Riigikaitse eelarve

[tuuba]

Panustan kah poliitiliselt.

Kui see 300 M läheb vett vedama, siis saab Luik ja Isamaa järgmiste valimiste eel taguda endale rinnale, et vaat kuidas ma /me Helmele/EKREle ää tegime, --ei ostnudki neid rakette! Vohh oleme mehed!

"...oste plaanitakse 10 + aastat ette..."
No kus need plaanid nüüd on? seni polnud raha (ega ka rahakülvamist ELiidu poolt) aga plaanid peaksid ju olemas olema? Ostame siis ära need planeeritud ja läbiarvutatud ja katsetatud jubinad. Või kulub sellele veel 10+ aastat?

Kaminas on vist Oidsalu see,kes peaks selliste asjadega tegelema aga tal rohkem pistmist tuuleparkide ja teatriarvustustega...

[Kriku]

Krikule:

"Minul on võimatu omalt poolt aksepteerida olukorda, kus öeldakse, et on mingid konkreetsed seadmed ja need seadmed tuleks nüüd kohe ära osta. Niimoodi need asjad ei käi. Tegu on ikka väga reglementeeritud hankeprotsessiga. Me peame kõik need sammud läbi tegema, siin ei ole võimalust osta ühte konkreetset süsteemi. Ma ei tahaks sellist asja isegi arutada," lausus Luik.

Minu kommentaar siis:
No krt, kaitseminister peaks ju teadma, et pikaajaliselt on juba arutatud rannakaitse ja õhutõrje vajadust, mingisugused tulemused võiksid olemas kah olla?

Luik räägib sellest, et seaduse järgi käies tuleb korraldada riigihange, mitte lihtsalt kuskilt ostma minna. Nii see tõesti on ning riigihangete kord tema haldusalasse ei kuulu. Selle, et puuduvad plaanid või teadmine, mida vaja oleks, mõtlesid sa ise sinna juurde välja.

[tuuba]

Martin Herem :

tuuba - täna tõin. Ja edasi?

Paluks viidet kus on numbrid kah. Hommikune ERRi uudis neid (arve) ei sisaldanud, päeva peale midagi täpsemat ei leidnud..

PS egas ometi akf mu pääle solvunud pole?

[tuuba]

Kriku

Luik räägib sellest, et seaduse järgi käies tuleb korraldada riigihange, mitte lihtsalt kuskilt ostma minna. Nii see tõesti on ning riigihangete kord tema haldusalasse ei kuulu. Selle, et puuduvad plaanid või teadmine, mida vaja oleks, mõtlesid sa ise sinna juurde välja.

Kordan veelkord---Helme ütles, et 300M saaksime NÄITEKS sellised asjad.
Aga nüüd on raha olemas, korraldatagu kasvõi suunatud riigihange (oluliselt kiirem kui avatud) ja ostetagu ära!

Või keegi tõesti arvab, et Helme pidas silmas seda, et oldagu homme ,hiljemalt esmaspäeval, tema poolt nimetet firmade ukse taga, tengelpung peos?

[mart2]

Oletame, et Valitsus ja Riigikogu annab hangeteks juurde 300 miljonit. No olgu või alustuseks 50 miljonit. Edasi?
- Kui järgida seadust, siis tuleb välja kuulutada hange. Hankele järgneb selliste summade puhul ilmselt vaie, mille lõpp (hanke aeg+vaide lahendamise aeg) lähevad üle 2022 aastasse... Tarne? Raha on raisatud RaMin seisukohtade järgi?
- Oletame, et hanget ei tule ja tehakse otsus võtta pakkumine ainult ühelt pakkujalt. Ilmselt kohe vaie, sest minnakse mööda seadusest. Seaduses on olemas selleks väike võimalus, kuid selle vajaduse tõestamine rahu ajal on ... Aeg? Tarne ise?
- oletame, et hange saab tehtud ühe pakkujaga ja ei vaidlustata. Tarne aeg? Ettemakse ei ole lubatud. Nüüd jõuame sinna, mida ma eespool punktides ei maininud- vastuvõtmiseks sobilik infra ja personali ettevalmistus. Seda raha ei saa kirjutada hanke reale 2021.a., vaid alles vastavalt teistesse kuludesse 2022.a. Esmane väljaõpe tarnija juures on küll võimalik hanke osana, kuid seadus ei luba ettemakset. Tuleb leida ressurss juba olemasoleva arvelt. Viimasele, st. olemasolevale, on vajadus juba eelarvestatud, lepingud sõlmitud jne.!


Kui keegi oskab seletada, kus eksisin ja kuidas saaks ilma lisakuludeta ning ühe aasta sees probleem lahendada, andke tulla!
Lisatud: Ma ei ole hangete spetsialist, vaid olen mõningal määral kokku puutunud hangetega ja nende planeerimisega ning mind on mitu korda käinud Riigikontroll kontrollimas. Korraldasin just hankeid (3 aastat), mis pidid olema seotud ainult ühe rahandusaastaga ja ülekandmist ei sallitud.

PS. Mitu õigekirjalist parandust!

[Kriku]

4 postitust seosetut poliitplära eemaldatud.

