Lääne vs. idabloki lennukid

[Lupus]

Kasutatav nii päeval kui öösel sõltumata ilmastiku tingimustest.

[Lemet]

Tegelikult ei ole...

http://en.wikipedia.org/wiki/Day_fighter

As the size and weight of night fighting equipment remained considerable in comparison to airframe size and engine power, the day fighter remained a part of front line air forces into the 1960s. In the immediate post-war era, designs like the F-86 Sabre,[3] MiG-15 and Hawker Hunter typified the day fighter role. These were followed by similar supersonic designs in the early 1960s, including the F-104 Starfighter and MiG-21 Fishbed.

Aga nagu laialt teada, pole valdava enamuse tinditorkijate artikleid militaaria teemal mõtet mingi tõena võtta, ega nad ei jaga, millest või mida kirjutavad.

[Kapten Trumm]

F-16A oligi esialgu kontseptsioonilt "päevane hävitaja" - ok, pilvedes ja öösel toimetamise võimega (samapalju kui MiG-21 viimased mudelid, nt MiG-21bis). Esialgu oli ta (Vietnami üks kogemusi) A2A osas relvastatud üksnes AIM-9-ga ja A2G rollis pidi kasutama peamiselt vabalangevaid pomme.

Taani F-16A MLU-d on sootuks teisest klassist riistapuu, tänu AIM-120 ja juhitavate pommide kasutamisele on see täisväärtuslik multirole lahingulennuk, mis suudab teha pea kõiki asju, mida sõjalennukilt tahetakse. Hoopis mitmekülgsem ja võimekam masin omaduste summas kui nt F-15C. Lisaks on seal olemas täisväärtuslik IFF (oma-võõras), mis tuleb toime ka "asustatud" õhuruumis. Kui seal peal oleks ka laevadevastased tiibraketid, siis oleks see aparaat taoline, nagu võiks meil ka endal olla. Asja "löögiulatus" õhus on 100+ km, ka mitme eri sihtmärgi vastu.

[Hydrazine]

Trumm äkki oskab kõige täpsemalt vastata, tal vist mingi MiG-29 manual olemas. Umbes üle 4km kõrgemale minnes pidi hapnikumask reeglina ees olema, kuigi kabiin oli nö hermetiseeritud siis maskist said puhast hapnikku peale natuke, et veri nö keema ei läheks. Et palju seda hapnikku pardal oli? Kas seda mõõdeti kilode või liitritega? Ja kui oli tooliga lahkumine, siis tuli ju kogu see hapnikuvärk kaasa, seega ta ei saanud suur balloon olla, aga ma ei mäleta enam, mis rõhua all see pisike kogus oli, veeldatud puhas hapnik, siis pidi ikka päris korraliku rõhu all olema. Oh seda vananemist, kunagi teadsin neid asju, nüüd enam ei tule kõik meeldegi.

[Kulibin]

Need hapnikuballoonid olid sellised ümmargused, rõhku mingine 200atm, palju neid kerasid oli ei mäleta.
Edit:
Ilmselt siiski mäletan neid ümmargusi hapnikuanumaid mingitelt vanematelt lennukitelt ...
Mig-29 vist juba kasutas balloonivaba süsteemi, hapnik genereeriti vastava süsteemiga reaalajas vastavalt vajadusele.
Veelkord edit:
Katapultistme all on siis see pisike keemial toimiv hapnikugeneraator, aga selle toimeaeg on piiratud.

[kalleb]

ümmargused olid hoopis freooniga täidetud tulekustutid, mul preagugi mõned veel olemas , sellised jalgpallisuurused olid , punaseks värvitud, 250 atti freooni sees, avati püropadruniga , hapniku omad olid sinised ja hariliku balooni kujuga , mul mõned mustad kastid ka olemas (tegelikkused olid oranzi värvi hoopis)

http://postimg.org/gallery/1ecywjpoq/b9a73171/


eks vere mullitamise vastu oli spets ülikond mille sees sind pigistati niiet vähe pole , ikka vastavalt kiirendusele

hapnik oli muidugi maskis ikka olemas et kui vaja siis anti juurde

[Gideonic]

http://gizmodo.com/watch-the-f-16s-auto ... 1786578135
Lingil huvitav video sellest, kuidas automaatne maaga kokkupõrget vältiv süsteem Auto-GCAS (Automatic Ground Collision Avoidance System) hoiab ära õnnetuse. Süsteemi on ligi 30 aastat arendatud ning alles 2014 aasta lõpul paigaldati see kõigile USAF F-16-ele. Praeguseks on see väidetvalt päästnud juba nelja piloodi elu.

