www.militaar.net

See peaks olema pilt idapoolsest harust.
.
Taamal sätendab pank, imho. Kui kanjon see ehk polegi, siis tehnikaga sealt ikka läbi ei saa. Kuidas seda saart saaks veel eriliselt kindlustada ma kah ei kujuta ette. Seal on mingi silikaattellistest aed peal, tema asemel midagi kolossaalsemat rajada?
Siin on saare foto Venemaa poolelt.


IIRC, akadeemiale on vist mõeldud koht mitte saarele, vaid kas endise Joala vabriku hoonesse või Georgi vabriku hoonesse.

Porutšik kirjutas:See peaks olema pilt idapoolsest harust.
Taamal sätendab pank, imho.

Ma ei saa nüüd aru. Põhja poolt (ülesvoolu) vaadates paremal, see tähendab läänes? On see idapoolne haru ikka?

Vene piiripost peaks olema idas, jah. Ja vaade on jah ülesvoolu, sest paistavad lüüsid. Needsamused

No siis see särav pank peab olema ju läänepoolse haru läänekallas? Kui ma viimati vaatasin põhja poolt lõuna poole, siis paremale jäi lääs?

Selle veehoidla teema juurde.
Veehoidla pindala on ca 190 ruutkilomeetrit. Kui Kriku jutt 7 m vee allalaskmisest (veehoidja veetaseme ja Narva jõe veetaseme vahe) õige on, siis allalastava vee kogus on 1,33 kuupkilomeetrit.
Kui arvestada tõusulaine pikkuseks 1 km (see sõltub voolusängi läbilaskevõimest, mida lühem seda kõrgem) ja voolusängi laiuseks 200 m, tõuseb veetase linna kohal umbes 7 meetrit. Sõpruse silla saatus tundub piltide järgi sõltuvat jõe veetasemest, kui seda teha nt kevadise suurvee ajal, siis väga võimalik, et sild pühitakse minema (määrab see, kas laine ulatub horisontaalse osani või mitte).

Minu arust, ma võin ka eksida, kuid tegu on ikka idapoolse haruga ja tolle foto Vene piiriposti asukoht peaks olema see..

59°21'26.3"N 28°12'04.1"E

Kui lüüa see Googlesse, siis peaks olema koht näha.

Allalaskmise puhul on võtmeküsimus, kas me saame seda piisavalt operatiivselt teha. Kui juba linn roheliste mehikeste valduses, mis siis selle tegevuse mõte on?

Sellepärast ma küsisingi akf Lemetilt, et mis ajahetkel ta seda realistlikuks peab.

Kas sild läheks või ei, peab akf Dr.Sci ütlema, see on tema eriala.

Et siis lükkame praeguse piiripunkti maha ning paneme selle asemele mingi eriti karmi punkrikompleksi, mis peaks vastu kõigele mida idanaaber selle pihta visata võib? On maailmas mingeid võrreldevaid näiteid sellistest piiripunktidest kus samaaegselt ka Narvaga võrreldav liiklus läbi käib? Oleks see tõesti kõige praktilisem viis riigikaitseks raha kulutada?

Poti soldat kirjutas:Et siis lükkame praeguse piiripunkti maha ning paneme selle asemele mingi eriti karmi punkrikompleksi, mis peaks vastu kõigele mida idanaaber selle pihta visata võib? On maailmas mingeid võrreldevaid näiteid sellistest piiripunktidest kus samaaegselt ka Narvaga võrreldav liiklus läbi käib? Oleks see tõesti kõige praktilisem viis riigikaitseks raha kulutada?

Jällegi.
Milline oleks kõige otstarbekam viis kulutatada raha riigikaitseks kui on eesmärk blokeerida üle Narva silla tulev, ootamatu "roheline" liiklus? Nagu ma aru saa siis jõekaldad pole seal liikluseks sõbralikud.
Mingi Maginot liini sarnane loom oleks vaata, et isegi odavaim.

Kreenholmist ülalpool & idas kahjuks siiski on, suurusjärgus 700 m pikkusel lõigul. Ei aita sildade ja tammi blokeerimisest, mitte ei aita.

Mulle assotsieerub selle teemaga https://en.wikipedia.org/wiki/Bar_Lev_Line
Muidugi selle erinevusega et Israelil polnud seal vaja tiheda liiklusega piiripunkti käimas hoida...

