www.militaar.net

Vastus. Aluseks minu postitus 11 Nov, 2016 1:03 ja (söör) Kapten Trummi postitus 11 Nov, 2016 9:32
Pikk jutt lühikesena.
Lasnamäe kortermajad. -
+ Suurepärane näide standardiseeritud masstootmisest. Kaasaja standardid on nõudlikumad aga need korterid nendes majades on endiselt hinnas!
- Majad on ehitatud "Stalinliku" ideoloogia põhjal tehasetööliste magalaks. Vaimne kontakt maaga piiratud. Omanditunne piiratud.

Põlluarendused. -
- Väga kohane negatiivne näide minu poolt mainitud käsitöö vormis - koduvisiitidena - unikaalsest ehitamisest.
See on kulukas. Sellest hinnast pool on tagumiku/kukla sügamine ja kaubikutega edasi-tagasi sõit.
+ Piisav ruum tegelemaks leiunduse, potipõllunduse, hot-rodide, koduõlu, rockbändidega ja laste tegemisega.


Ei vaidle vastu, et kortermajadel on roll. Roll vanurite ja üliõpilaste jaoks.
Aga laste kasvatamiseks need ei kõlba.

Võtaks nüüd ainult plussid ja paneks midagi oma kokku. Standardiseeritud masstootmine ja Eesti-meelne ideelisus.
Arvesta seda, et ehitamine maa piirkondadesse tähendab suurt logistilist jälge. Ehita valmis ja vii ühe korraga kohale.

Metafooriliselt - Puu lagedal murdub aga liiga tihedas metsas kängub.
Sinu 5000m² näide oli üle pakutud. 1000m² krundid on OK. Ridaelamud garaažidega on ka OK.

Mul rehkendus tehtud. Kutsu külla, näitan.

Lisaks.
Tagasi "vähe raha või suured kulud"-stiilis kõhkluste juurde. Investeeringud teede ehitamisesse teemal. Kas "meil on kehv infra ja nõuab suuri investeeringuid" või "meie majanduses on liiga suur logistiline jalaljälg". Stiilis väikekaubikutega edasi-tagasi sõitmine ja maal toodetud kaupade kesklattu vedamine selleks, et need kesklaost jälle laiali vedada.

Lisa 2. Ansip ütles eile Aktuaalses Kaameras suhteliselt sama mida minagi aga teiste sõnadega.
Ansip ütles "peame digitaliseerima tootmisettevõtted".
Mina ütlesin "investeerime masinatesse" ja "peaks tegema konveieril ja robotitega".
Ansipi veenvusel oli muidugi turundustiim taga.

Ansip ütles "peame digitaliseerima tootmisettevõtted".
Mina ütlesin "investeerime masinatesse" ja "peaks tegema konveieril ja robotitega".

Digitaliseerimisest on vähe kasu kui bürokraatia ikkagi nõuab hunnikute viisi pabereid. Ja teine probleem on see kui süsteemid kuidagi omavahel kokku ei lähe. Hakka veel topelt tööd tegema. Praegu on üks meie tarnijatest (suur Eesti ettevõte) mingit süsteemi vahetust teostamas/teostand. Täielik segadus igasuguste arvete, sertifikaatide ja üldse infoga. Küsid neilt toormaterjali, saad vastuseks, et "jah, x päevaks saate kätte". Saabub x päev, materjali pole, helistad ja küsid mis värk on... tuleb välja, et keegi on materjali eest ära müünud. Tuleb arve, kolm neli erinevat keelt segamini peal, olulist infot on sellest pahnast võimatu välja lugeda, sertifikaatidega kokku ei saa viia.
Ja enne seda kõik toimis suurepäraselt.

