www.militaar.net

Paistab, et see pilt pole veel siit teemast läbi käinud:

https://www.muis.ee/museaalView/2404863

Aurulaev Vanemuine pooleldi uppununa 1944. aastal.

Kui hästi otsida, leiab lõime kaugemast minevikust sellegi foto. Lk 43. viewtopic.php?t=9714&start=630 Fotisest võetuna.
Aga „Vanemuisest” võiks juttu juurde teha küll. Panen siia mõned artikliviited
https://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuine ... %BCkipaat) Eestikeelne wiki artikkel on väga pealiskaudne, merewiki oma natuke ülevaatlikum https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index ... %BCkipaat) Poolakeelne wiki on kõige põhjalikum https://pl.wikipedia.org/wiki/Impierator , aga nii mõnigi asi seal on kaheldav.
Vene keeles on erinevate käsitluste raames ilmunud samuti mitu lühiülevaadet laeva tegevusest, aga kõikidel nendel, nagu ka eelpool viidatud wikidel, on üks ja sama puudus- orienteeritud on laeva sõjalisele karjäärile, elu tsiviillaevana on justkui möödaminnes. Katsungi nüüd need vahed mingil määral täis toppida.
Kui alustada, siis laeva tehnilistest parameetritest. Näha, et eri kohtades toodud arvud on erinevad. EW laevaregister annab alates 1926.aastast mõõtudeks 36,06 x 6,32 m, laevaregister 1923 aga 37,85 x 6,15 m. Arhiivis juhtus mulle ette 1914.a. pärit Tartus registreeritud laevade (osaline) nimekiri, kus mõõtudeks oli märgitud 125 jalga x 20 jalga ehk siis 38,1 x 6,1 m. See on võrreldes 1923.a.registriga väga väike vahe, pealegi on jalgades arveldamine liiga umbmäärane, mõningaid tolle siia- või sinnapoole ei arvestatud.
Segajaid on pikkusel veeliini mööda. Tsaariaega ulatuvad andmed annavad numbri 35,6 m. Eeldatavalt on see mõõdetud koormata laeval. Aga veeliinipikkuse määramise juures kasutatakse ka mõõte täislastis ja nö keskmise lastiga. Nii et üle 36 m ulatuvad mõõdud on midagi sealtkandist.
EW laevaregistri hilisemate aastate numbrite juures pikkuse puhul on veeliini järgi mõõt arusaadav (paistab, et seda rakendati siis ka teiste laevade puhul), laiuse puhul tekib küsimus, mille alusel talle sentimeetreid juurde keevitati. Aga võib-olla asi selles, et EW alguses opereeriti tsaariajast pärit numbritega ja polnud arvestatud sellega, et I maailmasõja ajal laeva keret Pihkvas plaatidega paksemaks tehti.
Aurumasinate võimsusega on veider lugu. Üks mitukümmend aastat vana väidetavalt tsaariaegsete andmete põhjal koostatud infoleht laeva kohta väidab, et kaks aurumasinat, kumbki 208 hj, EW ajal kuivavad need 150 hj peale ja kindel, et masinaid ei vahetatud, Kahtlustan, et asi selles- tsaariaja lõpus kasutati ühikutena kõrvuti nii nominaal- kui indikaatorhj. ning keegi vist jäi ümberteisendamisel veidi jänni.
Laevaga käisid kaasas veel sellised numbrid, et korraga võtab peale 150 reisijat ja 3000 puuda (ligi 50 tonni) kaupa. Reisijakohtade suht vähene arv ärataks justkui tähelepanu, aga omanike sõnul oligi neil eesmärgiks sõitjate jaoks võimalikult mugav laev. Pealegi ei tehtud sellest numbrist eriti välja. Tšarterreisidel Oudovasse ja Pihkvasse kaupa peale ei võetud ja laevale pressiti rahulikult üle 300 inimese. Peipsi Laevastiku divisjoni poolt 1922.a. kogutud andmete järgi võis peale võtta 370 inimest.
Nüüd elulooseikade juurde.
Peipsi laevanduse ajaloo suurim aurulaev, Liivimaa Aurulaeva Seltsi viimane uus alus algupärase nimega „Imperator” lasti Tartus vette 1914.a. kevadel. Kokku monteeriti Soomest Warkausis Ahlstömi tehasest toodud osadest. Töökiiruseks kujunes 18-19 km/h. Maksimumkiirus väidetavalt 25 km/h (tundub küll veidi üle pakutud) Tartu ja Oudova vahelise trassi kattis 5 tunniga. Regulaarliinideks nii Tartu-Mustvee-Vasknarva kui ka Tartu -Pihkva marsruut. Leidis pühapäevareisidel vägagi tihedat kasutamist. Seltsid kasutasid laeva isegi mingil määral rahategemiseks, rentides ta omanikelt normaalse hinnaga välja ja plaanitud pühapäevasõiduks müüsid siis väga edukalt pileteid. Pihkva sõidule väljuti laupäeva hilisõhtul, öö otsa käis laeval pidu, hommikuks oldi Pihkvas- 8,5 tundi öist sõitu. Õhtupoolikul asuti tagasiteele ja öösel saabuti Tartusse..... raudne rahvas ikka elas tol ajal.
Üks vastava ajastu foto. Väga ajalooline. Avareis. Sõideti Varnja külani ja tagasi. Hansa Antiigi kodulehelt https://hansaantiik.ee/galleries/tartu/ ... _01813.jpg
Järgmine uhke foto Emajõelt on dateerimata. https://www.muis.ee/museaalView/3525608 Mulle siiski tundub, et 1915.a. suvi. Aasta varem sõjaväelased lambist ehk pildi peale väga ei jäänud , aga nüüd võis rinne olla juba otsapidi Lätimaal.
Kui Vabadussõda lõppes, siis kaaluti isegi, kumb laev sõjalaevastiku alalisse koosseisu jätta, kas „Vanemuine” või „Ahti”. Otsustavaks sai, et võrdse tulejõuga laevadest oli „Ahti” parasjagu väiksem, odavam üleval pidada (ja vaenlasel ka raskem pihta saada)
Pärast Vabadussõda võeti maha relvastus, kuid laev jäeti riigi omandusse. 1920.aastal sõitis põhiliselt Tartu-Vasknarva liini. Järgmisel aastal renditi 4-ks hooajaks Kütteweo AS-ile, kes kasutas teda eri aastatel nii Tartu-Mustvee-Vasknarva kui ka Tartust Pihkva järveni ulatuvatel liinidel, samuti mitmesugustel puhkepäevasõitudel. 1925.a.seisis tegevuseta. "Kütteweo" ei soovinud rendilepingut pikendada, sest suurt laeva oli kallis üleval pidada, reisijate arv oli kahanemistrendis ja väiksemaid laevu oli asemele juba võtta küll.