Kriku kirjutas:No siis see särav pank peab olema ju läänepoolse haru läänekallas? Kui ma viimati vaatasin põhja poolt lõuna poole, siis paremale jäi lääs?

Tegemist on ikkagi idapoolse haru läänekaldaga.

Nii mõneski kohas on päris sile pinnas. Pilt on sealt samast kohast, kus see piiripostiga pilt.


Vasakul üleval nagu oleks võimalik tehnikaga jõepõhja saada.


Eesti poolt tundub olevat üpriski sile ja sõidetav jõepõhi. Iseasi kust üles saab ja see paremal olev vesine koht.



Ise pole kohal käinud ja sellise pilguga ringi vaadanud, aga seepärast just tasubki ise vaatama minna või usaldada vanahalba.

Kas kavatsetakse Kreenholmist miskit Eesti Westerplatte´t etendada? Patriootilises võtmes muidugi igati teretulnud, kuid sõjalises ... ?

Nojah, kogu see arendus Narva jõe kallaste kindlustamisest on ulmeline. Ei hakka neid keegi ettenähtavas tulevikus niimoodi kindlustama, et Narva jõe sildadest meie Roki tunnel saaks. Nii et stsenaariumite puhul tuleb edasi mõelda seda arvestades.

Aga kui kontroll Narva üle kaob, ei ole ju veel lõpp. Kas ja mida annaks teha, et välistada roheliste mehikeste poolt ühe soojaga Sillamäeni (Sõtke jõeni) välja sõitmine?

Ma ei usu, et Eestis oleks poliitilist tahet sellisele Narva kaitsevööndile, isegi siis, kui see ongi ainult 1 km pikkune. Esiteks on selle raha eest KJ mõistlik hankida juurde relvasüsteeme hetkel puuduolevate nimekirjast ja teiseks oleks kindlustatud sisepoliitiline kägin teemal, kuidas valmistutakse eelmiseks sõjaks ja valatakse miljoneid betooni, kolmandaks tõstaks ka Venemaa kindlasti sise- ja välispoliitilist kisa, kui bunkreid ehitama hakatakse.

Venemaal oleks väga halb mõte hakata jõuga läbi Narva pressima, sest kui EKJ hakkab vastu ja läheb linnalahinguks, siis võivad nii linn kui linlased palju kannatada saada, ning toetus loodavale Narva Autonoomsele Vabariigile kukuks kolinal. Sildasid on vaja ka Venemaaga ühenduse pidamiseks, kui need on purustatud või oluliselt vigastatud, siis on taastamine kallis ja kestab kaua. Jälle suur miinus uutele valitsejatele, kui ei saada Ivangorodis poes ja juuksuris käia. Pigem üritatakse dessant Sillamäel või isegi Kunda sadamas ootamatult maha panna, et siis enamik venekeelse enamusega linnadest tervelt kätte saada ja panna üldsus fakti ette.

Küll ma loodan, et Eesti riigipiiri väljaehitamise projekti käigus kindlustatakse ka piiripunkte diversiooniaktide vastu, näiteks ehitatakse plekist hoonete ümber 1 m kõrgustest kolmnurksetest betoonblokkidest barjäär või hoone enda tähtsamad kohad kaetakse seestpoolt soomusplaatidega ning aknad vahetatakse välja löögikindlate vastu, et esimese pealesõitva Tigr maasturi KP tuli ei tapaks enamikke kohalolnud ametnikke ning esimene MP miini plahvatus ei purustaks aknaid. Seda saab mõistlikult teha ja kägisejatel võetakse argumendid käest ning niimoodi kindlustatud piiripunkti on võimalik kaitsta käsitulirelvade rünnaku eest.

Narvas on 90 tuhat inimest, ma arvan, et korraga on tööl 4-5 politseipatrulli u 10 vormikandjaga, lisaks muidugi piirivalvurid ja nende häiregrupp, kuid neid ei ole ka palju, ehk samamoodi 10 ametnikku. Häda korral suudetakse Ida-Viru prefist veel teised 5-6 patrulli kokku ajada, kuid nendel läheb aega, sest nad töötavad Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Jõhvis. See on kogu reaalne võimekus ja isegi kui kõik PPA ametnikud oleksid varustatud korralike kiivrite ja kaitsevestide ning automaatidega, tähendaks see üllatusrünnaku korral ikkagi ainult rühmasuurust üksust. Nii et tuleb loota eelhoiatussüsteemi toimimisele raskel hetkel.