, maja välisfassadi ümbruse rikkumise ja efektiivsuse tõttu. Reaalselt uuemaid/kallima otsa lahendusi kohapeal vaatamas käies, kuulates, arveid vaadates muutus seisukoht vähe paremaks.

C ja D puhul siis veel see eelis ka, et paagi ja katla eemaldamisel + tuleohutusnõuete vähenemisest tingituna saaks endisest katlaruumist teha ilusti küttega privaatse töökoja koos tööpingi ja lauaga. A ja B puhul need sinna kuidagi ei mahuks. Muidu mul seda majja kuskile panna ei oleks (väikelastega tõttu ka vähe keerulisem kui vanematega).


Ei väida et tegin õige otsuse aga nii see mõte sinna (ka enda jaoks kummalse lahenduseni) jõudis. Samas midagi veel lõhkuma/paigaldama pole asunud, nii et ettepanekud/parandused teretulnud.

Tegelikult on veel üks variant - lisada olemasolevasse süsteemi õhk-vesi. Minul algselt oligi ainult akupaak+puugaasikatel. Kaks aastat nii toimisingi ja eelmine aasta lisati süsteemi juurde nibe f2120-16 ja nibe smo s4
seda juhtima. Nüüd on nii , et kütan siis kui tahan paagi näiteks 90 kraadini, kui
ülemise otsa temp langeb alla arvestusliku pealevoolu temperatuuri ,hakkab ise soojuspump
tööle ja hoiab akupaaki ülemist otsa vajalikul temperatuuril. AB klapiga ise automaatselt
kütab soojuspump vaheldumisi tarbevett soojusvahetiga boileris ning kütet. Ühtegi kraani
keerata pole vaja, default on soojuspump ja katlasse tule teed siis kui on aeg või väga külm vms. Voolukatkestuse jutu meestele vastaks juba ette, et generaator peaks ühel kodu
energiajulgeoleku eest muretseval pereisal olemas olema niikuinii.

Smith kirjutas: Voolukatkestuse jutu meestele vastaks juba ette, et generaator peaks ühel kodu energiajulgeoleku eest muretseval pereisal olemas olema niikuinii.

Mul on samuti generaator + ideaalplaanis akusalvesti ja paneelid ka plaanis (kuigi viimaste hind sööstab samuti stratosfääri). Vaadates elektrihinna kõikumist täitsa kaaluks varianti kus akude laadimine arvestab börsihinnaga, ehk talvel laen odava elektriga öösel akupanka ja tipptunnil võtab voolu hoopis sealt (ei tea kui teostatav aga ei näe põhimõttelisi takistusi).

See akupanga küsimus huvitaks mind ka. Talvise päevase-öise elektrihinna erinevuse juures peaksid hakkama need end juba ära tasuma. Tollel hetkel, kui infot otsisin, siis kõik pakkumised olid paneelide juurde kui mul ei mahu õieti paneele ühendama kuskile.