Edaspidi leidis mõningast kasutamist sügisperioodil, kui tormide ja kujuneva jää tõttu teistele laevadele liikumine polnud ohutu. 1929.a. on siiski töös olnud terve hooaja, enamjaolt Võõpsu suunal, aga reise on teinud ka Vasknarva. 1930.a. sügisel viimased sõidud reisi-kaubalaevana.
Muis-ist üks foto. Viide siin https://www.muis.ee/museaalview/3279564. Samast seeriast on ka järgmine https://www.muis.ee/museaalview/3279563 ... F33C8FBE2B Viimase on fotis endalegi omastanud https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 9c206e4997 ja lisanud aastaarvu 1925. See daatum ei ole kindlasti õige. 1926 on väga võimalik, siis pani „Vanemuine” Võõpsu vahet dets. keskpaigani välja.
1931.a. juunis võeti vastu otsus anda „Vanemuine” üle Peipsi laevastiku divisjonile. Ülevaatusel tõdeti, et alus ei ole just heas seisus. Nüüd olid laevale tagatud regulaarne hooldus ja korrashoid, erinevalt „Taarast”, mis tagastati endisele omanikule, kes aga ei suutnud laeva pikalt sõidukõlbulikuna hoida.
Statsionaarset relvastust „Vanemuisele” ei paigaldatud, õppuste ajal olid laevalaele viidud välikahurid.
Vähemal määral kasutati edaspidigi inimeste sõidutamiseks. Tegu oli just puhkepäevareisidega nii Emajõel kui Peipsil. Üks foto 30-te II poolest kui „Vanemuine” sellisele sõidule rahvast peale korjab. Tema ja kai vahel olev alus nimega „Endel” on endine reisilaev, mis konstruktsioonivea tõttu 20-te II poolel järelveetavaks praamiks degradeeriti.
1940.aastal arvati punalaevastiku kooseisu. Järgmisel aastal anti nimi „Issa” . Laevale olevat paigaldatud kuulsalt „Auroralt” toodud kahurid (see näib tõsi olevat, aga igal juhul mitte need, mis ristlejal 1917.a. relvastuses olid), mis hiljem kuhugi Rannapungerja kanti liiva sisse olla maetud(see kaldub küll patriootilise legendi poole). Laev uppus 1941 a. augustis, kuid remonditi sakslaste poolt ja anti järgmisel aastal Eesti Omavalitsusele kasutada. Eelmine nimi ennistati. Pea kindlasti sõitis 1943.a. Tartu-Pihkva reisi-(ja kauba-) liini. Juba nimetatud lk 43 on üks tema Pihkva foto, seda kordama ei hakka, panen hoopis teise. Hukkus uuesti 1944.a. suvel. Alus transporditi siiski Tartusse ja leiti, et on võimalik taastada. (Nii et akf Manurhini poolt riputatud foto on tehtud mõnda aega pärast Tartusse toimetamist) Kava järgi pidi saama 300- kohaliseks reisimootorlaevaks. 40-te lõpus tehti kere juures parandustöid ja isegi värviti pisut. 50-te alguses taotles Pihkva sadam Tartult teda endale, et ise korda teha ja sõitu panna. Üleandmist paraku ei toimunud. Veel 1954.a. alguses olid renoveerimiskavad jõus, kuigi tööd laeva juures olid külmutatud. Otsus lammutamiseks tehti lõplikult 1956.a. Võimalik, et „Vanemuise” epopöa lõppes seetõttu, kui 50-te keskpaiku tekkis idee Eesti rannavetes sõite alustanud „Lermontov” Peipsile tuua.
-----
Muud juttu ka.
* Pisut täiendust Tartu liivapraamidele.
Kunagi sai kirjutatud, et 7-l Tartus ehitatud praamil olid peal 150 hj mootorid. Tegelikult said esimesed viis kõigepealt 90 hj agregaadi ja alles kaks viimast 150-se. Tõsi, enamikule vanematest pandi hiljem samuti võimsam, aga „Nord” ja vist ka vanim praam „Lembitu” jäid sellest ilma (kui „Lembitu sai, siis 80-te alguses, aga siis enam Tartu sadam iga-aastaseid laevade nimekirju koos mõnede arvuliste näitajatega ei tootnud, nii et pole kusagilt vaadata)
Aga „Nordiga” oli selline teema, et tal oli järvesõidul laadungipiirang 123 tonni. Teistel laevadel oli lubatud 140 tonnine last. Jõesõidul võis „Nordi” koorem olla sama raske kui teistel. Ja üks asi temast veel- pärast „Vambola” Venemaale müümist võeti „Nordilt” nimi ära ja asemele pandigi „Vambola”. Selle nimega ta pikalt ei liikunud, tehti peagi Õlletankeriks.
----
* Jätkuks veel eelmisel lehel olnud Moskvitšide sarjajutule
Kaunases ehitatud aluseid on harrastusuurijatel olnud raske taga ajada, sest mingi imeliku saatusekäänaku tõttu on vähemalt 15 laeva oma karjääri lõpetanud Põhja-Dvinaa või Petšora jõgikonnas (kaudsed andmed näitavad, et neid võis seal olla veel pisut rohkem) On muidugi selliseid laevu, mis otse tehasest sihtkohta viidi, aga ka neid, mis alustasid sõite Nemunasel või Preisimaa jõgedel ja siis millagi külmale maale küüditati. Aga kõikide puhul ei tule selgelt välja, kas jõudsid põhjamaale uuena või pruugituna, olemasolevad andmed on liiga katkendlikud. Igal juhul üle 680 projektide 544 või 21T järgset laeva on kindlasti vahemikus 1949-69 ehitatud, kadunud Kaunase toodang võib siin kuni 10 ühikut juurde anda.
Lk 61 toodud Moskvitšide valmistajate kohta veel selline märkus, et Amuuril Blagoveštšenski tehases toimus ilmselt ikkagi ehitus, mitte kohaleveetud juppidest kokkukeevitamine.
Ja Kaukaasia regioonist leiti ka lõpuks üks Moskvitš üles. Tbilisi veehoidlalt. https://pastvu.com/p/800368 Kuskohast tema sinna sai, on teadamata.
Aga näib, et pandi kohapeal kokku https://russiainphoto.ru/photos/263733/

Edit: võtsin maha lause. Kaubalaevastiku registris oli ta veel 1937.a. alguses, alles siis kanti ametlikult riigilaevastiku aluste hulka. Asi selles, et riigilaevadele loodigi laevaregistris eraldi jaotus alles 1938.a. registriga

Kolm Raketat pildil.
Väidetavalt sügis 1980.

