www.militaar.net

Noh, sellest Rootsi riistast on siin foorumis ka varem juttu olnud ja jõutud tõdemuseni, et liiga kallis ja liiga toores riisatapuu.
Aga jutt oli siiski konkreetselt D-30´est, mis teatavasti 122mm, mitte 155mm.

Rootsi kunni uus relv on tõesti vinge asi. Tal on vist isegi ABC kaitse olemas. Samas hind oli kah vastav.
Kasahhide asi siis youtuubis märksõna "d-30 kazakstan" all. Kahjuks ei näidanud seal seda, kui kiiresti asi ennast lahti ja kokku pakib. Ning vene keelt mõistan vaid niipalju, et seal vist ei räägitud kordagi midagi ajast.
Huvitav oleks teada, kui suur oleks ajaline võit positsioonile jõudes tule avamiseni ning peale tule avamist lahkumiseni kui võrrelda kasahhide süsteemi tavalise d-30ga.
Sõdurifoorumi andmetel teeb D-30 6 lasku minutis. Ehk siis peale esimese lasu sooritamist reageerib sellele vaenlane. Kui andmeedastus ja kõik protsesid on ideaalilähedaselt kiired, siis jõuab olemasolev vaenlase suurtükk vast minutiga? esimese mürsu teele panna. Ehk siis selleks ajaks kui meie lõpetame oma kuuenda lasu ja hakkame kotte kokku pakkima, lendab rauast meie poole esimene mürsk.
Tegelikult ma ei tea kui palju kõik need protsessid aega võtavad, aga mind hakkas hirmsal kombel huvitama, et kas meil oleks võimalik saavutada mingi selline võimekus, et oleme küll vaenlase kahurite mugavas tuleulatuses (D-30 efektiivne kaugus 13km), aga me saame pidevalt vastast koinida ning suudame lahkuda nii kiiresti, et vaenane ei saa D-30 vastu teha tõhusat vastutuld.
Huvitav oleks teada ka seda, et kui näiteks peale laskmist on vaja tõsta üles tugijalad ja viia kahur transpordiasendisse, siis kui kaua läheks vaja meeskonna väljas olekut. Ehk siis kas saaks teha nii, et kui on laskmine lõpetatud, hüppab meeskond soomustatud kabiini ning jääb ootama seda, et automaatika pakiks kõik asjad sõidukorda. Kui näiteks meie 155mm mürsu kildude tapvaks raadiuseks on antud 200m, siis soomustaud kabiinis peaks meeskond ellu jääma ka märksa lähemale langenud mürsu puhul. Samas, kui nad mürsu langemise hetkel veel kahurit auto külge haagivad...

Ega unistamine ju keelatud pole. äkki TankiAnts loeb seda ning satub ekstaasi

5 min loeti vist selleks ajaks mille jooksul positsioon hüljata tuleb. Asukoha tuvastamine, sides tekib ka omaette kadu, laskeandmete arvutamine, suunamine ja lennuaeg on ka ligi 1 min. Vasjadel on ikka digitaalsed arvutusvahendid? Või lasevad planžeti peal?

D-30'l räägiti soome kogemusele tuginedes et positsiooni hülgamine võtab ligi pool tundi. Taotakse teine 3 terasvaiaga maa külge kinni ja neid vaiu annab välja kangutada. Seega igal juhul oleks vajalik süsteemi mobiilsele platvormile viimine, või teine võimalus on a'la '44 sinimäed. Kaevad haubitsad positsioonile sisse ja lased kuni moona jagub või otsetabamuse saad. Arvestades relvastuse arengut siis pikka pidu fikseeritud positsioonil ei ole.

Archer'i hinnad tunduvad küll hullumeelesed, ühiku hinnaks erinevates kohtades mainitud 10 miljonit rohelist rahatähte. Umbes samapalju läks maksma meie FH-70'te hange kokku.

PZH2000 võrreldes Archer'ga suisa odav (5 miljoni $ sõltuvalt kogusest).