Piloot ise oli keegi välismaalane tegemas Basic Fighter Manouver Training-ut USAFi lennukitega (võimalik et Iraagist, arvestades et enamik F-16 omavatest riikidest peaks sellist treeningut tegema ikkagi kodus, mitte USAs). Instruktor, kes hüüab korduvalt "two recover!" viibis kõrvallennukis.

HUD-il:

• G-näidik on näha paremal üleval.
• Kiirus (sõlmedes) on jälgitav vasakul (keskel noolekese sees)
• Kõrgus (jalgades) vastavalt paremal

Videos, 0:18 ajal, käib G-mõõdik 8,3 peal ära. Sel hetkel läheb piloodil pilt tasku, nii et Järelpõleti jääb sisse. Juba 0:22 on lennuki nina suunatud 30 kraadi alla horisondi. Esialgu on HUDil näha kahte noolt hoiatusena, "X" tekkimisel ekraani keskele, sekkub süsteem (0:33). Sel hetkel on kõrgus 8760 jalga (2670 m) ja kiirus 1,207 km/h. 6 sekundit hiljem (0:39), kui lennuki nina taas üle horisondi osutab, kuid lennuk ise veel langeb, on kõrgust vaid 4530 jalga (1380 m). Üsna napikas.

In this instance, an international F-16 student pilot was undergoing basic fighter maneuver training with his USAF instructor pilot in two separate F-16s over the U.S. southwest. The student rolled and started to pull the aircraft but experienced G-induced loss of consciousness (G-LOC) as the F-16 hit around 8.3g. With the pilot now unconscious, the aircraft’s nose dropped and, from an altitude of just over 17,000 ft., entered a steepening dive in full afterburner.

After only 22 sec., the F-16 was nose-down almost 50 deg. below the horizon and going supersonic. The shocked instructor called “2 recover!” as the student passed 12,320 ft. at 587 kt [675 mph, 1,086 kph]. Two seconds later, with the nose down in a 55-deg. dive, altitude at 10,800 ft. and speed passing 613 kt [705 mph, 1,134 kph]., the worried instructor again calls “2 recover!” In a little less than another 2 sec., as the now frantic instructor makes a third call for the student pilot to pull up, the Auto-GCAS executes a recovery maneuver at 8,760 ft. and 652 kt [750 mph, 1,207 kph].

[Lemet]

Kunsgi 80ndate algul kirjutas "Zarubežnoe voennoe obozrenie", et F-16 kasutatav automaatika viib lennuki 9G korral automaatselt horisontaallennule, eeldades, et piloot pole suuteline sellise ülekoormuse korral adekvaatselt reageerima...

[Kapten Trumm]

See tegelikult pole nii, F-16 FCS laseb 9G-ga (eeldades, et sa ei ületa lubatud kohtumisnurka) tõmmata ringiratast senikaua, kui lõpeb kas piloot või kütus. Masina suht kerge keeramine (9G saavutatakse üsna kiiresti) ja piloodi "väsimine" on seal üks levinumaid õnnetuste põhjuseid. Masin sekkub mälu järgi siis, kui kohtumisnurk ületab lubatava (vist 25 kraadi), sellisel juhul vähendab masin ise piloodi tahtest sõltumata tüüride kaldenurka (suurendades sellega pöörde raadiust ja vähendades kohtumisnurka).

Vene masinatel (v.a elektrodistatsjuhtimisega Su-27 ja co) oli see probleem lahendatud juhtkangi raskemaks muutmisega, kui masin hakkas AoA piirile lähenema (hüdrauliliselt tekitati vastusurve), et piloot aru saaks, siis muutus kangi liikumine järjest raskemaks (selleks, et piloot kogemata "üle ei tõmbaks".

[Gideonic]

Masin sekkub mälu järgi siis, kui kohtumisnurk ületab lubatava (vist 25 kraadi), sellisel juhul vähendab masin ise piloodi tahtest sõltumata tüüride kaldenurka (suurendades sellega pöörde raadiust ja vähendades kohtumisnurka).

Antud süsteem on siiski vähe keerulisem, nimelt arvestab see ka maapinna kujuga (kolmemõõtmelise maastikukaardi abil), vältides näiteks ka kaljusse sõitmist. See töötati välja koos NASAga alates kaheksakümnendatest ning tõepoolest paigaldati F-16'etel alles 2014 lõpus. Seda on muuhulgas testitud madallennul, UAVde peal, ning NASAl on kavas seda laiemalt litsenseerida igasugu droonidele ja tsiviillennukitele.