Anyway, masinatesse võib investeerida siis kui sul on neile piisavalt tööd, et nad selle investeeringu vähemalt tasa teenivad. Vahel see eeldab vahetustega 24h tööd. Enamus Eesti ettevõtteid on väikesed, võib-olla kusagil 10 töötajaga, ning tegelevad suht individuaalsete projektidega. Robotitega on mõistlik jändama hakata siis kui sul on pidev seeriatootmine peal. Veidi aega tagasi oli meil vaja suht spetsiifilist detaili. Leidsime Eestist ühe tootja ning Saksast teise. Eesti tootja ei tootnud neid asju seeriana, erinevalt Saksa tootjast, seetõttu oli nende pakkumine oluliselt kallim, tarneaeg pikem (isegi Saksast transporti arvestades) ning võimalik täpsus viletsam. Sellistel tingimustel konkurentsi pakkumiseks peab oma alal väga heal tasemel olema ning samas kaasnevad sellise spetsialiseerumisega ka teatud riskid. Kui mingi turg/kliendid majanduslikel või muudel põhjustel ära kukuvad, siis oledki püksid rebadel. Tootja, kelle tegevus on laiapindsem omab veidi paremat paindlikkust muutuvates oludes. Praegu tegelevad paljud Eesti metallitöötlejad nii masinaehituse kui ka ehituskonstruktsioonidega, kuigi need suunad on väga erinevad. Praeguse turu seisuga aga muud valikut neil pole.

nimetu kirjutas:

Ansip ütles "peame digitaliseerima tootmisettevõtted".
Mina ütlesin "investeerime masinatesse" ja "peaks tegema konveieril ja robotitega".

Digitaliseerimisest on vähe kasu kui bürokraatia ikkagi nõuab hunnikute viisi pabereid. Ja teine probleem on see kui süsteemid kuidagi omavahel kokku ei lähe. Hakka veel topelt tööd tegema. Praegu on üks meie tarnijatest (suur Eesti ettevõte) mingit süsteemi vahetust teostamas/teostand. Täielik segadus igasuguste arvete, sertifikaatide ja üldse infoga. Küsid neilt toormaterjali, saad vastuseks, et "jah, x päevaks saate kätte". Saabub x päev, materjali pole, helistad ja küsid mis värk on... tuleb välja, et keegi on materjali eest ära müünud. Tuleb arve, kolm neli erinevat keelt segamini peal, olulist infot on sellest pahnast võimatu välja lugeda, sertifikaatidega kokku ei saa viia.
Ja enne seda kõik toimis suurepäraselt.

See on tavaline. Hetkel juurutan ühte ettevõttesse uut tarkvara. Esialgne plaan oli 2016. lõpus kasutusele võtta. Praegu läheb julgelt 2017. suvesse. Sama jama, et keeled sassis jne jne.
Elu on selline

nimetu kirjutas: Anyway, masinatesse võib investeerida siis kui sul on neile piisavalt tööd, et nad selle investeeringu vähemalt tasa teenivad.
/--/
Kui mingi turg/kliendid majanduslikel või muudel põhjustel ära kukuvad, siis oledki püksid rebadel.

Ma saan aru sinu tõstatatud majanduslikust loogikast. Aga.. Mente et manu - Mõistuse ja käega. Ennem unistad ja siis viid unistused ellu.

Ma keeran järgmises lõigus mõttelõnga pisut üle võlli, utreerin.
Ma mõtlen, et me ei saa olla sellise võsaneegri mentaliteediga, et istume aga betoonriiulis ja ootame kuni eurobanaan meile suhu kukub.
Me ei saa ja ei tohi olla rahul olukorraga kus meie iive langeb drastiliselt. Koos iibega langevad ka majanduslikud väljavaated ja majanduskasv. Eesti tühjeneb.
Lihtsalt mõtteharjutusena kujuta ette, et praegusest hetkest ei sünni enam ühtegi last. Et palju su pensonifond ja väärtpaberid 20 aasta pärast väärt on?
Kas mingi hiinlane on valmis sinu paberite eest sind teenindama? Või devalveeruvad pigem sinu paberid?
Et kas muna või kana? Kas ennem peab olema nõudlus, et tekiks pakkumine? Või peab ennem olema pakkumine, et tekiks nõudlus? -Et inimesed oskaksid pakutavat tahta?

Mets ja maa on praegu meite käes. Kas me kasutame seda? Või kui meie ei kasuta, siis tuleb keegi teine ja kasutab.