Mitu lehekülge tagasi oli link Donar'le, mis peaks tulema odavam kui PZH, tundub väga huvitav katarpillar vähemalt reklaamvideode põhjal. Hetkel veel secondary weapon puudub, aga peaks saama parandatud lõppversioonis.

http://www.youtube.com/watch?v=wSqAL0aq2KQ

Link saksmannide liikursuurtükist. Videos on näha, kui ohtlik tegelikult laaduri töö on poolautomaatse relvaga. Jääd natukeseks molutama ja miiinimum käelabast oled ilma.

http://www.youtube.com/watch?v=abqb_DqYXno

Võimalik, et meie järgmine relv. Jutt põhiliselt leo-2´st kuid näidatakse ka esimest varianti ja muid masinaid. Hea on see, et kuigipalju näeb ekipaaži tegevust tanki sees.

man21 kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=abqb_DqYXno

Võimalik, et meie järgmine relv. Jutt põhiliselt leo-2´st kuid näidatakse ka esimest varianti ja muid masinaid. Hea on see, et kuigipalju näeb ekipaaži tegevust tanki sees.

mulle kui "jalaväelasele" hakkas see tank meeldima, kuid tuleb olla realist kahjuks enne kui me pole üle saanud TÄPE -st (loe: täiesti perses, MASU järgmine staadium) ei tule sellliseid relvi meie väikese kuid vapra KV arsenali

Nuuu, ei tule ka peale TÄPEt veel miskit, sest üle tuleb elada ka PUPU(puhta p...s)...Alles peale seda...

Anonymus kirjutas: mulle kui "jalaväelasele" hakkas see tank meeldima, kuid tuleb olla realist kahjuks enne kui me pole üle saanud TÄPE -st (loe: täiesti perses, MASU järgmine staadium) ei tule sellliseid relvi meie väikese kuid vapra KV arsenali

Väljavõte sõjalise kaitse arengukavast 2009-2018:

18. Arengukava näeb ette vajadust mehhaniseeritud üksuste arendamiseks, mille ülesandeks on maismaa-operatsioonide toetamine. Programm käsitleb tankide või jalaväe lahingumasinate soetamist jalaväebrigaadi koosseisu vähemalt ühe pataljoni mahus.

Teema küll varem korduvalt läbi nämmutatud, aga mina aru ei saa, mis häda peaks keelama Leopard 2 ostu. On need siis pisut vanemad A4'd või uued A6'd. Pealegi mu meelest esimene arengukava, mis näeb ette vajadust raske soomuse järele. Pole vaja nii pessimistlik olla.

Sattusin juhuslikult ühele vanale artiklile aastast 2003. Vaat see on masendav Viidatud artikli lõpust leiab lingi teemal "Rüütel toetab kaitseväe reformi" - täiesti arusaamatu jutt tehnoloogilistest katastroofidest ja terrorismist. Õnneks teema tänaseks päevakorrast maas.

Mina rääkisin sellest DONAR'ist. Lühidalt siis, Archer on ülikallis, Pzh 2000 on odavam, kuid siiski ülikallis. Sellest hakati arendama säästuversiooni AGM, mis aga nüüdseks on ajaloo prügikastis ning valminud on ekspordi suunitlusega (Pzh 2000 odavam versioon) DONAR. DONAR on välja töötatud moodulsüsteemina ning ta on paigaldatav ka teistele alustele nagu näiteks ratassoomuk jne.
http://www.defensenews.com/osd_story.ph ... &i=3582092
http://www.deagel.com/Self-Propelled-Howitzers.htm

Sellegipoolest võib arvata, et DONAR on ikkagi meie jaoks liigselt kallis lahendus. Lühidalt kokku võtvalt siin eelnevad 100lk - tõsiselt võetavamaks alternatiiviks rahakoti seisukohalt liikursuurtükkide osas on meile vaid Slovakkide Zuzana - kusjuures samuti vägagi võimekas relv k.a. MRSI võimekus!! (rohkem infot liikursuurtükkide kohta viimases lingis, kus esindatud nii DONAR kui ka ZUZANA jt).

