www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas: ↑11 Aug, 2024 18:42

kalvis kirjutas: ↑11 Aug, 2024 14:07 ...
Arvatavasti kasutab Ukraina kah odavat vastulööki, mitte ainult Kursk aga ka muu tuumaelektrijaam Venemaal saab litaka, mis areneb edasi tuumaseeneks.

Mitte ühegi tuumajaama ründamisel konventsionaalse relvastusega pole võimalik tekitada tuumaseent. Mitte mingil viisil. Saab tekitada ulatusliku tuumareostuse aga mitte mingil juhul ei toimu tuumaplahvatust.

Järgnenud arutelu läks Tšernobõli teemasse: viewtopic.php?p=854364#p854364 .

Lihtsalt märgin ära, tuumasolgiämbri laialilendamine on kindlasti palju hullem kui väike taktikaline lõhkepea.
Vrdl Hiroshima vs Tshernobol, kusjuures Hiroshima pomm oli ka "räpane" (mitte meelega, lihtsalt ei osatud paremini).

Madis Reivik kirjutas: ↑15 Aug, 2024 11:38 Lihtsalt märgin ära, tuumasolgiämbri laialilendamine on kindlasti palju hullem kui väike taktikaline lõhkepea.
Vrdl Hiroshima vs Tshernobol, kusjuures Hiroshima pomm oli ka "räpane" (mitte meelega, lihtsalt ei osatud paremini).

Defineeri "hullem". Tuumareostuse mõttes võib sul õigus olla. Purustusjõu mõttes ilmselgelt mitte.

For Hiroshima, these victims numbered approximately 60,000 with burns, 78,000 with blast injuries, and 35,000 with radiation injuries . For Nagasaki, there were an estimated 41,000 burns, 45,000 blast injuries, and 22,000 radiation injuries. These may have occurred in combination.

Kilo Tango kirjutas: ↑15 Aug, 2024 11:43

Madis Reivik kirjutas: ↑15 Aug, 2024 11:38 Lihtsalt märgin ära, tuumasolgiämbri laialilendamine on kindlasti palju hullem kui väike taktikaline lõhkepea.
Vrdl Hiroshima vs Tshernobol, kusjuures Hiroshima pomm oli ka "räpane" (mitte meelega, lihtsalt ei osatud paremini).

Defineeri "hullem". Tuumareostuse mõttes võib sul õigus olla. Purustusjõu mõttes ilmselgelt mitte.

Tuumaplahvatuse puhul koosneb tuumasaaste enamikus kõvasti kiirgavatest, kuid lühikese elueaga isotoopidest. Tuumajaama plahvatuse puhul on umbes vastupidi - enamiku saastest moodustavad pika või ülipika elueaga isotoobid. Samal põhjusel võib Hiroshimas täna kenasti elada kõrge vanuseni, Tsernobõli lähiümbrus aga jääbki lähimaks sajandiks suletuks. Seal lendas laiali isotoope, mille "põlemine" kestab 250 tuhat aastat näiteks.

Siiski ei saa öelda, et tuumaplahvatuse toimumispaigad oleksid täiesti ohutud, näiteks Semipalatinskis käiakse teatud kohtades endiselt respiraatori ja kaitseriietusega ning tekkinud "tuumajärvede" kaldal piisab eluohtliku doosi saamiseks tunnist ajast päevitamisest. Küsimus on muidugi ka plahvatuse toimumise viisis. Hiroshima ja Nagasaki olid õhuplahvatused (airburst), kus tulekera maapinnani ei ulatunud. Sellised on ka "linnapurustamised" täna - et megatonni klassi lõhkepea plahvatuskõrgus on 1 km ja kõrgemal. Semipalatinskis, kus need legendaarsed tuumajärved on, oli tegu plahvatustega maapinnal või maa all. Mis tähendas, et rohkelt pinnast puutus protsessiga kokku, aurustus ja segunes nende isotoopidega, mis Hiroshima puhul lendasid allatuult minema.

Kriku kirjutas: ↑15 Aug, 2024 12:05

For Hiroshima, these victims numbered approximately 60,000 with burns, 78,000 with blast injuries, and 35,000 with radiation injuries . For Nagasaki, there were an estimated 41,000 burns, 45,000 blast injuries, and 22,000 radiation injuries. These may have occurred in combination.

Minuarust on see "radiation injuries" taolisel arvul ikka primaarsed kannatanud, st kes said kiiritushaiguse plahvatuse tulekerast lähtuvast gammakiirgusest. Kiirguskahjustused radioaktiivsest jääksaastast on teine asi - enamasti, varjumata elanike puhul ületab see arv tublisti (nn sekundaarsed kannatanud) primaarsete arvu.

Kõige suurem ohvrite arv tuleb muidugi tertsiaalsetest mõjudest, aga seda lokaalse tuumaintsidendi puhul õnneks ei tule. Näiteks GB puhul prognoositi, et NSVL tõenäolise tuumarünnaku esmased (primaarsed ohvrid) on ca 10 miljonit (80-st), kuid aasta peale tuumarünnakut võib GB elanikkond olla keskaja tasemel (2-4 miljonit). Jutt on siis Inglismaast ja Shotimaast.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Aug, 2024 12:32Minuarust on see "radiation injuries" taolisel arvul ikka primaarsed kannatanud, st kes said kiiritushaiguse plahvatuse tulekerast lähtuvast gammakiirgusest. Kiirguskahjustused radioaktiivsest jääksaastast on teine asi

Vist jah.

