www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:Kui need polnud tõrjevõidut, nii mis need olid?
Soome Kaitsevägi tervikuna oli Jätkusõja lõpus kõige võimsam kui kunagi ajaloos. 528 000 hästi relvastatud, väljaõpetatud ja kõgenud meest relvates. Õhuvägi heas korras, õhutõrje heas korras, suurtükivägi suurepärases korras, tankitõrje heas korras, jne. Venemaa püüdis vallutada Soome, aga ebaõnnestus täielikult.

Tekib ainult üks küsimus - miks Soome jäi peale Jätkusõda Talvesõja järgsetesse piiridesse, kui ta võitis ja tal tegija armee oli? Asi siis see Karjala kannas moraalselt laostunud Punaarmee eest endale hoida siis olnuks?

Soomel oli "tegija armee". Soome oleks suutnud ka vallutada Jätkusõja lõpus tagas selle väikse ala mis Venemaa suutis vallutada.

Soome aga valis teise tee sest:

1. Saksa ei suutnud hoida Eestit enda käes - varsti Venemaa oleks hakanud jälle terroriseerima Soome linnu Eesti baasidest, nagu Talvesõja ajal;

2. Oli selge, et Saksamaa kaotab sõja, pärast seda oleks Soomele tulnud majanduslikke raskusi kui ei oleks enam saanud vahetada oma tooteid (nagu vaske, nikkeli, ...) Saksamaalt tuleva teravilja, jne. vastu;

3. Polnud näha mis kasu sõja jätkamisest oleks olnud. Soome eesmärk oli iseseisvuse säilitamine, ja see oli saavutatud.

---------

Täiesti iseasi on, et võib-olla Soome juhtkond valis valesti mitu korda sõja jooksul. Äkki oleks pidanud:

a) kohe sõja algfaasis aidata sakslasi natuksese, et Leningrad oleks langenud ja sealt väed oleksid vabanenud näiteks Moskva vastu;

b) katkestada Muurmanni raudtee Sorokas, et Venemaa ei oleks saanud läbi Murmanski tohutut abi USAst ja Inglismaalt;

Juba need kaks käiku oleks toenäoliselt viinud Venemaa kaotusse.

c) ka sõja jätkamine 1944 sügisel kuni Külma sõjani oleks võib-olla olnud mõistlik. Soomlased olid aga juba tüdinenud umbes 5 aastad kestnud sõjapidamiseni.

Palun väga - ärge uskuge Vene propaganda ei Talvesõjast ega ka Jätkusõjast. See propaganda on pea 100% vale.

Kapten Trumm kirjutas:
Mina isiklikult arvan, et apokalüptiline sõda, kus kogu vene armee mass tormab siia, ei olegi võimalik lähimad 10 aastat. Küll on märksa reaalsem
siseriikliku jama tekitamine, millele järgneb kiire, piiratud jõududega karistus- või kukutusaktsioon, mis lõpeb enne, kui NATO peerud end üldse liigutadagi jõuavad, veelvähem midagi ette võtavad.

See on iseenesest üsna õige tähelepanek. 10-aastast arengukava tutvustav tekst konstanteerib sedasama: „Strateegiline ohuhinnang ning ohustsenaariumid on arusaadavatel põ̃hjustel salajased, kuid üldiselt saab öelda, et praeguses julgeolekukeskkonnas puudub Eestile kui NATO liikmesriigile laiaulatusliku sõjalise kallaletungi oht. Küll aga näitavad ohustsenaariumid, et Eesti peab olema valmis end kaitsma välise sõjalise surve ja jõu demonstratsiooni korral.“

10-aastase arengukava võimearendusprogrammid ongi mõeldud just selliste ohtude adresseerimiseks. Just selleks, et end sellise stsenaariumi korral kaitsta, või veelgi enam, õigeaegselt reageerides mobiliseerida kaitsevägi ja kutsuda kohale liitlaste abijõud ja sellega tekitada piisav heidutus, et venelane loobuks oma kahtlastest katsetest, ongi vaja eelisjärjekorras arendada järgmisi valdkondi: luure, seire ja eelhoiatussüsteemid (et me teaks piisavalt pikalt ette, kui piiri taga millekski kahtlaseks valmistutakse), valmidusreservi üksuste arvu mitmekordistamine (et oleks piisavalt vägesid, millega kiiresti reageerida), keskmaa-õhukaitse (et oleks vähemalt mingigi iseseisev võimekus kaitsta mingit arvu strateegilisi objekte), luure- ja eriüksuste võime arendamine ning kaudselt sellega seotud taktikalise õhutranspordivõime (ehk et reageerida kiiresti ja adekvaatselt „siseriiklikele jamadele“).