Et kui lood uut, energiasäästlikku, Eesti kodanlikku elukeskkonda - siis ei saa arvestada, et kas see tasub ära. See on usu küsimus. Tekib iibe tõus, siis tasub.
Kui lapsi ei sünni, siis ei tasu. Et kui kindlust ei ole, siis jätame Eesti asja pooleli? Mina nii ei arva!

Mul on raske mõista olukorda kus
Eesti kodanik-kond vajab iibe tõusu, vajab haridust, vajab energeetilist sõltumatust, vajab enese teostamiseks keskkonda. Et täita maa lastega ja õnnega.
Ja meil on praegu maavarad, metsad, ajud, tahtmine. Ressursid on olemas. (Meie olemegi see turg ja kliendid.)
Aga vot muhvigi teha ei saa, sest RAHA EI OLE. Tahtmine on, inimesed on, maavarad on, aga vot raha ei ole. Ja laen on saatanast, isegi siin.(*eelnev lause oli iroonia*)
See raha on ühiskonna juhtimise ohjad ja need on päris pingul. Pingul finantssügavuse puudumise tõttu.

Kui me inimesi riiulisse ei ladustaks ja peredel oleks garaažid, siis see tooks ise juba täiesti uue majanduse.
Sest kõik imeline ja elamisväärne - alates apple kompuutrist, rakettidest, xeroxi koopiamasinatest, hobivahenditest, aiandusest kuni rockbändide, kiirendusautode ja autoklaavitud konservseani - saab alguse garaažist.

Ahjaa, masinatesse investeerimise, tootmisettevõtete digitaliseerimise, all ei pidanud ma silmas raamatupidamise- või laoprogrammi vahetamist.

Mingis osas sain ma selgust uue maksupoliitika üle peale Keskpäevatundi.Midagi on juba välja ilmunud.Soovitan kuulata,ühesõnaga tõstetakse maksuvaba määra ja tahetakse tõsta tulumaksu suurema sissetuleku pealt.
Enam tarbimismakse(igasugu aksiise,käibemaksu ja muud sellega seoses olevad tarbimismakse) enam ei tõsteta,sest elanikkond ei kannataks seda oma rahakotile välja.Küll on aga räägitud luksuskaupadest ja kinnisvaramaksetest.
Veel ei ole teada,mis valikud on ettevõtte tulumaksu ja pankade tulude maksustamisega(puhtalt minu spekulatsioon).
Paistab,et kesikud on esile tõstnud ka kodakonsuse teema halli passi omanikele aga IRL on selle vist tagasi lükanud.
Igatahes ei ole ma veel kuskilt kuulnud konkreetseid ministrinimesid.Mind esmasena huvitab välisministri portfell,sest peale Jüri Luige,kes võiks olla IRL valikus ei oska ma üteldagi Eestis isikut,v.a. Ilvese,kes teaks Washingtoni telgitaguseid hästi.Aga seda on meil hädasti ja kiirelt vaja.
PS.Väljaspool teemat aga Välismäärajas juba välisministeeriumi kansler omas infot pressisekretär Peskovi "eravisiidist" Washingtoni,male MM sirmi varjus.
Tundub,et Kreml on tõsiselt hakanud kompama Trumpi meeskonda,et Putja saatis juba kõrge asjamehe,et kontakte otsida.

Mulle kahjuks tundub, et on võetud (paratamatult) populistlik joon ja üritatakse põhimõtteliselt vastanduda eelmisele valitsusele ka arengusuundades. Võib-olla on see praegusel hetkel Eestile vajalik ja paratamatu, aga samas ei näe ma pikas perspektiivis võimalust siin pudrumägede ja piimajõgedeni laiema üldsuse jaoks jõuda, kui me keskendume arengu arvelt olevikule, edasipüüdlike ja edukate arvelt viletsa keskpärasuse tagamisele jne. Reformil oli küll suhtumise ja suhtlemisega probleeme, aga üldine suund oli õige. Mõttetu on kaasastassitavate elu liiga lihtsaks teha kaasatassijate arvelt.

nimetu kirjutas:Anyway, masinatesse võib investeerida siis kui sul on neile piisavalt tööd, et nad selle investeeringu vähemalt tasa teenivad. Vahel see eeldab vahetustega 24h tööd.