1984a saime oma EÕM malevarühmaga teise koha piirkondlikul kokkutulekul toimunud rühmade vahelisel võistlustel.
Auhinnaks oli kahe päevane reis "Raketaga" Tartust Pihkva ja edasi Belovi saarele, ööbimisega saarel telklaagris.
Eriti midagi muud sellest ei mäleta, kui ainult seda Belovi saart, kus elasid mõned kalurid, saare "peatänava" ääres olid ridamisi enamuses maha jäetud majad ja saare teises otsas poollagunenud tühi kirik.

Aleksander Nevski selles samas Belovi saare "sadamas", kus me maabusime. Minu 5 tugrikut siis ka siia huvitavasse teemasse.
Kui mõni foto on siin juba olnud, siis sorry, ma ei jõua praegu uuesti kogu teemat läbi lapata.

Eduard Sakk foto 1986a raamatust "Üliõpilaslinn Tartu" M-206 Tartu

Joala 1947a Lermontov Värskas 1965a Vanemuine ja Lermontov 1972 Lämmijärv

Kreutzwald 1979 .

Austatud ksf Fucsi esitletud fotodest pole lõimes kindlasti Belovi saare pilti. Selle peal on taamal veel näha pihkvalaste „Zarja-223”. Samuti on seni siia riputamata Tartu pildid jõetrammidega. „Koidulaga” foto on peaks olema 1977.a. kevadest, kaks stseeni „Kreutzwaldiga” aga täiesti kindlalt 1979.a. aprilli lõpust või maikuu esimestest päevadest. Kuna pontoonsild oli jääminekuga totaalselt kokku kukkunud, siis olid jõetrammid üle kahe kuu ülevedaja rollis, seni kuni sild jälle püsti upitati.
Pastvu varamus (sealt enamus akf Fucsi fotosid) on muidu Peipsi piirkonna veesõidust Pihkvamaa laevandus esindatud päris korralikult, Eesti poole fotosid on vähevõitu küll, aga midagi ikka. Sealseid dateeringuid ja kommentaare tuleb vaadata sageli kriitilise pilguga. Lermontovi Värska foto aastaarv ei ole kindlasti 1965 vaid võimalik on alates 1967 (ühes kommentaaris allikana märgitud fleetphoto.ru ei ole kõigi omaaegse NSVL äärealade suhtes just suur asjatundja)
Tartu fotodest meeldis mulle eriti see. Kuna pilt on kaks korda üles laetud, siis ühel juhul on märgitud 1972 https://pastvu.com/p/1831277 , teisel juhul aasta hilisem https://pastvu.com/p/1574164 . Mina ei oska paika panna, aga üks sama sarja võte kallutab varasema aasta poole. https://pastvu.com/p/1831287
-------

retti kirjutas: ↑16 Dets, 2023 11:18 Kolm Raketat pildil.
Väidetavalt sügis 1980.Kuvatõmmis 2023-12-16 111537.jpg

Vaatasin, et Nostalgilises Tartus on üleval üks dok. film, kuskohast kaader pärit. Siis kui kolm tiiburit Tartusse tekkis, hakatigi neid talveks niimoodi parkima. Samasugune asetus on ka nt 1985.a sellel pildil.
Siit https://www.muis.ee/museaalview/3332612 Alles siis, kui „Lermontov” 1988.a. Pihkvasse aeti, pääses ujuvkraana kai esimesele otsale ligi ja kõik kolm Raketat mahutati ühele sirgele.
------
Kui juba Nost Tartust juttu tuli, siis mõni nädal tagasi ilmutati nii seal kui ka Nost nõukaeesti näoraamatus selline foto. Meie lõimes on see muidu kaugetest aegadest saadik üleval. Kuna veissbuukides keegi midagi väga tarka tema kohta ei osanud kosta (laeva mäletamise jaoks peab olema vähemalt pensionieelik), siis panen siia tema eluloopudemeid.