Sekeldaja kirjutas: ↑11 Aug, 2024 12:26 Atmosfäärikatsetused lõpetati 1963. aastal.
Maa-alused 1996, kui Põhja-Koread mitte arvestada. Nõukogude Liit lõpetas need 1990. aastal.

Väike täpsustus - 1996 tegid oma viimased katsetused Prantsusmaa ja Hiina, kaks aastat hiljem, 1998, tegi tuumakatsetusi Pakistan.
Muuseas, Prantsusmaa on USA ja NSVL järel kõige rohkem tuumakatsetusi teinud riik, rohkem kui kõik ülejäänud kokku.

Pensa ülikooli tuumafüüsik nõuab Ukrainas tuumarelva kasutamist. Ajakirjanik, kes temalt inteka võttis, jagab oma muljeid.

https://youtu.be/LABoy6uEmCc?si=TmUdJ1kYncRuIOmR

Ja siin on kõmutekitanud film ise...

https://youtu.be/AfbN2fsE0vw?si=nQluosDKlSW97xvc

Väidetav säuts USA olukorrast

The New York Times is reporting that President Joe Biden has ordered U.S. forces to prepare for possible nuclear confrontations with Russia, China, and North Korea

https://x.com/rawsalerts/status/1826001722063675396

ruger kirjutas: ↑20 Aug, 2024 23:30 Väidetav säuts USA olukorrast

The New York Times is reporting that President Joe Biden has ordered U.S. forces to prepare for possible nuclear confrontations with Russia, China, and North Korea

https://x.com/rawsalerts/status/1826001722063675396

Kellegi sentsiatsionalism jälle. Biden lihtsalt allkirjastas uue tuumastrateegia, kus märgitakse ära hiina kiire tuumarelvastuse areng ja vajadus sellega arvestada.

“Biden approved nuclear strategy to focus on China’s rapid expansion in its nuclear arsenal.”

Eelmise säutsu sõnastuseset jääb mulje nagu valmistutaks koheseks tuumasõjaks

Gideonic kirjutas: ↑ Kellegi sentsiatsionalism jälle. Biden lihtsalt allkirjastas uue tuumastrateegia...

...märtsis.

kummikomm kirjutas: ↑15 Aug, 2024 23:42 Väike täpsustus - 1996 tegid oma viimased katsetused Prantsusmaa ja Hiina, kaks aastat hiljem, 1998, tegi tuumakatsetusi Pakistan.
Muuseas, Prantsusmaa on USA ja NSVL järel kõige rohkem tuumakatsetusi teinud riik, rohkem kui kõik ülejäänud kokku.

NSVL muidu sittas konkurentsitult enim, ca 500 tuumakatsetust Semipalatinskis, sh ka suured, 1 megatonnised, USA taolisi Nevadas ei teinud, koliti Vaiksele ookeanile. Regiooni rahvas kannatab tuumasaasta pärast tänaseni.

Lisaks kasutas NSVL "rahumeelset aatomit", meile lähim pauk on olnud Koola poolsaarel, kus üritati mingt apatiidimaardlat avada.

Gideonic kirjutas: ↑21 Aug, 2024 8:12 Kellegi sentsiatsionalism jälle. Biden lihtsalt allkirjastas uue tuumastrateegia, kus märgitakse ära hiina kiire tuumarelvastuse areng ja vajadus sellega arvestada.
“Biden approved nuclear strategy to focus on China’s rapid expansion in its nuclear arsenal.”
Eelmise säutsu sõnastuseset jääb mulje nagu valmistutaks koheseks tuumasõjaks

USA-l väljakutseid jätkub, eelkõige arengute pärast Venes.
Peamised probleemid on tasapisi aeguv, külma sõja ajast pärinev Ohio-klassil (14 laeva) raketiallveelaevastik ning NSVL 1970ndat taseme juures rajatud Minuteman-i stardishahtide võrgustik. Kui Ohiod lihtsalt vanadusest väsivad, siis pluss-miinus 500 meetrit tabamistäpsusega NSVL rakettidega arvestav shahti- ja stardikeskuste süsteem oleks täna kergesti hävitatav (kui USA muidugi ei taha enne tabamusi oma rakette minema saata).

Täna on USA-l kasutusel 450 shahti ja neist on raketid 400-s, tunda andab infra väsimine (vesi tungib sisse, uksed-luugid tõrguvad jen). 10 raketishahti kohta on üks maa-alune stardikeskus, mille asukohad on kõik teada, igaühes istub 2 ohvitseri umbes 25 m sügavusel. Venelaste 1 megatonni klassi lõhkepea kuni 200 m keskusest hävitab selle tõenäoliselt (sulatab selle 25 m maapinda koos keskusega üles).

Variant, "shoot or loose them" piirab valikuvabadust, sest venelaste tabamispunktid ei selgu nii kiiresti, valede eelduste korral tuleb aga eskalatsioon jube. Seepärast oleks abiks paremini kindlustatud infra, mis elaks üle nt 100 m kaugusel tabamuse. Päris ilma ICBM-deta ei saa, sest nende reaktsioonikiirus on palju kiirem (5 min), mis lubab reageerida ka ookeanist tulevatele SLBM-idele (saab lasta ära enne kui venelaste omad kohale jõuavad, muutes sellega üllatusrünnaku kasutuks). Allveelaevu ei pruugi sidesse saada ja ei tea, kus nad täpselt üldse ongi - järelveetava antenniga lennuki saatmine võtab aega. Ja USA-s baseeruvate pommitajate venesse saatmine võitab terve päeva juba.