Eks see sõltub konkreetsest olukorrast aga enamasti on tasuvuse piir väga palju madalamal. Ma tean näiteks ettevõtet, mis tootis muuhulgas ketšupit liinil, mille võimsus oli piisav, et Eesti aastane vajadus kolme päevaga purki pista. Jah, liin võimaldas pärast teatud seadistusi ka muid asju purki panna aga ka teiste toodetega oli asi sarnane. Majanduslikult põhjendatud otsus:
a) väiksem liin ei ole palju odavam;
b) tellitud koguseid sai väga kiirelt toota - laoseisu hoida minimaalsena;
c) odavam on hoida tehast käigus 2-3 päeva nädalas ja ülejäänud ajaks objekt sulgeda (küte 8C peale, ainult distantsilt valve jms);
d) selline tempo andis hulgaliselt aega teha hoolduseid tootmise-välisel ajal.
Juba eelmisel sajandil käisin ise päris mitmetes tootmisettevõtetes protsesse silumas/automatiseerimas. Kogemused olid erinevad. Veel 2003 näiteks sattusin ettevõttele, kus mitmekümne töötaja poolt päevas tehtud töö-operatsioone lõid kokku 3 tädi ruudulistel A3 lehtedel hariliku pliiatsi ja taskukalkulaatoriga. Minu kulmukergituse peale ohkas finantsjuht vaid "Nad on olnud siin ettevõttes aastakümneid, kõigil pensionini paar aastat..."
Samal ajal liidestasime teises ettevõttes tootmistsehhis asunud töötaja kaardiga käivitatava kohvimasina palgaarvestuse süsteemiga - kuu lõppedes jooksid mitmesaja töötaja joodud kohvid otse kinnipidamistena (tassi hind oli suhteliselt sümboolne, kui just sarijoodik ei olnud) palgaarvestusse.
Vahe tuligi ilmselt sellest, et see teine ettevõte oli rahvusvaheline börsiettevõte ja polnud nõuka-aja taaka seljas.

Mind teeb murelikuks lihtsalt mõningane KE mikrist tulev kommunistlik kisa - luksus- ja kinnisvaramaksud.
Seda, et maksustatakse ära 100 tuhande eurosed autod ja igasugu "taskusse ostetud" kinnisvarad, millega midagi ei toimu - kahe käega poolt.
Kahe käega ka poolt laenude vms sildi all makse maksmata välja pumbatavate korporatiivkasumite maksustamisele.
Miks Eesti firma peab dividendide võitmisel räigelt maksma, aga mõni välisosalusega firma skeemita oma kasumi midagi maksmata minema?
Ainult sellest "rikaste maksustamisest" ei pruugi midagi laekuda - küllap minnakse ka kodualuse maamaksu ja tavainimese autode kallale. Sest sealt laekub.
Lihtsalt Eestis on rikkaid vähe ja nende maksustamine on populistlik samm - raha sellest juurde ei tule.
Vähe teeniv pööbel aga sellest aru ei saa ja arvab, et selle tegija teenib jubedalt "vaeste huve".

Kui aga inime on endale pensionisambaks ostnud maatüki, kus vanaduspõlves elada, siis sellise asja vägisi maksustamine -saadanast. Või kui inimene peab garaažis 2-3 autot, mille kallal õhtuti nokitseb ja suvel 500 km sõidab, mis kuradi luksus....?

Mis puutub sellesse "rikaste maksustamisse" ja "luksusmaksudesse", siis on praktikas korduvalt näidatud nende negatiivset mõju majanduskeskkonnale. Võib muidugi proovida teiste vigu korrata, aga kas peab.