Väheldane jõeaurik, ehitatud 1907.a. Riias.(on ka märgitud 1906.a. Võib-olla 1906 sai valmis ja järgmisel aastal hakkas Daugaval sõitma?) Ehituskoht A.Augsburgsi laevaremondi- ja ehitusettevõte. Augsburgsi laevafirma oli ühtlasi omanik. Nime „Agnes” sai omaniku ühe tütre järgi, paralleelnimi oli „XXI” . Nimelt kandsid esimesed Augsburgsi laevad nimedena rooma numbreid kusjuures ladinakeelsete sõnadena väljakirjutatuna. Kui laevu oli juba kahekohaline arv, leiutati järgmistele pärisnimed, aga numbrid olid paralleelselt kasutuses ja värviti korstnale.
Pildifragment Riiast, foto ise oli dateerimata, aga kusagil kahe ilmasõja vahel. Tehtud Kipsala saare juures, kus antud verf asus. Keskmes on ühe laeva tagapool. Ma tõesti ei tea, kas see on „Agnes” ise või oli olemas ka mõni temale sarnane sõsarlaev. Augsburgsi laevastiku suuremaid aluseid on Riia fotodel küll, väiksemad on aga kuidagi peitu jäänud.
Enne II maailmasõda tõmmati nimede lätistamise käigus nimest viimane täht maha. II maailmasõja lõpupoole sõitis Riiast põgenikega Rootsi. Anti NSV Liidule välja. (Stokholmi jõudis ka üks Tartu puksiirlaev, mis oli sõja ajal rongiga Tallinna viidud ja seal vette lastud. Tema oli tirinal pärast sõda Emajõel-Peipsil tagasi)
Peipsi Laevandusele anti „Agnes” üle 1946.a. Sügisel saabus Tallinnasse talvituma ja järgmisel aastal viidi Narva. Algselt pidi toodama Tartusse, kuid peagi mõeldi ümber ja otsustati jätta Narva jõe alamjooksule (ilmselt kompensatsiooniks „Joala” Peipsile viimise eest). Narva sadam alustas küll remonti, aga jättis selle pooleli. Seal leiti, et täiendava reisilaeva järgi pole siiski vajadust. Arvatavasti oli põhjuseks see, et Narova alamjooksul olid liikuma hakanud ka Lenska oblasti laevad. Seepeale suunati Emajõelinna. 1951.a. kevadel lohistati ümber kose ja toodi Tartusse . Aastaga ehitati ümber mootorjõetrammiks. 1949.a. oli saanud uue nime ”Tasuja”
Nüüd natuke arvandmeid. Laeva üldpikkus vahemikus 21,15-21,5 m. Millegipärast eri aastatel eri andmed, st üks neist võib trükiviga olla, max laius 4,75 m. Süvis kõikus vastavalt pardalolevale koormale 0,8 ja 1,0 m vahel. Jõuallika võimsusega on järgmised lood. Aurumasina võimsuseks oli märgitud 22 hj. See peaks olema küll nominaalhj. mis teeks indikaatorhobujõududes ehk 70-80 hj. Ümberehituse käigus paigaldati laevale saksa päritolu VOMAGi mootor. 50-te I poole ja keskpaiga paberid näitavad, et 190 hj, 1957.a. paberites 130 hj, 50-te lõpust 140-150 hj. (ühel aastal 50-te lõpus on märgitud, et 3D6 mootor, aga see on selgelt apsakas, „Tasuja” mootori hääl erines 3D6 mootoriga laevade omast tunduvalt). Paraku 60-te aastate Tartu jõesadama dokumendid kahjuks enam ühegi laeva mootori marki ei näita)
1952.a. septembri algul ümberehitus lõppes ja kohe alustas laev Emajõel sõite. Kordusfoto 1953.aastast.
siit https://www.muis.ee/museaalview/3142426 Algselt olid laeval istekohad ainult kajutites, kuid juba 1954.a. oli tagakatusele sisse seatud pinkidega ahtritekk ning istekohtade arv ulatus üle 100.
Põhiliselt sõitis mitmete peatustega Tartu-Praaga (50-te keskel ka Lääniste ja Kastre) reisiliini väljumisega Tartust õhtul ning Praagalt varahommikul, kuid päevasel ajal ta reeglina ei seisnud, vaid liikus linnalähiliinidel, enamasti Tartu ja Ranna vahel. Loomulikult kasutati teda sageli tellitud tšarteriteks. Foto
võetud siit https://www.muis.ee/museaalview/3857457 Samast seeriast on veel muis-is mitu fotot ja kõikide juures nimetatakse laeva „Lydia Koidulaks” , vaatamata sellele, et nimi on kenasti näha.
1961.a.kevadeks ehitati taas ümber. Uue välimusega muudeti aknad ja tekipiirded sarnasteks „Moskvitš”-jõetrammide omaga. See fotomiks on 1969.aastast. Kusagilt jäid kaks eraldi, kuid üksteise järel tehtud fotot ette, panin nad siis niimoodi kokku.
„Tasuja” kõrvu „Kreutzwaldiga”. Viimane navigatsioon oligi 1969.a. Järgmise aasta suvel laev lammutati. Nii ootamatu mahakandmise põhjus pole teada. Võiks kahtlustada, et mootor oli omadega õhtul, sellele polnud vajaminevaid osi saada ja uut ei hakanud nii vanale laevale enam keegi otsima.

Seda ei ole veel siin olnud?

Sakslased korjasid 1941.a. augusti alguses kokku sellise info:

Kena, et akf Andrus pisut sõjaajatühikut täitis, minul pole olnud mahti vahemikuga 1941-44 eriti tegeleda. Sellest nimekirjast on tundmatumad praamid 1,2 ja 3. Tegemist võib olla nii Kreenholmi manufaktuurile kuulunud pea 18 m pikkuste ja 7-8 meetrit laiade alustega kui ka Vasknarvas jõe süvendustöödel kasutuses olnud praamidega. Numeratsioon oli sama, Kreenholmi omadel oli numbri ees lisaks KM.

Kui juba praamid teemaks, siis liigub nendega edasi. Praaga praamivaredest on varem korduvalt juttu olnud. Head inimesed saatsid mulle sügise algul üsna värske Praagal tehtud foto ja sealt hakkasin edasi nokkima. (Seda fotot ma üles ei pane, järsku on autoriõigused) . Küll aga riputan uuesti terve rodu vanemaid. Nende allikaviiteid ei hakka enam panema, varasemast enamuses olemas.
Mõni lk tagasi oli juttu saksa reparatsioonipraamist, millest tekitati kaks väiksemat. Praagal olev on siis üks neist. Teine jäi Tartusse ja on ammu likvideeritud. Et Praaga praami ninaosa mõnevõrra erineb sellest originaalsaksaninast , siis on ilmselt nii, et nr 204 jäi lõpuks Praagale. Ahtriosa ei ole esmapilgul küll saksapärane,
aga näib, et seda on pärast põhitööga lõpetamist tugevasti töödeldud.
Ülesvõte 1962.aastast. Peakski olema 204. Pidin vasakut ülanurka töötlema, sest teine foto segas.
Pärast nende praamide nimekirjast kadumist tekkisid asemele tiiburite nö. laod- naftapütid.
Siin üks neist, kahjuks ei ole selge kumb, aktsioonis „R-1” ja „Narva” vahel. Võetud muidu siit. https://www.muis.ee/museaalview/2726579 . Pildiallkiri promob „Narva” asemel millegipärast „Turisti”. Ja õige dateering on 1972 sügis või äärmisel juhul 1971.a. oktoober.
Teine vare.
Pärast II maailmasõda oli Tartu sadamal kaks korraliku suurusega põhjaluukidega süvenduspraami. Kasutusel olid nad mitmel otstarbel, kusjuures vajadusel miskite ujuvate platvormidena. 60-tel aastatel nad Tartu sadama aluste nimekirjast kadusid, aga asemele ilmusid eri suuruses laadimisestakaadid. Väga võimalik, et mõni neist oligi.
Ehitatud on nad Tartus (arvatavasti „Teguri” töökodades) igal juhul enne 1928.a. EW aeg on jäädvustanud neid tegevuses.
„4037” Emajõel toimetamas. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/7180 ... kk-emajoel
Vasknarva motiiv Neist kahest „4035” ja „4036”, mis fotol on Vasknarvas tegevad, oli peale sõda Tartus üks ja tema peakski Praagal olema. Nõukaaegne „Šalanda-1” on pigem „4037” . Ainult kolm neid omal ajal ehitatigi.

