www.militaar.net

Vigur pildil?

Kodumaine arendus, millega saavutati mürsu suurem lennukaugus? Aegna patareiga seotud ehk.

speedsta kirjutas:Kodumaine arendus, millega saavutati mürsu suurem lennukaugus? Aegna patareiga seotud ehk.

Ei ole.

Pipraveski.
(vôi soolapurusti)

Sho kirjutas:Pipraveski.
(vôi soolapurusti)

Teoreetiliselt sellega muidugi saaks pipart või soola purustada, aga see oleks ressursside arutu raiskamine, ja ma kahtlen sügavalt ka selles, et purustatud maitseained pärast üles õnnestuks leida
Pipraveski see ühesõnaga ei ole.

Puidust treitud teadmata suurusega mürsukujuline jublakas, millele alumiiniumpaber osaliselt ümber tipu on keeratud.
Selle kôrval mingi punasest silikoonist toru, kuhu asjandus ilmselt sisse käib.

Siin vahepeal oli populaarne teema muttide vastaline vôitlus.
Kas tegemist on relvaga mutivastasest arsenalist?

Sho kirjutas:Puidust treitud teadmata suurusega mürsukujuline jublakas, millele alumiiniumpaber osaliselt ümber tipu on keeratud.
Selle kôrval mingi punasest silikoonist toru, kuhu asjandus ilmselt sisse käib.
Siin vahepeal oli populaarne teema muttide vastaline vôitlus.
Kas tegemist on relvaga mutivastasest arsenalist?

Puidust? Ei. Põhimõtteliselt muidugi saaks seda ka muttide vastu kasutada, aga jällegi, see oleks ressursi raiskamine, ja ka tagajärgede likvideerimine läheks üsna kulukaks .
Ühesõnaga, see ei ole puust ja see ei ole mõeldud muttidega võitlemiseks.

Vihjena olgu öeldud, et tegu on täiesti militaarotstarbelise asjaga.

Huvitav, mitu kilotonni see jupstükk on, 1,5?

Bagdadi kahuri mürsu makett?

Kilo Tango kirjutas:Bagdadi kahuri mürsu makett?

Bagdadiga sellel pistmist pole, ja see vist ei ole ka makett (pead ei anna muidugi, aga lähedalt vaadates ja käega katsudes see maketina ei tundunud).

Schwerer Gustav-i mürsk?

kobra kirjutas:Schwerer Gustav-i mürsk?

Täpselt nii. Konkreetset mürsku võib näha Dresdenis, Bundeswehri muuseumis. Küsi!

Järg vaba.

Päevakohane ja ajatu.
Millal ja kes kirjutas..

...Ajalooliselt vaadates näib Venemaa mõju Euroopas olevat kõige alusetum asi siin ilmas: seda võiks pidada mingiks kahtlaseks sobinguks, mille diplomaadid omaenda tumedate eesmärkide tarbeks on välja mõtelnud, kui mitte võimetus käsitada mis tahes olukorra reaale ei oleks rahvusvaheliste suhete juhtimisele üldiselt iseloomulik. Pilguheit viimasele sajale aastale näitab Venemaa muutumatut – võiks öelda, loogilist – võimetust. Sõjalise jõuna ei ole ta üksi omaette saavutanud mitte midagi suurt. Tõsi, ta suutis küll tõrjuda tagasi ühe halvasti plaanitud sissetungi, kuid ainult tänu sellele, et võttis kasutusele äärmiselt meeleheitlikud meetodid. Oma spetsiaalselt väljavalitud vaenlast rünnates on see hiiglane alati löönud otsekui kärbunud parema käega. Seda tõestavad kõik ta sõjakäigud Türgi vastu alates Potjomkini ajast , kuhu ta astus kõigi eelistega, mida võib pakkuda hästi hooldatud prestiiž ning hoolikalt toidetud fanatism. Isegi kõigest poolenisti relvastatud vastased on Venemaale või õigemini tsaaririigile alati üle jõu käinud. Ta on olnud võidukas ainult samahästi kui päris relvitute vastu, nagu küllaldaselt tõestab põgus pilk kaardile võrrelduna tema territoriaalse laienemise ideaalpildiga. Liitlasena on Venemaa alati olnud tulutu, andes oma osa oma sõprade kaotuste, kuid mitte võitude heaks, surudes aga alati peale oma nõudmisi kõrkusega, mis oleks lausa sõjalise edu vahekohtuniku vääriline. Ta pole suutnud mitte ühelgi eesmärgil kinni pidada ainsastki põhimõttest, mida omaks pidada, isegi mitte autoriteedi ja legitimismi printsiibist...

Noh, Izmail siiski ju vallutati...