Rikaste puhul eksisteerib tänases lahtises maailmas see probleem, et kapitali liigutamine erinevate riikide vahel on väga lihtne ja kui see siit minema viiakse, siis tagasi tulema see ei kipu. Elementaarne näide sarnase olukorra kohta on see, kuidas Eesti on oma merelaevanduse praktiliselt ära nullinud seeläbi, et ei ole mindud kaasa ümbritsevate riikide maksuerisustega meretranspordile.

Luksusmaksud löövad kõige valusamalt kohalikke väiketootjaid ja -kaupmehi.

Üks akf. palus mul põhjendada, miks nimetasin ENSV Taluseadust rumalaks ja kahjulikuks kompromissiks. Teen seda.

http://www.postimees.ee/v2/2500239/traa ... enud-tueli
See on üsna tüüpiline kaasus, kuigi minu teada ainuke, mis mõrvani viis. Aga inimesi, kes teadmatuses antud allkirja paari aasta pärast kibedasti kahetsesid, oli väga palju. Nn. uustalunikke, kelle kogu talupidamine metsavõtmisega piirdus, oli samuti palju. Vihaseid tülisid oli palju, kuuldavasti vehiti mõnikord ka relvaga.

Mäletan, et karistuseks määrati 3-aastane vabadusekaotus. Ehk küll haavatu teistkordne tulistamine on minu teada raskendav asjaolu. Leebet karistust põhjendas kohus nii:
1) Tapja on kohaliku rahva seas väga hinnatud
2) Ta on vabatahtlikult tasunud ohvri matusekulud
3) Maareformi seadused on tavainimesele raskesti arusaadavad

No oli ju kahjulik seadus, kui juba kohtunikutädi nii väidab!?
Ja rumalaks nimetasin ma seadust seepärast, et minu arvates ei võetud seda vastu mingi huvigrupi survel, vaid heauskses arvamises, et see vastab ajavaimule. See on küll minu isiklik arvamus, mis ei pruugi olla tõene.

Mis puutub sellesse "rikaste maksustamisse" ja "luksusmaksudesse", siis on praktikas korduvalt näidatud nende negatiivset mõju majanduskeskkonnale. Võib muidugi proovida teiste vigu korrata, aga kas peab.

Noh see "rikaste" demoniseerimine on KE standardne retoorika - vaata või neid rohelisi ajalehti, mida linnas vägisi ja tasuta postkasti topitakse. Eile sirvisin - no tasemelt nagu Nelli Teataja.

Seda ma pelgandi, et võib hakata selle praktikasse viimine, analoogselt 1940. aastaga - võtame sealt, kus on on ja anname sinna, kus ei ole, tulemuseks on, et kellelgi pole.
KE stammvalija on selle tee hukatuslikkuse taipamiseks liiga harimatu, umbkeelne või liiga vana, et adekvaatselt mõelda.

Vaatasin ka Foorumit. Ref nüüd nii mures kõrgepalgaliste pärast ja üldse paneb kõigist kahuritest.
Ma olen mures iibe pärast ja see olekski valitsuse edukuse mõõdupuu. Juba ammu selline tunne. et lapse saamine on selline jõukate inimeste hobi.

Inimene läheb välismaale tööle sellepärast, et seal terendab unistuste täitmine. Meie majandus läheb üles kui me hakkame oma elanike unistusi täitma.

eilne Foorum oli kokkuvõttes suht küündimatu ning saatejuhid oma ülesannete kõrgusel ei olnud.

Yksk6ik millist teemat käsitledes öeldi esimese lausena, et sinna suuname raha juurde, kasvatame eelarvet jne. Kuid selleks et mingeid toetusi/palka jms tõsta peab kuskilt tulema raha. Muidu see on sõnavaht. Kahjuks ei suutnud anda adekvaatset vastust ei külalised ega saatejuhid samuti seda neilt välja pressida.
Ja alles siis saab valija kujundada välja seisukoha, et kas selline trade-off on m6istlik v6i mitte.

Käärid väljahõigatud jooksev-kulude tõusu (nt "Kaitsefond", õpetajate palgad, tulumaksuvaba miinimum, haigekassa miinus, välisminni tugevdamine, pensionitõusud jne jne) ei olnud üldse mitte korrelatsioonis väljatoodud rahastamisallikatega (kõlas vaid sotsmaksu langetuse tagasipööramine, kõrgem tulumaks ja magusamaks). Need allikad katavad planeeritud kulutustest vaid murdosa.