paar klaarimist
* „Juliane Clementine”
https://www.muis.ee/museaalview/146958
Ma polnud selle jäädvustusega eriti rahul

aurik kirjutas: ↑28 Juun, 2021 13:04 Pildi enda juures on aga midagi kummalist- sõuratas puutub vaevu vett ja tüürilaba on liiga pikalt veest väljas, seetõttu on esmamulje, et laeva on joonistatud pea tühjana, kalda ääres seistes, aga… puudu on ka lahtine komandosild ühes roolirattaga, mis peaks asuma sõurataste kohal tekikajuti peal. Seetõttu näib hoopis, et pilt on joonistatud talveks kaldaletõmmatud laevast (puust kere ja jäätundlike sõurataste puhul üsna obligatoorne) ja kunstnik on hiljem lisanud vee, tossu ja mõned inimfiguurid, unustades aga roolimehe.

„JC” on pisut trüginud veel ühe pildi peale https://www.muis.ee/museaalview/763164 aga mulle tundub, et korsten ja tagumine mast on laeva keskosale tublisti lähemal, kui profiilipildil. Ümberehitus on võimalik küll, aga pigem on üks kunstnikest lasknud oma fantaasial natuke lennata.
Aga ühe eksituse tekitasin, tegelikult oli „JC” ahtris oleva roolirattaga. Kas ka eraldi komandosild olemas oli... no ehk ikka oli. (Väiksematel "Karlil" ja "Nannyl" ei olnud komandosilda). Roolimees on igal juhul kadunud.
Kahjuks on ettesattunud pildimaterjal vahemikust 1860-80 täielik null ja järgmised tosinkond aastat ülinapp. Aga selle vähesegi põhjal võib arvata, et kõik kuni 1870-teni Peipsi vesikonnas sõitma hakanud aurulaevad olid ahtris oleva rooliga ja nendele, mis veel XX saj.alguses liikumas, sätiti kusagil 90-te jooksul rooliratas komandosillale. „Alexandri” kordusfoto (kahjuks dateerimata, aga peaks olema 1890-te I pool) annab selle hästi edasi. Komandosild olemas ja rool ahtris. Sajandivahetuse fotodel on ta igal juhul juba eespool korstnat oleva rooliga. Sellel fotol „Alexander” esimene ning järel „Dorpat” . Taga paistab natuke „Peipust”.
----

aurik kirjutas: ↑25 Juul, 2023 10:21 * Dori paatidest
Sovetiaja reisilaevade nimekirja võib tinglikult kanda ka „K-1” ja „K-2”. Narva veehoidlal alustati nendega 1958.a. suvel lihtsaid huvireise. Paistab et need kukkusid kolinaga läbi (kes see ikka viitsis suht raskesti ligipääsetava ja kauge Kulguni kõmpida, selleks, et igavavõitu veekogul natuke ringi tiirutada). „K-2” toodi siis Tartusse seisma ja viidi järgmisel aastal Pärnusse. „K-1” jäi kirjade järgi veopaadiks. Palju teda kasutati, on iseküsimus.

Info kahest sõiduvalmis reisikaatrist tunnisteks tiirudeks Narva veehoidlal on pärit ajakirjandusest. Samas mainib Narva sadama 1958.a. tegevusaruanne vaid ühte. Paistab olema vastuolu, kuid sellest saab üle. „K-2” ei teinud ühtegi reisi. „K-1” sõidutas viie nädala jooksul tervelt .....41 inimest, siis lõpetati see mõttetus ära.
----
Et Raketade ülevaade on ammu olemas, siis täiendav minijutt lisaks eelmisel lk olevale ka väike-”raketade” kohta, vähemalt sellest ajast, mil nad olid Tartu jõesadama omanduses.

aurik kirjutas: ↑25 Juul, 2023 10:21 Tartu kaatrite Pärnusse viimine polnud siiski päris lambist. Muude foorumite jms juttudes on mitu korda meenutatud „Volga” olemasolu Pärnus, kahjuks on aeg jäänud täpsemalt määratlemata. Ja Tartu sadam kaalus tõesti varianti paar kaatrit Pärnusse viia (sellest on Edasi-lehes kirjalik jälg olemas)
Tagantjärgi näib, et Tartu jõesadama jaoks olid uued kaatrid paras peavalu. Suure hurraaga sai neid omal ajal viis tükki tellitud ja kui nad kõik kohal olid, siis peagi selgus, et nende majandamine pole väga rentaabel. Kaks kaatrit sõitsid Ranna vahet ja mõnikord huvireise Peipsile, kolm tuuritasid lihtsalt põhjarannikul. Arvata, et äratasuv rakendus oli neil vaid ilusa ilmaga.
Juba 1968.a. viidi üks kaater reisiliiklusest välja, teenistuskaatriks. Järgnevatel aastatel seisid kaks alust kaldal, olles lihtsalt nö reservis, kolm aga kadusid kohe 1969.a. kuhugi ära. Tartusse jäänutest üks 70-te keskel samuti haihtus, teine aga anti siis jõesadama veeteede majandile, kus oli rivis veel 80-te I poolel.
Kuhu kadunud kaatrid sokutati, ei võta enam välja, pealegi oli neid 60-te jooksul tulnud Eestisse veel, nt Tallinna Merekooli ja Haapsalu vetelpäästele. Mulle tundub praegu, et järgmisest kolmikust võib mõni olla kindlasti endine Tartu jõesadama „Volga”
1)Pihkvas 70-te alguses fotole jäänu. Polnud Pihkva sadama vaid mingi organisatsiooni oma. Kõrval olev laev kuulus DOSAAF-ile, äkki siis kaater ka
2)Värskas 70-te keskel olnud kaatrist on kirjalikke meenutusi
3)Tartu ujula juures ca 40-45 aastat tagasi resideerunud kaater. Foto meie foorumis lk 53 olemas viewtopic.php?p=505541&hilit=volga+ujula#p505541