---

alari :

Probleem polegi see, et raha antakse, aga selle juures on see väike AGA - antakse ainult asjade hankimiseks ning muudeks elutsükli kuludeks ei anta, vaid võetakse isegi vähemaks.

Pole ma välja lugenud kuskilt , et muudeks elutsükli kuludeks ei anta, pigem võetakse vähemaks.

Siinkohal peavad Kamin ja Peastaap ja RKIK tooma välja need summad, mida on vaja siis antud tehnika ülalpidamiseks (koos inimestega)

Need summad ongi ammuilma koos. Kuidas sinu arvates seni kaitsekulutusi eelarvestati, kõigil neil aastatel? Akf Strateegiline Sõdur on sel teemal ka foorumisse pika rea informatiivseid postitusi teinud.

Martin Helme tegi ettepaneku tema enda sõnul "baasosast" 50 M maha võtta. See tähendabki seniste kulude kärpimist.

Rahandusministril pole mitte mingit pidi õigust ega pädevust riigikaitsele ette kirjutada, et kulutage igal pool 50 M vähem, aga ostke 300 vms M eest NÄITEKS seda või toda juurde. Mitte rohkem kui sinul, minul, Kapten Trummil või ükskõik kellel teisel.

PS egas ometi akf mu pääle solvunud pole?

Ausõna, ei usu selle võimalikkust.

[Martin Herem]

Esiteks Borja.
Mapatsitega said hakkama? Järeltulijad räägivad, et hoiutingimuste tõttu olid pooled paugud lihtsalt hapuks läinud.
Milanitega said hakkama? Mis seisus nad 2008 olid? Oli siis süsteemset hooldust? Miks mehed 10 aastat hiljem veel kanderakmeid arendasid? Mis hetkel KV avastas, et moon on hapu?
Või räägime 155mm haubitsatest, mis üleöö ära toodi. Sel ajal kui sina MaV visioone koostasid, pidi mõned mehed nuputama, kuidas süsteemi töökorras hoida. 122mm - need tulidki öösel. Ma ise võtsin vastu. Aga 3 aastat hiljem,. ei hommikul ega õhtul, ei tulnud ikka veel ei autosid, side- ega mõõdistusvahendeid.
Las ma mõtlen, et kes vastutas 120mm miinipildujate eest 2011? Ja mitu tükki ma sain oma 32.JP jaoks õppusele Kevadtorm. Ometigi oli ju üleöö saadud 10x Rootsi patareid.
Ja mugavast teenistusest ära tule rääkima mulle.

tuuba
Millist viidet? Täna riigikaitse komisjonis esitasin paberil komisjonile:
Relvastuse hinna, aastased ülalpidamiskulud, tegevväelaste ja reservväelaste arvud.
Algas meremiinidega ja lõppes laevatõrjega, kokku ligi 20 rida. Keskmaa ÕT, TT, rannakaitse, kaudtuli oli ka sees.
Selgitasin KV eelistusi. Eraldi veel tingimustes, kus 3B teeksid midagi koos või ainult Eesti üksi.

Keskmaa ÕT, laevatõrje ja MLRSide osas näitasin ka põhimõttelist efekti kaardil. Ja seda kõike muidugi 3B koostöö võimalusega.

See ei ole tänaseks tehtud.
Juulis esitasin selle Kaminile ja oma LAT/LIT kolleegile.
Augustis kahele riigikaitsekomisjoni liikmele.
Ei tohiks mingit üllatust olla, et keskmaa ÕT ei olegi prioriteet.

Tuuba - see et sa asju ajalehes ei näe, ei tähenda, et kõik lollakad oleksid.

[tuuba]

Kriku

ma ei taha vaielda vaidlemise pärast aga hommikusest uudisest jäi mulje, et nii akf Herem kui ka Hurt (Luigest ei räägi) sõdisid selle laenu vastu seetõttu , et summa tuli liiga ootamatult.
Või siis Heremi väide, et 50M saame kokku hoida laskemoona pealt , samas ise on kirjeldanud, et just laskemoona tarned viibivad ja seetõttu ka ülejäägid rahades..?

Ootan ikkagi teateid ,kas on võimalik selle 300M -ga midagi kasulikku soetada ja kuipalju see kasulik hiljem püsikulusid toodaks.

Üks pisiasi on vist kõikidele märkamatuks jäänud--see miinus 50M on alles ideeke, isegi mitte ettepanek , järgmise aasta riigieelarves.

ning mu arvates saavad /saame (ise kah KLis) sõdalased nii need 50M kui ka 300M ,kui just keegi sääl üleval koerapöörirohtu jooma ei hakka..

[Martin Herem]

hommikusest uudisest jäi mulje, et nii akf Herem kui ka Hurt (Luigest ei räägi) sõdisid selle laenu vastu seetõttu , et summa tuli liiga ootamatult.

- nüüd ma saan aru miks sa terve päev sellist juttu ajad. Puhtalt taju küsimus.
No ausalt, midagi nii totakat pole ma veel kuulnud.
See 300 milj pakkumine on mulle tänastes detailides (loe: üldistuses) üle kuu aja teada.
Samas arvutused MBDA, Rafaeli ja NASAMSi osas jooksevad meil juba mitmes aasta. Möönan, et Rafael on uuem teema, kuid mitte eilne.

