www.militaar.net

Sõjaaegse tootmisnüansiga siin tegemist pole.
Antud modifikatsioon pärineb sõjajärgsest perioodist, mil mitmed Euroopa armeed oma varudesse kogunenud saksa relvi lääne padrunitele kohandasid. Eriti agaralt tegelesid seesuguse tööga norrakad, kes tegid oma K98 püsse ümber nii 7,62x63mm kui ka 7,62x51mm moona peale.
Omalgi saksa vint, mille peal põhjamaa rauavahetajad kätt on harjutanud.

Olen kunagi saanud käes hoida Mauser karabini mis pärines esimesest maailmasõjast ja tarvitas 7.62x54R moona . Päris saksa toode ta omaniku kinnitusel siiski ei olnud (kui mälu ei peta siis austria) kuid raud oli originaal ja mäletan , et s...ks pikk võrreldes teiste vintpüssidega mida õnnestund näha . Siis see teema mulle erilist huvi ei pakkund ja nüüdseks omanik kah juba mulla all , et sest tuletorust midagi täpsemalt rääkida .

norrakate töö,et susi neid sööks

Kirjutatakse ka Israeli armeest, et omas 7.62 x 51mm moonale kohandatud K98-t

http://www.cdmsales.com.au/current.html

Lõpus mõned pakkuda.

http://www.cruffler.com/review-January-01.html

See viimane vähe põhjalikum.

Oli siis rikkurist sõbral pidu ja soetas omale 2 deko k98-t.Käisin siis ka uudistamas ja avastasime järgmised asjad.Mõlemad torud siis ühe tehase toodang,markeeringuga ce ja 44 a väljalase.Sai need lelud siis lahti võetud päris algosadeks ja kuna rauad küljest käisid ,siis kruvisime ka need ära.Uuesti asju kokku pannes läksid rauad vahetusse ja siin tekkiski selline asi et need ei sobinud omavahel komplekti.Keere ja kõik muu klappis aga rauda külge kruvides jäi sihiku alus mitte keskele üles vaid raud tegi pool keeret rohkem alla ja sihiku alus jäi seega allapoole viltu.Olen asja natuke uurinud ja kuna saksa sõjamasin oli väga hajutatud,siis relvi ja osasid tootsid palju erinevaid väikseid tehased ja sellest ka ,et sama tüüpi relva ühe tehase toodetud osa ei pruukinud sobida teise tegase toodetud relvale.Õigemini sobis aga ei töötanud osad omavahel korralikult.Siin oli aga tegu sama tehase toodanguga mõlemal püssil.Nüüd tekkis mitu küsimust et kuidas saksmanitel oli asi sätitud kui rikutud raua asemel uus oli vaja sobitada?Kui sellist asja üldse tehti?Kui nüüd ülalpool kirjeldatud olukorra juurde tagasi tulla,siis sihiku otse sättimiseks tuleks raud pool keeret tagasi keerata.Sellega aga jääb lukukoja ja raua ühenduskohta ca 1mm vahe.Samasugune vahe jääb lukukoja sisse padruni pesa juurde.Teoreetiliselt oleks võimalik raua ja lukukoja ühenduse kohta ,väljapoole panna õhuke seib ja seejärel raud kinni keerata.Kas sellist meetodit tollel ajal kasutati? samas jääb ju raud siis natuke ettepoole ja padrunipesa ei sulgu korralikult.Oskab keegi seda kommenteerida?

Ei vahetanud neid raudu rindel keegi.
Ega seda tegelikult ju niisama lahti ei keeragi(Kokku joodetud vms.)

no ega ma ei mõelnudki et rindel,aga kui langenute püssid kokku korjati või siis rauaga midagi juhtus.Pidasin silmas tagala relvatöökodasid.Joodetud on ainult kirbu kinnitusrõngas ja tagumise sihiku alus.Viimane fikseeritakse eelnevalt väikese kruviga.Raud kinnitus ikka keermegaja jootmise jälgi pole seal näha.

Keermega jah. Alles eile lammutasin ühe räbala algosadeks.
Aga lukukoja juurest oleks nagu ring peale joodetud. Mis on ka loogiline, kuna muidu põrutaks ju raua lahti.

Arvatavasti relvatöökojas käib asi sedapidi, et raud paika, -ja alles siis kirp peale

Olen kohanud vene vindiga sama lugu. Siiani pole aru saanud, miks raud õigesse lukukotta tagasi keerates tehase asendisse ei jää.

su jutul on tegelikult iva sees.aga siin ju selline asi et rauad sobisid oma algsele lukukojale ideaalselt,aga alles vahetusse minnes tekkis selline ebakõla.kuigi pragu mis tekkis oli kuskil 0,5mm ja joote jaoks ideaalne

urmet48 kirjutas:Olen kohanud vene vindiga sama lugu. Siiani pole aru saanud, miks raud õigesse lukukotta tagasi keerates tehase asendisse ei jää.

no sul ei läinud õigesse lukukotta aga meil läksid rauad vahetusse.palju sul sealt puudu või üle jäi?

Ei mingit vahet sinna ei jää. Keere keeratakse lõpuni, siis(arvatavasti) joodetakse ring peale ja lõpetuseks sätitakse kirp+sihik paika....



Mul andis seda alguses lahti saada... Ja keere polnud teps mitte roostes.

Pilt on küll muidugi kunagi jõulude paiku tehtud.

Miilitsatel pole mind mõtet selle toruga seoses tülitada, ja enda aega raisata.
Nimelt pole antud rauajupp minu omanduses ja on looduse poolt deaktiveeritud, nagu kord ja kohus

no näed siis ,isegi ühe tehase aga ilmselt erinevate partiide relvade osad ei sobi täielikult.Aga oletame et tekkis vajadus vahetada rauda,fakt on see ,et tagumist sihikut raua järgi ei säti kuna enne jootmist fikseeritakse see kruvigaja selleks rauas ühes kohas vastav auguke.Vahetati siis töökojas raud,aga ei saadud seda lõpuni lukukotta keerata,kuna sihik oleks küljele kaldunud.Ühenduskohta jääb peenike vahe ja sellevõrra raud etepoole natuke.Mida siis sellises olukorras tehti? Ja kui suur tõenäolisus oli et otse töökojast tulnud relv sõjamehele ohtlikuks muutus?Seega ei sulge ju lukk padrunipesa korralikult ja tulistamisel lööb kesta natuke tagasi ja ilmselt ka lõhki.Või arvan isegi et tagasilöögi mõjul võib ka lukk puruneda ja laskjat tabada.

Esmane on ikka sulgemissõlm. Järgmisena on raual väljalõige kestatõmmitsale, mis peab õiges kohas olems. Sihikuid sai pärast sobitada.
Kuidas tehnoloogia oli paika pandud, seda kahjuks ei tea.

sakslasel kestatõmmitsale raual väljalõiget pole,see lukukojas ja raud ulatub sinna sügavamale ja soon kestatõmmitsa jaoks läheb natuke edasi raua tagumisest otsast.