Teine peapõhjus miks väidetavalt koalitsoon lagunes oli kesine majanduskasv. Eile kõlamajäänud mõtted, et pakume maapiirkondades tasuta ühistransporti ja ehitame sotsiaalmaju ei kõla eriti sedamoodi, et see nüüd majanduskasvule kaasa aitaks.

Kui me kohitseme ära huvi teha Eestisse kõrgema palgaga töökohti ning pikendame "kunstlike" soodustuste abil nn odav-töökohtade säilimist, siis majanduskasvu see looma ei hakka.

Tartu mnt 4 realiseks ehitamise ajal võib majandus küll võnke teha, aga sealt edasi on tegu vaid kuluga (oluliselt kõrgemad iga-aastased hoolduskulud). Selle abil nüüd majanduskasvu kyll loota ei ole võimalik.

Ilmselt uus koalitsioon mõistab, et kõikide plaanide jaoks raha pole ning nad peavad leppima kas plaanide kokku tõmbamisega või siis võtavad oma lubaduste täitmiseks laenu. Põhiline auk tekib neil madalama sissetulekuga inimeste tulumaksu vähendamisest ja kardetavasti võtavad nad selle lubaduse täitmiseks laenu, mis on põhimõtteliselt võlgu elamine ja ei ole pikas perspektiivis meile kasulik.

gooligan kirjutas: Teine peapõhjus miks väidetavalt koalitsoon lagunes oli kesine majanduskasv. Eile kõlamajäänud mõtted, et pakume maapiirkondades tasuta ühistransporti ja ehitame sotsiaalmaju ei kõla eriti sedamoodi, et see nüüd majanduskasvule kaasa aitaks.

Kui me kohitseme ära huvi teha Eestisse kõrgema palgaga töökohti ning pikendame "kunstlike" soodustuste abil nn odav-töökohtade säilimist, siis majanduskasvu see looma ei hakka.

Tartu mnt 4 realiseks ehitamise ajal võib majandus küll võnke teha, aga sealt edasi on tegu vaid kuluga (oluliselt kõrgemad iga-aastased hoolduskulud). Selle abil nüüd majanduskasvu kyll loota ei ole võimalik.

Reformierakonna ja EP jutupunktid on võtnud inimestelt iseseisva mõtlemisvõime.
Kõike seda, mis andnuks suurema majanduskasvu, oli olemasoleval koalitsioonil ja kõige kauem Reformierakonnal võimalus teha. Aga praeguseks hetkeks on tulemuseks seisak, palju tööjõudu on kaotatud, madal sündimus, välisinvesteeringute pidurdumine ja üsna kesised tulevikuperspektiivid majanduse edasiseks arenguks, kus vähesed töövõimelised peavad üleval pidama aina suuremat hulka hooldatavaid. Igasugustesse start-upidesse raha ladumine EASi ja Arengufondi poolt ja lootus, et õnnestub saavutada mingi hüpe "tarka majandusse" vahepealseid arenguastmeid vahele jättes, ei ole miskipärast andnud head resultaati, ehkki ei saa öelda, et poleks proovitud. Eesti start-upide kohta on öeldud, et nad on sama kuumad, kui Eesti kliima.
Infrastruktuuri ja sotsiaalobjekte ehitataksegi maksumaksja rahaga kogu maailmas. On olemas päris häid näiteid ajaloost, kus seisakuajal suurema riigi poolse investeerimisega on õnnestunud majandus uuesti käima tõmmata. Buumiaegadel aga tuleks hoiduda bensiini juurde valamisest. Reformierakondlik juhtimine aga on käinud täpselt vastupidi. Buumiajal kasvab eelarve ja avaliku sektori kulutamine, mis stimuleerib veel kiiremale kasvule, kriisi ajal seda kärbitakse ning võimendatakse sellega kriisi veel.