Populaarseid kaatreid ehitati vahemikus 1958-86 kokku 7000 lähedale. Tehti nii 5 reisijakohaga reisikaatreid kui ka mitmesuguseid teenistusaluseid. Kolmveerand kaatritest toodeti Valgevenes Homielis (Gomel). Masstootmine seati sisse ka Musta mere äärses Batumis. Nižni Novgorodis ja seal lähedal olevas Navašinos valmistati kõigest kahekohalise arvu jagu. Kaatrite pikkuseks oli 8,5 meetrit, laiuseks jõeversioonil pisut alla ja merevariandil natuke üle 2 m. Mootorid olid mitmes variandis vahemikus ca 75 – 90 hj. Kuulsaima minitiiburi kinkis seltsimees Brežnev Richard Nixonile, see oli Batumis ehitatud merevariant.
Tartu Jõesadama väiketiiburid olid Valgevene päritolu. (Jõesadama arhiiv projekti numbrit ei maini, aga peaksid olema ikkagi jõekaatrid- projekt 343). Internetis liigub versioon, et kaatritüübi algne nimi oli tegelikult „Strela” ja alles kusagil 1965 hakati neid nimetama „Volgadeks”. Igal juhul Tartu sadama paberites on nad algusest peale „Volgad” ja neid on esimest korda nimetatud 1965.a. jaanuaris allkirjastatud 1964.a. aastaaruandes.
I kaater, ehitusnumber 88 , saabus 1964 novembris. Aprillis 1965 nimeks „Kotkas”
II kaater numbriga 104 jõudis Tartusse 1965 jaanuaris. Temaga oli pisut jama, sest tehasega oli kokkulepe, et kaater jõuaks pärale vana aasta sees ning saaks kapitaalmahutuste aastaplaani kenasti täidetud. Aga saadetis hilines ja plaani täitmata jäämise pärast oli pahandus (plaanide täitmisest sõltusid mh preemiad)...nii et käsumajanduse omapärad. Nimi pandi samaaegselt esimese kaatriga ning selleks sai „Delfiin”
Maikuus alustasid mõlemad Rannale sõite. Üksikpileti hind 25 kopikat (tavalise jõetrammiga oli 15 ja lastele 5- 10 aastat 5 kop.) Kaatreid võis tellida lõbusõiduks tunnihinnaga 5 rubla. Minimaalne aeg tellimussõidule oli tegelikult pandud 30 min.
Kaater, mis 1965 juunis Emajõel vee all üle jõe ujuda üritanud purjakil noormehest üle sõitis, oli „Delfiin”.
III kaater, ehitusnumber 143 on platsis olnud septembri alguseks. Sai siis nime „Forell”. Kas ta juba sügisel vette pääses, sellest info puudub
IV ja V kaater, ehitusnumbritega vastavalt 149 ja 200, saabusid navigatsioonide vaheajal. Aprillis 1966 sai varemsaabunu nimeks „Tšaika” ja viimane ristiti järgmisel kuul. „Amfiib”
1966 suvest oli paar kaatrit Peipsi põhjarannikul. Selle aasta juures kohtab kolme erinevat nime, aga need ei pruukinud seal kõik korraga olla.
Natuke on hämamist kaatrite resideerumiskohaga. Jõesadama arhiivis on enamasti kirjas lihtsalt Kauksi turismibaasi piirkonnas, sadamakohta nimetamata. Kindel plaan oli nad käima panna Kauksist, sinna pidi 1966 juuni keskpaigaks rajatama randumissild ja Tartu-Mustvee-Rannapungerja „Raketaga” liini pidi pikendatama Kauksini. See jäi ära, sest leiti, et kasulikum on tiiburit pidada argipäeviti Pihkva suunal. Kaudsemad andmed kinnitavad, et kaatrite peatuskoht oli ikkagi Rannapungerjal, jäädes turistide põhimassist paar versta eemale.
Plaan kaks kaatrit Pärnusse viia oli 1967.a. suvel. Ei teostunud. Põhjenduseks toodi lõpuks, et Pärnus pole lihtsalt võimalik reisijatevedu korraldada.
1968. a. alguses anti „Kotkas” üle veeteede osakonnale.
1968 maikuust on pärit järgmine seik. 16.05 ilmus Edasi lehes kuulutus Alates järgmisest õhtust on mingiks ajaks liinile saadetud „Amfiib”! Seda ei usuks, kuid vastav käskkiri on vormistatud 10 päeva hiljem. Ju siis oli reisijaid nii vähe, et oli mõistlik jõetrammi (ilmselt „Narva”) asemel kaater sõitu saata, seda enam, et Tartu-Praaga liinilaev, mis ka Ihastes peatuse tegi, väljus õhtul samal kellaajal. Suvel liikus „Amfiib” siiski Peipsi põhjarannikul. Kuidas see Ihaste liini segadus ära klaariti, ei tea. Võib-olla lükati emma-kumma liini (pigem Ihaste) kellaajad vähe hilisemaks.
Edaspidine teadaolev saatus on järgmine
* „Kotkas” kaob paberitest. Tõsi küll, veeteede osakonna alused on neis üsna juhukülalised, kuid selge, et kaua teda ei peeta
* „Tšaika” oli 1969.a. kirjas teenistuskaatrina, edaspidi haihtub
* „Delfiin” on märgitud 1970.a. reservaluseks, see on temast viimane teave
* „Forell” on vahemikus 1970-74 olemas kas reservis/ konserveerituna või kirjas teenistuskaatrina
* „Amfiib”- 1971-75 konserveeritud (arvan, et „Delfiinina” 1970 nimekirjas olnud kaater oli tegelikult tema) 1975 .a. lõpus anti veeteede osakonnale ja tööpiirkonnaks märgitud Narva jõgi ja Peipsi põhjarannik. Püsis pildis kuni 1983-84 aastani.