Mis sellesse nn laaduri (me nimetame lukustajaks ja laaduri töö teeb seal masin ise) tegevusse puutub, siis eks ta natuke ohtlik ole, kuid selle jaoks on välja mõeldud teatud ohutustehnika. Ma ise olen ka seda tööd teinud 2000 sees ja on ok. Lukk lastakse näiteks kangist kinni alati parema käega. Ka meil... FH-70 on lukusüsteemi ehitus on praktiliselt sama. FH-70 on lukustajal ainult rohkem siblimist relva juures ja töö isegi keerukam. Lukustaja koordinatsioonist ja liigutuste kiirusest sõltub väga palju laskekiirus. Päris uimpsi ei ole hea panna.

Soomustehnikat ei taheta muretseda seepärast, et ei ole enam raha. Nii lihtne ongi.
Oma abiideest kirjutasin teatud kleepsteemas. Aga ma ei jaksa seda üksi ellu viia.
Kuna vanemad masinad on müügis odavalt, võiks neid harjutamise eesmärgil muretseda kaitseväele tugevdatud rühma jagu: 3x BMP ja 1x T-55. Kui raha jagub, siis paar masinat veel tagavaraks. Kaitseministeerium ise ei saa neid sel moel hankida, sest "taskusoomusväe" riiklik hange jätaks natuke kahtlase mulje ja lisaks süüdistaks avalikkus riiki vanaraua ostmises. Kui teha aga soomusväe fond vs sihtasutus MTÜ, siis annetusraha eest oleks see ost reaalne. Ma arvan, et ministeeriumiga ja kaitseväega oleks sellise kingituse tegemine viisakalt läbi räägitav. On ju ka õiguslik alus olemas tehnika muretsemiseks. Kaitseväe vedude teenistus saaks aga näiteks aidata vb ostetud masinate kojutoomisega.

Masinate baasil pookida mõne olemas oleva ja soodsalt paikneva väeosa kompanii külge koosseisuväline lisarühm vabatahtlike/valitud ajateenijatega. Mõne aasta ikka kestavad, aga annavad kaitseväele tohutu kasutus- ja väljaõppekogemuse juhuks, kui ostetakse sisse kord moodsamat tehnikat ja suuremal hulgal.
See oleks ühtlasi päris kasulik mainekujundusprojekt ministeeriumile ja ajateenistusele. Kui nüüd natuke suurtükiväelisi kogemusi arvestada, siis antud soomusrühma tegemiste/masinate vastu püsiks kindlasti stabiilne huvi ja ajateenijate tung sinna võiks olla suurem, kui näiteks suurtükiväkke.

kui minna hanke korraldamises võimekuste peale väikse kapitali olemasolul siis panustades 2S1 liikuv-haubitsatele oleks teatud määral mõistlikum otsus kui tõsta D30neid kukile. Kui kompida relvahanget Ukrainast, siis antud artikkel sobiks. Saaks edasi Soomes väljaõpet korraldada + teatav tehnil logistika hangete ühildamise võimalus, nagu muu suurtükiväe grupi haubitsate osas. Võibolla eeltoodud hange olekski sobilik ennem tankihanke planeerimist teha. Kõlab justkui vahepealne samm. Seniks aga järjekindlat veokite soomustamist,

tervitades

Päris huvitav relv ja eriti kuluks missi meestele, kuid karta on, et maru kallis.
http://www.youtube.com/watch?v=wHf_vMd5MOQ

man21 kirjutas:Päris huvitav relv ja eriti kuluks missi meestele, kuid karta on, et maru kallis.
http://www.youtube.com/watch?v=wHf_vMd5MOQ

Reaalsem on, et meile hangitakse see teine asjake, jänkide Mk-19(või sakslaste HK mudel).
Kas mitte automaatgranaadiheitjate muretsemine polnud sees ka hankekavades......

man21 kirjutas:Neid on masinatele tõstetud, kasahhid vist kui mäletan. Topeltkabiiniga masin, hüdrokäpad, pole probleem. Raami tuleb tugevdada ja platvorm ise on tähtis, ka mingi väikene kogus mürske peab kaasas olema, juhuks kui varustusmasinaga midagi juhtub.

http://www.youtube.com/watch?v=TPcHpfJ604w