Pikemalt võib selle ajaloo kohta lugeda siit:
http://www.nasa.gov/centers/armstrong/F ... F-16s.html
ja siit
http://www.nasa.gov/offices/ipp/centers ... nstrations

Süürias päästis see esimese piloodi möödunud aasta veebruaris.

[Gideonic]

Selline uudis, et nüüdseks on klientidele üle antud 500 F-35 hävitajat. See on umbes sama palju kui Venemaal on hetkel teenistuses Su-27 ja selle tuletisi.
https://www.janes.com/article/94680/f-3 ... -milestone

Lisaks on kokku läbitud üle 268 000 lennutunni.

See vene lennukitet arv tuleb nii suur kui ka Su-34 sisse arvutada (mis minumeelest on ikka nati teist tüüpi lennuk)
~180 (Su-27, millest 22 moderniseeritud 10 a. jooksul)
114 (Su-30)
88 (Su-35)
127 (Su-34)
= ~509 lennukit

Kusjuures 2019.a. ehitati juurde ainult 10 Su-35 ja 8 Su-34. Samas jälle kui arvestada ka mahakantud ja müügi omad on Su-27 kogus ikka märgatavatl suurem.

Lisaks tõele au andes, on ka USAl käes ainult 353 F-35t, ülejäänud on partnerite omad. Sellegipoolest tootmistempo on juba 140+ lennukit aastas ja see on ennem ametlikku full-rate production'it, nii et eks möödutakse ruttu ka teistest verstapostidest.

[Kilo Tango]

Selline uudis, et nüüdseks on klientidele üle antud 500 F-35 hävitajat. See on umbes sama palju kui Venemaal on hetkel teenistuses Su-27 ja selle tuletisi.
https://www.janes.com/article/94680/f-3 ... -milestone

Võrdleme ikka õunu õuntega:

Su-27 derivatiivide vastu tuleks võtta 4 ja 4+ gen lennukid:

F-15 Eagle United States 235 tk
F-15E Strike Eagle 219 tk
F-16 Fighting Falcon 1017 tk

Ülevaatlikum tabel on siin:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_a ... e_aircraft

[Xender]

Vaatame veidi

Поставки боевых и учебно-боевых самолетов нового производства в Вооруженные Силы Российской Федерации в 2008-2019 годах



Siit võib maha võtta Jak 130 (õppelennuk) ja Su 34 (rindepommitaja)

Seega saame 11 aasta peale kokku 310 hävitajat. Kui eeldada, et Su 27 lennuki eluiga on 5000 tundi ja aastas lennatakse 200 tundi ehk siis lennuk kestab 25 aastat siis sellise tempoga võiks venemaa hävituslennuvägi olla kusagil 700 lennukit. Hetkel ongi umbes niipalju hävitajaid relvastuses. Seega sellise tempoga on tasakaal saavutatud hetkeks.

Peamine probleem tuleb siis kui peab kolima üle uuematele lennukitele (post Su 27 erinevad versioonid) - kuid mis sellest kõik saab ja kas üldse midagi saab - näitab tulevik.

[nimetu]

Võrdleme ikka õunu õuntega:

Ma tegelikult just nimme võtsin sellise võrdluse, et demonstreerida vene lennuväe mahajäämust. 500 moodsaimat lennukit maailmas vs ~500 70-ndatel välja arendatud ja hiljem veidi moderniseeritud lennukit. No ei ole see Venemaa lennutööstus enam kuidagi konkurentsis.

[Kapten Trumm]

Pigem võiks öelda, et enam on vene lennukitellimusi mõjutanud sanktsioonid ja naftahinna madalseis, muidu saaks nad täna lahingulennukeid kolmekohalise arvu igal aastal. On lausa piltlikult näha, kuidas tellimuste arv kuivab peale Ukraina kriisi kokku.

Alates Putini võimuletulekust on VF lahingulennukite hankimine nii kümnekordistunud ja kui Kreml poleks seda Ukraina afääri teinud, siis saaks nad täna igal aastal nii 200 uut lennukit.

Seega saame 11 aasta peale kokku 310 hävitajat.

Seda nimetatakse arvudega manipuleerimine, tulemus ei peegelda ei venelaste võimalikku tellimuste mahtu ega ka tootmisvõimsusi.
Sest tipuaastatel lähenes juba aastatoodang 100-le ning need tootmisarvud 20 piires iseloomustavad pigem Putini algusaegu, kui relvastumine alles algas.
Lihtsalt Kremli strateegilised valearvestused on sellele piduri pannud ja jätkata samas vaimus tähendab elanikele kartulikoorte söötmist nagu WWII ajal, mis tähendab mässu.