Nii, sai vähe pildialbumi moodi.
EDIT": ikka tuleb mõni toksimisviga, parandasin kaatrite tunnihinna õigeks

Üks valdkond, millest olen pealiskaudsemalt üle libisenud, on alused, mida loetakse pigem väikealusteks ja mis pärast oma karjääri lõppu jõesadama või mõne muu organisatsioonilise kuuluvusega laevana on läinud erakätesse. Mõned päevad tagasi sattus ette üks inspireeriv foto, mis sundis seni teadaolevat või ettekujutatavat teise nurga alt üle vaatama.
Foto ise siin, võtsin ta meelega ekraanitõmmisega, et oleks näha, kelle kogust ja siis esimene kommentaar. Sissejuhatuseks minu üks suur senine eksiarvamus. Episoodiliste külalistena on lõimest läbi libisenud kahe Konsa, Toivo ja Jaani nimed. Et neil oli ühiseid ettevõtmisi, pidasin neid seni vendadeks, aga...nad ei ole üldse sugulased! Geni-s on nende sugupuu pikalt üleval, isaliinid vähemalt 18.saj. I pooleks kokku ei jookse. Emaliini ei hakanud nii pikalt puurima, aga lähema paari põlvkonna osas kokkupuutepunktid puuduvad.
Et tegu on laevaomanikega, siis katsusin välja noppida, missugused alused siis neile kuulunud on. Tugevaks abiks oli muis-i portaal, nimelt olid 1991.augustikuus mõned Meremuuseumi tegelased võtnud ette retke Tartust Peipsile. Nende tehtud fotosid on muis. jäädvustanud ja mitmetel piltidel on väga vajalikud kommentaarid küljes.
Fotol parempoolse laevaga on kõik korras. Sellel fotol on ta juba sadamakohta vahetanud.
https://www.muis.ee/museaalview/2753992
Kokkusurutuna eluloofaktid. Ehitatud aurulaevana 1900.a. Sankt Peterburgis tehases, mille nime saab tõlkida umbes nii - Soome kergelaevatehas. Tüüpiline tollane kanalilaev. Nimed elu jooksul : „Karl Gustaw”, „Leewaku”, „Ülo”, „Neem”, „Tartu” „P-1”. Muis-i viide mainib „Lindat”. Kui, siis see on Jaan Konsa aegadest.
Tsaariajal ja EW alguses reisilaev, edasi läks puksiiriks. Mootorlaevaks ehitati ümber kohe pärast II maailmasõda. Praamide vedajana viimane hooaeg ilmselt 1967, siis aasta või paar süvendaja „Peipsi-1” abilaev.

Aga huvipakkuv oli teine laev. Juhtumisi olen mõned aastad tagasi temast ühe foto siia riputanud, pärit just sellest Meremuuseumi meeste retkest. Paari aastaga on siis laevaga toimunud täielik allakäik.

aurik kirjutas: ↑03 Mai, 2019 11:32 Ühest vähemtuntud alusest. Õnnetu pilt muis.ee-st.
pärit https://www.muis.ee/museaalview/2712301
üks fragment vrakist veel https://www.muis.ee/museaalview/2712304
Konsade laevaparki kuulus ka kunagine „Kooperaatori” nimeline alus. Kahjuks pole leidnud temast ühtegi päris”õiget” fotot. Muis.ee omadest saab teada, et need tekiehitised on Konsade poolt tehtud ja et laev oli kunagi vedanud Piirissaarele kaupa.
Laevuke ehitati 1968.a. Saaremaal ja aasta lõpus sõidutati Tartusse. Kere meenutas pisut kakuamipaate, aga oli neist natuke suurem, mõõdud 14X3,8m. Jõumasin 50 hobust, pidavat olema miski kombainimootor.
Mina teda sõitjana tähele pannud pole, aga muidu jäädvustas pilk ta vast kusagil 70-te keskpaigas, oli sadamas remonditöökoja lähedal kaldale tõstetud. Halli värvi kere oli kõvasti peksasaanud moega ja tekipiirete kallal ka keegi tõsiselt jõudu proovinud. Kindlasti püsis seal vähemalt 2-3 hooaega, siis kadus ära. Eks vennakestel hakkas temast hale.

Elu teises staadiumis võis tema lisanimi „Liisu” olla küll. Tartumaa väikelaevad olid muidu ametlikult registris kombinatsiooniga ETAM -mingi number.
Muisi pildil on taga selline kommentaar Selles on midagi kahtlast. Toivo Konsa isa suri sõja ajal.
Lk.8 Akf Aleksander Suure orgunnitud avastusretk 2007.a jäädvustas tema tollase seisu.
Mingi foto temast ikkagi on, 1969.a. algus just Tartusse jõudnuna. Roolikambrit pole veel peale monteeritud. Eelmisel leheküljel suurel Emajõe värvilisel vaatel on siiski tema, mitte „Valvur”. Ja nii olemegi jälle „Valvuri” juures tagasi. Tema on jäädvustatud 1991 suvel muis-is mitmetele fotodele. Üks siin. https://www.muis.ee/museaalview/2753989
Võib oletada, et ta on Kalli järvel selleks momendiks juba aastaid seisnud.
Pole täpselt teada, millal tema töökarjäär lõppes. 1968.a. sai kalakaitse Kostromitš- tüüpi laeva „Zorkii” (praegune „Niina”), ehk siis selleks ajaks oli läbi saanud.
Eelmiselt leheküljelt veel

aurik kirjutas: ↑25 Juul, 2023 10:21 * "Valvur"

aurik kirjutas: ↑11 Aug, 2007 23:00 .....julgen väita, et umbes selline seisis 70-tel aastatel pikalt praeguse Sadamateatri lähedal kaldal pukkide peal, värvist puhtaks kraabituna ja loomulikult ilma nimeta, aga terve roolikambriga. Kuhu ja millal ta sealt kadus, ei tea.....

Arvatavasti oligi „Valvur”....

Paistab, et teda ei tehtudki päris korda.
Üks võimalus, et tegelikult oli see tundmatu hoopis Jaan Konsa laev. Tema on 1970-te alguses kaldal seisvana fotol töökoja piirkonnas tabatud
ja kui oletada, et ta veidi hiljem puhtaks kratsiti, siis võib nii olla küll, ega nad on siluetilt veidi sarnased. Aga samas on ikkagi „Valvuri” võimalus püsti. Paar vana vana infokildu

Meigo kirjutas: ↑20 Nov, 2012 22:55 Ma kirjutan homme Valvurist pikema teksti... see mida siin räägitud on müüt. Valvur pole erakätesse juriidiliselt sattunud, ta seis polnud kiita ja omanik ei tundnud enam huvi laeva vastu. Mingid peremehed arvasid, et laev sobiks kusagile joomingule atraktsiooniks ja vedasid ta ilma loata mingit moodi Kallile. Sinna ta jäi ja on senimaani. Keegi kohalikest oli laeva pukkidele pannud ja suur austus tema vastu ka minu poolt. Põleng pole seda laeva veel kimbutanud, seda kinnitab ka laeva olukord, ma ei tea kes põlengust rääkis aga pilte vist ta ei vaadanud. Kui see laev oleks jaanitulel praadinud siis puitu seal peal enam poleks...