[tuuba]

Martin Herem

Tänud vastuse eest!

Huvitav, et keskmaa ÕT on päevakorrast maas...

Loodetavasti läheb ikka asja ette see 300M

[muhgel]

Mul on ettepanek, et igale EV pensionärile võiks lehma osta, et kui rasked ajad siis saavad tasuta piima. Ja palun ärge hakake ajama, et kus nad neid hoiavad ja mida neile söödavad. Tuuba onju norm plaan?

Lisatud hiljem: lehmad võiks laenu eest osta ja siis võiks pensione vähendada ca 25 EURi näiteks, sest piim või ja koor on neil nüüd tasuta.

[Health]

Ei hakka pooli valima, kuna ei taha jaurata. Teemast mäletan küll, et keegi postitas sellise lehe.

https://riigikaitseareng.ee/kaitsekulu/

akf tuuba, kui tahad teada mida too 300 milkukaga saab vaata siit lehe lõpust. Kõiki asju muidugi pole aga osad need asjad ja teemad mille ümber jauratakse on.

[Viiskümmend]

Hankijal on ju praktikas ainult üks hetk, kus müüja tal päriselt peos on ning selleks on konkureerivate pakkumistega hange ja see ongi see magic hetk, kus ostja saab enda kehtestatud tingimustel fikseerida põhimõtteliselt kogu elutsküli ehk varuosade ja laskemoona hinna kogu elukaare ulatuses. Hanke vältimine ehk riik-riigilt tehingu tegemine tundub oma lihtsuses alati 100 x ahvatlevam (ei saa vaidlustada, ei pea kellegile aru andme jne) aga nagu elu näitab järgneb sellele ka sama vältimatu tootja poolne "lüpsimasina" paigadamine ostja külge.
Samas kogu olemasoleva raha eest remondi ja hoolduse ostmine ei ole põhimõtteliselt ju ka mingi eriliselt suur häbi

[tuuba]

Viiskümmend

Samas kogu olemasoleva raha eest remondi ja hoolduse ostmine ei ole põhimõtteliselt ju ka mingi eriliselt suur häbi

on ikka küll.

minu arvates peaks kogu siin kasutatava militaartehnika hoolduse ja remondivõimekus olema välja arendatud kohapeal. Käime õppimas, praktikatel jne aga raha tuleks maksta ikka kohalikele firmadele.
Siit edasi juba iseseisev arendamisvõimekus jne.

Miks pole meil oma laskemoona tootmist, kasvõi padrunid käsirelvadele? ei tohiks olla raketiteadus, seda enam, et NATO ja pool ilma kasutavad üht-sama kaliibrit/eid?

Militaarvaldkond tuleb palju tihedamalt siduda tsiviiliga,eriti ,mis puudutab tootmist, tehnikat,teenuseid.

Pluss haridus, eriti tehnilised erialad.

Ah et kuidas siis seotud Riigikaitse eelarvega? otseselt---suurendame kaitse eelarvet kuid samas suuname selle raha ühtlasi ka kogu majanduse kasvu (+haridus)

RIIGI KAITSE on ju üks , teeb seda siis siss metsas või teadur laboris.

[Veiko Palm]

Natuke järele mõelnuna, leidsin, et olen paarile innukale foorumlasele eksitavaid vastuseid andnud. Katsun oma viga parandada.

Harald Hirmus protesteeris, et miks nii kaua aega võtab uue võime arendamine? Et mis seal mõelda, tuleb ära teha! Ja kuidagi (vähemalt mina) sai ikka vastatud, et ei saa. No kui järele mõelda, siis see vastus ei ole päris korrektne. Saab ikka küll kui vaja. Raha üle kanda (sõbra firmale, või kuhu iganes), relvad lennukile ja hakake kasutama, ahvid!

Saab küll, aga ... ei ole mõistlik. Miks ei ole mõistlik? Sest juhtub ALATI kaks asja - esiteks läheb see projekt lõppkokkuvõttes palju kallimaks maksma. Ja teiseks ei saa suure tõenäosusega ka seda võimet kätte.

Kõik meie senised kogemused (Sandown, Groundmaster, FH-70, CV90, PASI ...) ja liitlaste kogemused on näidanud, et põhjalikum ettevalmistustöö võimaldab kulusid ennustada täpsemalt ja võime lõppkokkuvõttes ka kätte saada. See teine asi on ikka väga oluline. Võime tuleb kätte saada, sest muidu on raha lihtsalt maha visatud. Kõik need meie näited pole positiivsed, kõik liitlaste näited pole kaugeltki positiivsed. Tean võimearendusi, mis on kümme korda kallinenud. Tean võimearendusi, mis pole senini valmis. Meie lähiriikidest, mitte kuskilt ajakirjandusest loetud.

Seega, valjuhäälsetele bürokraatiamaterdajatele vastuseks - bürokraatiaga on siin vähe pistmist, puhas praktiline kogemus.