Asja point on selles, et kui midagi hakkabki piiride taga hapuks minema, siis peab meie juhtkond sellest võimalikult kiiresti ja adekvaatselt teada saama, et käivitada siseriiklikud tegevused (mobilisatsioon, vägede ja ladude hajutamine-maskeerimine rahuaegsetest paiknemiskohtadest metsadesse) ning samal ajal hakata NATO-s häirekella lööma. Kui veel enne esimesi kahuripauke saabus (Kirde)-Eestisse isegi suhteliselt väike liitlasvägede üksus, on äärmiselt vähetõenöoline, et piiri tagant üldse midagi enam proovima hakatakse, sest esimesed kahurilasud üle piiri võivad juba tabada liitlaste sõdureid. Sellest vaatepunktist oleks meile äärmiselt kasulik ka nt ühe liitlaste hävitajate eskadrilli baseerumine Ämaris.

Järgmise kümnendi võimearenduprojekte ei imenud peastaabi ja ministeeriumi planeerijad mitte pasakast välja, vaid need põhinevad reaalsetel ohustsenaariumitel ja situatsioonidel. Loomulikult oleks parem, kui meil oleks endal ka hävitajate eskadrill ja keskmaa-ÕT mitte üksikute objektide jaoks, vaid kogu Eesti territooriumi katteks. Aga paraku ei ole sellised asjad sellise lühikese ajaperioodi (10 aastat) ja piiratud rahaliste ressursside juures realistlik.

Mis puudutab keskmaa-ÕT-d, siis vaatamata üsna piiratud mahule on tegemist mobiilse süsteemiga, st patareisid on võimalik vajadusel paigutada nii Kirde-Eestisse kui Tallinnasse – sinna kus parajasti vaja. See on lihtsalt paraku üks sõja iidseid seaduseid, et igal pool ei saa korraga tugev olla ja oma jõude kogu territooriumi peale võrdselt ära killustada. Ja lõppude lõpuks on paar patareid või divisjon keskmaad ikka parem kui mitte midagi.

Mis puudutab Gdovi polku, siis selle vastu ei ole kaitstud ka sõjaliselt kõige tugevam riik, kui naaberriigi lennuväepolgu komandöril juhtub katus ära sõitma ja ta annab naaberriigile ilma ülevalt tulnud sanktsioonita äkklöögi. Isegi, kui meil oleks 10 hävitajat, siis ei saaks nad kõik korraga olla õhus ja kaitsta kogu territooriumit. Isegi, kui meil oleks massiliselt keskmaa-ÕT-d, ei suudaks nad katta kogu Eesti territooriumit ning vaenlase lennuk leiaks alati mõne „katteta“ objekti.

A4 kirjutas:Kui veel enne esimesi kahuripauke saabus (Kirde)-Eestisse isegi suhteliselt väike liitlasvägede üksus, on äärmiselt vähetõenöoline, et piiri tagant üldse midagi enam proovima hakatakse, sest esimesed kahurilasud üle piiri võivad juba tabada liitlaste sõdureid.

Oleks väga kena kui tõesti Eestisse saabuks mõni väikegi liitlaste üksus enne sõda.

Kahjuks poliitikud arvavad kergesti, et see oleks Venemaa arvates provokatsioon - ega kutsugi seda üksust Eestisse.

Georgias oli ju jänkid sees - aga ryssad ründasid ikka Georgiat. Seega ei tohi loota selle peale, et nad ei tungi kallale.

Endal on vaja olla tugev lahinguvalmiduses olev kaitse - koos "Stingerite" ja külgmiinidega.

A4 kirjutas:See on lihtsalt paraku üks sõja iidseid seaduseid, et igal pool ei saa korraga tugev olla ja oma jõude kogu territooriumi peale võrdselt ära killustada.

See on eriti tähtis tähelepanek.

Kahjuks Eesti praegune jõud ei piisa isegi Tallinna kaitsmiseks - sest pole valmistutud ette tõhusaks sissisõjaks vaenlase kolonnide vastu väljaspool Tallinnat.

On olemas ütlus mille järgi "kui visatakse uksest välja on vaja ronida aknast sisse" - seega ma ei lõpeta ära oma strateegiat pakkumast, veel pole hilja aga varsti on.

See kehtib nii Eesti kui ka Georgia kohta. Soomel on ikka midagi ka ära tehtud - seega kõik pole kaotatud kui midagi natukese valesti teeb.