Kahju, et akf Meigo teema pooleli jättis. Kaudselt kinnitab mõnda tema väidet ka see, et Meremuuseumi 1991.a. ekspeditsioon ei maini kusagil vraki omanikku, vaid piirdub märkusega- endine kalakaitse laev.
Ja teine kild

retti kirjutas: ↑21 Aug, 2007 10:09 Käisin siis nädalavahetuse Peipsil ja uuendasin mälestusi ja suhteid.
Kalli vrakk - see on II MS eelne Eesti piirivalvelaev VALVUR.
Toodi Tartust puksiirlaevaga (AITA/PRAAGA või LIISU) ja tehti jaanituld.
Konsa Toivo ajas vraki pukkide otsa sirgu.
Praeguseks on mulle veel ebaselge,kus Tartus see vrakk üldse oli...

Toivo Konsa eluloost selline fakt, mis pole siit kunagi läbi jooksnud- ta oli sovetiajal Vetelpäästeühingu laeva „Aita” pikaaegne kapten. Nii et ta võis vabalt ise laevakere Tartust kodu lähedale vedada. „Aita” hakkas Emajõel-Peipsil sõitma 1977.a. ja umbes siis kere kaldalt kaduski.

Aga Toivo Konsal oli ka üks elus laev. Pilt ja seletus
https://www.muis.ee/museaalview/2712651 https://www.muis.ee/museaalview/2712650
Et tilluke osa jõesadama arhiivist istub mul arvutis, siis puistasin sealt ühtkomateist välja.
Päris 80-te alguses on süvendajatega koos liikunud selline asi, mis kannab nimesid „NT-1” või „Neftjanka”, nii et peaks vastama kirjeldusele küll, seda enam, et 80-te alguses tulid uued naftapraamid. Aga on segaseid faktoreid ka. Samanimelisele alusele on nii 30 aastat varem märgitud ehituskohaks Tartu ja ehitusaastaks 1920. Muidugi ei pruugi olla sama laev. 1955.a.ilmub selline teave, et mootorkaatri „Putejets” vanast korpusest on aretatud uus naftapraam. Info on selles osas kahtlane, et „Putejets” (saksa päritolu, ühtlasi tulevane „Ost”) oli nii 1954 kui 1955 uljalt sõidus, navigatsioonivaheajal tehti talle kap.remont. Hästi ei taha uskuda, et ta vanast kerest välja hüppama pidi. Tõsi, ka arhiivimaterjalides tuleb aeg-ajalt ette mitte ainult trüki-, vaid ka sisulisi vigu, mis puudutavad laevade nimesid, ehitusandmeid jne. Nii et võib olla midagi samast sarjast. 1954.a. on muidu maha kantud mootorkaater „Zveberg” („Цвеберг”) Viimasest pole muud infot üldse leidnud, aga väiksemate aluste kohta, kui neid just ei kasutata otseselt vedude või veeteede korrashoiu jaoks, ongi see ülinapp.
Veel on üks 1950.a. algusest pärit nimekiri, mis ei puudutab jõelaevanduse aluste tehniliste dokumentide numeratsiooni. Ja seal vaatab vastu selline nimi nagu „Zuidersee” („Цуидерце”). Esimest ja viimast korda.
Muidugi võis jõelaevanduses domineerinud umbkeelne seltskond nende „Z” nimedega omatahtsi mängida. Ükskord tehti nt mitu aastat arvel olnud „Endli” kerest paberites kogemata „Evald” ja nii jäigi.
-----
Eelmise postituse Praaga praamide loole lisaks, et see endine süvenduspraam on ilmselt kunagine „4036”. Oli sõjast vigasena välja tulnud ja võis olla remonditav. Paarilisest pole ühtegi jälge.

Edit: Viskasin veel FB-le, kuskohast postituse esimene pilt võetud, pilgu peale. Et Vahur Kalmre kogust neid seal praegu ilmub, siis viimase puhul tuli selgelt välja, et oletatavad aastaarvud ei pruugi õiged olla. Seega võib kahe laevaga foto olla päris mitu aastat varasem ja ex-"Kooperaatori" lagunemine polegi müstiliselt kiire. Tundub isegi, et see 88 pole V.Kalmre poolt mõeldud aastaarvuna 1988, vaid on mingi temapoolne postituste numeratsioon

Toivo Konsa elust,laevadest ja tegemistest
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/termo ... e-suursoos

kas Carolus-e jäänused viimaks leitud?
https://forte.delfi.ee/artikkel/1202898 ... 6EA-CGQa1C

Samas, https://register.muinas.ee/public.php?m ... w&id=12867 laseb arvata, et keegi inspektor Karin Vimberg on lausa jõepõhjas paikvaatlust käinud tegemas ja tuvastanud "laevavraki, tema lasti ja muu sisu koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga"

Piiteri allveearheoloogide väitel peaks seal Kantsi kõrtsi juures olema hoopis üks vana lodja jäänus.

uskumatu, et ei ole viitsitud seda, kasvõi käsikaudu kobades, üles leida. Kui piirkond on teada, siis Emajõe sugune nire pole ju maailmamastaapides mitta midagi

sammal.habe kirjutas: ↑02 Mai, 2024 12:16Samas, https://register.muinas.ee/public.php?m ... w&id=12867 laseb arvata, et keegi inspektor Karin Vimberg on lausa jõepõhjas paikvaatlust käinud tegemas ja tuvastanud "laevavraki, tema lasti ja muu sisu koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga"

Seal ju tuleb välja, et 2002 ja 2014 on vrakil mingeid töid tehtud. Eks nende järgi on ka vrakki tähistav poi pandud. Kui õige või vale, ei tule praegu välja.

sammal.habe kirjutas: ↑02 Mai, 2024 12:16Piiteri allveearheoloogide väitel peaks seal Kantsi kõrtsi juures olema hoopis üks vana lodja jäänus.

Kantsi kõrts asub Caroluse vraki tähisest ~1 km maad idakirdesse. Nii et Piiteri allveearheoloogidel võib täitsa õigus olla, aga see ei puutu Carolusse.

Kui seal enne sõda vrakist ka midagi alles oli , - siis sõjajärgne palgiparvetus triikis kõik siledaks