Стратегия и тактика грузинской армии: сильные и слабые стороны
Военный комментарий Анатолия Цыганка

http://www.polit.ru/analytics/2009/05/19/armee.html

PS. Ma ise loodan väga, et Rootsi ja Soome on lähima 10 aasta jooksul NATO's ning nn uppumatud lennukikandjad on meile väga lähedal.

The Bear Went Through the Mountain: Russia
Appraises its Five-Day War in South Ossetia

TIMOTHY L. THOMAS
US Army’s Foreign Military Studies Office

Russia will probably learn from this conflict and be even better prepared
to conduct a peace enforcement operation and to use the press to its
advantage the next time around—but let’s hope there won’t be a “next
time.” Yet planning for potential future incidents has become a reality now
that South Ossetia is in the rear view mirror. That is the geo-political reality with which everyone must now deal.

http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... untain.pdf

Sorry, et teemast jälle välja lähen, aga küsin siiski selle Soome kohta. Olen kuulnud et peale Talvesõda, kui oli käimas Leningradi piiramine, oli Soome lennuväel võimekus purustada Laadoga jäätee. Sel viisil oleks saanud ilmselt Leningradi lõplikult kotti võtta.
Ma lihtsalt ei kujuta selle järve ja jäätee mastaape ette. Ning pealegi on ju jäätee näol tegemist "iseparaneva" teega. Kas Soomel oleks olnud võimekus jääteel liikumine võimatuks muuta?

allatah kirjutas:Sorry, et teemast jälle välja lähen, aga küsin siiski selle Soome kohta. Olen kuulnud et peale Talvesõda, kui oli käimas Leningradi piiramine, oli Soome lennuväel võimekus purustada Laadoga jäätee. Sel viisil oleks saanud ilmselt Leningradi lõplikult kotti võtta.
Ma lihtsalt ei kujuta selle järve ja jäätee mastaape ette. Ning pealegi on ju jäätee näol tegemist "iseparaneva" teega. Kas Soomel oleks olnud võimekus jääteel liikumine võimatuks muuta?

Seda teed kutsutakse "elämän tie" - soomlased oleksid saanud takistada Venemaat kasutamast seda teed, aga ei takistanud.

Mannerheim keelas isegi Soome lennuväel lendamast Leningradi peal - räägimata, et oleks lubanud pommitada.

Lagedal jääväljal oleks olnud lihtne kas või hävituslennukitega teha "plats puhtaks".

Juhani Putkinen kirjutas:Lagedal jääväljal oleks olnud lihtne kas või hävituslennukitega teha "plats puhtaks".

Huvitav miks Sakslased seda ei teinud kui see nii lihtne oleks olnud?

1. vaata Laadoga järve suurust
2. võib arvata, et venelastel oli selle kaitseks ka natuke õhutõrjepatareisid ja hävituslennukeid eraldatud - ehk seal päris niisama ei oleks lennatud
3. kui palju on sealkandis talvel lennuilma?
4. talveperioodil on teatavasti oluline osa ööpäevast pimedus

Russia’s Conventional Armed Forces and the Georgian War

ROGER N. McDERMOTT

Spring, 2009

http://www.carlisle.army.mil/USAWC/para ... ermott.pdf

kaur3 kirjutas:Russia’s Conventional Armed Forces and the Georgian War

ROGER N. McDERMOTT

Spring, 2009

http://www.carlisle.army.mil/USAWC/para ... ermott.pdf

"Rossiyskaya Gazeta reported that reactive armor canisters mounted on the 58th Army’s T-72 tanks were empty, effectively rendering them useless."

What??? Meenub see vana lugu Il-2-dega, kus kuulipritsi asemele pandi tagumisse kokpitti puust malakas.

Демобилизация бумажной армии.

Начальник Генштаба Николай Макаров показал глубину деградации Вооруженных сил.

Опыт войны

Численный состав каждого соединения сократился с 13 тыс. в дивизии до 5--5,5 тыс. в бригаде. В каждой бригаде сформирована батальонная тактическая группа, способная решать задачи на значительном удалении. "На это преобразование нас натолкнули очень серьезно последние события в Южной Осетии, когда мы действовали по старой системе: батальон - полк - дивизия. Когда мы начали действовать, то поняли, что создаем те же батальонные тактические группы. Этими группами управлял командующий армией, и фактически два звена - полк и дивизия - оказались лишними. Они не участвовали ни в планировании, ни, особенно, в управлении", - рассказал Макаров.

http://www.gzt.ru/politics/2009/06/08/084742.html

Ega see heaga lõpe ja ükskord on järg meie käes!

http://www.epl.ee/artikkel/471483

Gruusia ohvitser palus Venemaalt poliitilist varjupaika http://www.postimees.ee/?id=133578